Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hingamine, hormoonid, närvisüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kops, hingamine, seljaaju, ainevahetus, insuliin, vahendab, karvad, neel, hingetoru, sisenõrenäärmed, ajuripats, ärritus, peaaju, kopsuhingamine, rakuhingamine, toitained, jääkained, ninaõõs, kõri, häälepaelad, alveoolid, hingab, minutis, mahub, toimeaeg, hüpofüüs, käbikeha, pigment, kilpnääre, reaktsiooniaeg, iood, omastamineSisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad
Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal. Noradrenaliin äkk viha. KÕHUNÄÄRE e PANKREAS insuliin et organism suudaks omastada glükoosi, soodustab glükoosi tungimist rakkudesse, glükogoon vaja glükolüüsiks. Suhtrutõvi e diabeet - keharakud ei saa glükoosi normaalselt kasutada ja talletada, kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, süstitakse insuliini. SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE
hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes
o Toodab hormooni türoksiin. o Mõjutab organismi ainevahetuse kiirust o Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised: o Toodavad hormooni adrenaliin. o Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes jne. Sugunäärmed: o Naise munasarjad ja mehe mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone Kõhunääre ehk pankreas: o Toodab hormooni insuliin ja glükagoon o Need hormoonid reguleerivad veresuhkru väärtusi ja hoiavad seda stabiilsena. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus Esmane kaitse Reageerivad aegalasemalt kindlale Reageerivad kiiresti paljudele patogeenile. patogeenidele Humoraalne reaktsioon (antikehad) Ei muutu elu jooksul Tsellulaarne
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad
Veenid on veresooned, mis viivad verd kudedest südamesse ning sisaldavad hapnikuvaest verd, v.a. kopsuveenid. Veri voolab siseelundite lihaste kokkutõmmete abil. Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise. Õhuke lihaseline sein. 4 Kapillaarid on üherakulise seinaga väikesed veresooned, mille kaudu toimub ainevahetus: hapnik ja toitained rakkudesse, jääkained veresoontesse. · Veri Voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga alale ehk siis arteritest kapillaaridesse ja sealt veenidesse Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgeim on rõhk hetkel, kui veri paiskub südamest aorti ja madalaim, kui südamelihas lõtvub Vererõhku mõjutavad nt sport, ärritumine, erutus, toit, vanus, veresoonte seinte
Kerge trenn tõtab vereringlue kiirust ja siis see piimhape liigub maksa ja siis see lagundab selle veeks ja süsihappegaasiks. (püroviinamarihappeks) Etanoolkäärimine. Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine) Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades. Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's. Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs. KORDAMINE 10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA Tsentrioolid- niitide kinnituskohad. Niidid- jagavad DNA'd kaheks. ANAFAAS: Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt. TELOFAAS: Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis. Tekivad tuumaksesed. Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!! Tuuma jagunemine on lõppenud. Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees)
Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse);
lühike suurvarbapainutaja - A: kuupluult, lateraalselt talbluult, K: suurvarbale lühike varvastepainutaja - A: kandluult, K: 2.-5. varba lülidele 3. Närvisüsteem koosn.: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS KESKNS PIIRDENS SÜMPAAT NS PARASÜMP NS SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts.
vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus). Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist. Hüpofüüs paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni. Kilpnääre asetseb mõlemal pool hingetoru, seal toodetakse joodi sisaldavaid hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust. Harknääre paikneb hingetoru hargnemise kohal, pidurdab enneaegset sugulist küpsemist ning on väga võimas lapseeas (istub trahhea kohal). Harknäärmes aktiviseeritakse antikehad. Neerupealised istuvad neerude kukil, moodustavad kaks struktuuri koor ja säsi. Koores toodetakse hormoone, mis reguleerivad süsivesikute ja mineraalainete
Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa. Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel, s.o. teadlik ja tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju, perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa
- mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega.
· juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. SAMBLAD · on varred ja lehed, kuid juured on puudu · Paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus samblataim
need põhjustavad nina, neelu ja kõripõletikke. Neelule järgneb kõri, mille alaosas asuvad häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Seda läbiv õhk paneb need võnkuma, tekib hääl. Meestel on madalam hääl kui naistel. Kõrist liigub õhk hingetorusse, mis jaguneb kaheks haruks. Nii ninaõõnes kui hingetorus on imeväikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hingetorust saame tolmu välja köhides. Hingetoru kopsu suunduvad harud on kopsutorud ehk bronhid. Hinge- ja kopsutorusid toestavad kõhrelised rõngad. Hingetoru on täiskasvanul 10 kuni 15 cm pikkune; läbimõõt on 1,5 kuni 2,5 cm. Joonisel on kujutatud kopsude ja südame üldehitust ja kopsudes toimuvat gaasivahetust.
hormoon, mis mõjutab munaraku ovuleerumist. Nõristab ka kasvuhormooni. Ajuripats eristab hormonoe, mis reguleerivad organismi homÖoastaasi ja stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid Kilpnääre on inimeste ja teiste selgroogsete kõri külgedel asuv nääre. Kilpnäärme hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kilpnääre on väike liblikasarnane nääre, mis paikneb kaelal hingetoru ja kõri ees ja külgedel. Ta koosneb kahest sagarast, mis on omavahel ühendatud väikese sillakesega. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust. Kõrvalkilpnääre- asuvad kilnäärme tagapinnal (4 väikest nääret). Eritavad parathormooni , mis reguleerib Ca++ liikumist läbi rakumembraani lisades vere ja langetades luukoe Ca++ sisaldust. Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB!hormoon) aktiveerides
Aitab soolestiku tööle kaasa Aitab rasvlahustuvaid vitamiine omastada Tapab bakterid Intensiivistab ainevahetust 1.3 UUED VERERAKUD Punast värvi luuüdi on vaja, et tekiks uued vererakud. Väikestel tekivad maksas. Kollases luuüdis on tagavara ained 1.4 ADRENALIIN Neerupealsed toodavad seda, hormoon Rohkem verd kehas (südame löögi arv suureneb) Hingamine kiireneb Pupillid suurenevad Olulised veresooned lähevad suuremaks, teised kitsamaks Glükoosi tarbitakse rohkem, jõuab kiiremini rakkudesse Aitab mälu parandada Arstid ravimi eesmärgil 1.5 OKSÜTOTSIIN Hormoon, toodetakse hüpotalamuses, liigub edasi ajuripatsisse. Tekitab erektsiooni, hoolivusetunnet jne. N.ö armuhormoon. 1.6 KASVUHORMOON
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
Endokriine signaliseerime- signaalilained mõjutavad vereringe vahendusel kaugemaid rakke. Hormoonid*- sisenõrenäärmetest verre erituvad signaalained, mis mõjutavad vaid kindla sihtmärkrakke. 3.2Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus Neuraalne regulatsioon- organismi talitluse reguleerimine närvide talitusel. Närvisüsteem reguleerib organismi talitlust Närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju. Peaaju koosneb paarikümnest miljardist närvirakust e neuronist ning neurogliiast e närvitoesest ( gliiarakkudest) 2. Piirdenärvisüsteem- närvid , mis ühendavad pea- ja seljaaju Piirdenärvisüsteem jaotatakse veel kolmeks: 1. Somaatline närvisüsteem- lihaste töö reguleerivad motoorsed närvid 2. Sensoorne närvisüsteem – tundenärvid 3. Autonoomne närvisüsteem- näärmed, süda , lihased, silelihased ja siseelundite talitus ( tahtele allumatud)
Kuidas väljenduvad refleksid ning milleks on need vajalikud? ______________________ ___________________________________________________________________________ 26 4.5 Hallaine ja valgeaine Võrdle omavahel hallainet ja valgeainet. HALLAINE VALGEAINE Millest koosneb? Paiknemine peaajus Paiknemine seljaajus 4.6 Kesknärvisüsteem 4.6.1 Seljaaju Kanna joonisele seljaaju segmentaarne jaotus vastava piirkonna närvide nimetusega ning ühenda joonega, mis piirkonna eest need närvid vastutavad. 27 4.6.2 Peaaju Täida tabel. Aju osa Mida sisaldab Funktsioon 4.6.2.1 Post- ja pretsentriline käär Nimeta kõige tundlikum kehaosa Posttsentriline käär ______________ Pretsentriline käär ______________ 28 4.6.2
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl.
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass
Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid. Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist. N: süda, kopsud, magu Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid. N: närvisüsteem, vereringe, hingamine, seedeelundkond, erituselundkond, meeleelundkond, sigimiselundkond. Harjutus Reasta järgmised mõisted loogilisse järjestusse: elundkond, kude, organell, organism, elund, rakk. Väiksemast suuremasse: organell, rakk, kude, elund, elundkond, organism. Homöostaas on organismi stabiilne sisekeskkond, sõltumata väliskeskonnast toimuvatest muutustest. Sisekeskonna stabiilsuse tagab organismi kõigi elundite ja elundkondade kooskõlastatud talitlus. See tagatakse kahel teel: 1
Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Ööpäev 1-1,5L 9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine 10. Neel lad. k. PHARYNX Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga Osad Ninamine osa ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega Suumine osa Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni Kõrimine osa On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa 11. Lümfoidne neelurõngas
näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber
näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber
Siseelundite hulka loetakse tavaliselt seede- ja hingamissüsteem ning kuse- ja suguelundkond, sageli vereringeelundkond ning sisesekretsiooninäärmed. Kõik siseelundid jaotatakse 2 rühma: 1) parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab kogu elundi, N: maks, põrn, keel, munasarjad jne 2) õõneselundid- torukujulised, tööorganiks on elundi sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. N. neel, magu, sooled, kusejuha jne. 1. Katteelundkond Funktsioonid: Nahk (epiteelkude) katab ja kaitseb organismi mehaaniliste vigastuste, võõraste ainete, bakterite, viiruste ja veekao eest. Nahaalune raskude pehmendab lööke. Meeleelund – välisärrituste (rõhu-, kompe-, valu-, soojus- ja külmaärritus) vastuvõtmine.
15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad
15. kolmeteljelised liigesed- keraliiges(nt. Õlaliiges) o pähkelliiges (nt puusaliiges) o lameliiges (nt randmekämbla liiges) 16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad
Silmade taga asuvad õhukesest luust lõpusekaaned. Need kaitsevad lõpuseid, millega kala hingab. Koljus on sisekõrv, milleni helilained jõuavad läbi pea ja keha luude. Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis. Ujupõis hoiab kala vees õiges sügavuses. Kala on voolujooneline ning nahk on kaetud soomustega, värvus seotud tema elupaigaga. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega.
seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x).
Seda põhjustavad: kõrge temp, UV, mehhaaniline tegur, raskemetallid (n Hg), happed Renutratsioon on kõrgemat järku struktuuride taastumine. Näiteks toimub ensüümi aktiivsuse taastumine. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete järjestusest ja hulgast. Ülesanded: ensümaatiline (ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust); transport (hemoglobiin transpordib hapniku); retseptoorne (rekumembraani pinnaretseptorid edastavad infot); regulatoorne (osa hormoone, n insuliin reguleeri vere suhkrusisaldust); kaitse (antikehad); energeetiline; liikumis. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille moneeriks on nukleotiid. Nukleotiid koosneb sahhariidist (desoksüriboos/riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA kahte ahelat hoiab koos vesiniksidemed. DNA ülesanded on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. RNA põhiülesanne on pärilikkuse avaldamine: kopeerib DNA infot ja kannab selle vajalikku kohta.
annaabi.ee 
