Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiir - PowerPoint esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hiir, hiire, arvutihiir, option, arendas, seadet, leiutas, douglas, engelbart, valgest, kullast, hiirel, vedamine, forte, archive, conttöökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav. Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust.
Arvutihiir Üldiselt Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.............................................................................................
Arvutihiire ajalugu Lauri Kasak 11b VKG Leiutaja Click to edit Master text styles Douglas C. Engelbart Second level Sündinud: 30.01.1925 Third level Elukoht:Ameerika Fourth level Tema leiutatud on : Fifth level * windows * arvutihiir * videokonverents * hüpermeedia
Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1.Mehaaniline arvutihiir...................................................................................................5 2.2.Optiline arvutihiir ........................................................................................................5 2.2.1.Laserhiir................................................................................................................6 2.2.2.Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid................................................7 3
võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmistik on klahvide kogu, mis on kergelt ühendatav arvutiga. Selle abil on hea lihtne koostada tekstist koosnevaid faile. Samas sisaldab klaviatuur peale tavaliste täheklahvide ka funktsiooniklahve, lühipäringutes vaja minevaid klahve ja ka numbreid. 7. Hiir - arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt alatasa käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline. Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port
KOOLI NIMI osakond Osakonna lühend nimi Iseseisev töö Hiir Juhendaja Tartu 2016 1. HIIR Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir
tõttu. Tehnoloogia tulevikus Vaadates, kui kiiresti on tehnoloogia siiani arenenud, pole ime kui varsti ei olegi enam midagi peale mõtlemise vaja. Litsalt su ajju paigaldatakse kiip ( mis on lisaseade) ja sellega sa saad kõike elektroonikategevust jälgida ja sellega toimetada. Preagused lisasedmed Lisasedmed on arvutile juhtmetega lisatavad seadmed ja mis pole arvutitele esmavajalikud. Tänu lisasedmetele ongi hetkel arvutiga toimetamine lihtne. Kujutle, kuidas sa kasutaksid arvutit ilma hiire või klaviatuurita. See oleks praktiliselt võimatu. Tänapäeva laptopidel enam hiirt ja klaviatuuri enam lisasedmeks ei peeta kuna see on juba laptopile sisse ehitatud. Samamoodi kõlarid mis on lisaseade lauaarvutil(enamustel), kui juba intergreeritud laptopidel. Põhilised lisaseadmed mida hetkel kasutatakse on: printerid, skännerid,monitorid, prosektorid ja muud. Muidugi on olemas ka väga palju lisasedmeid mänguritele, millega tehakse mängude mängimine elule reaalsemaks
Klaviatuuri kasutamiseks on tehtud kümnendsõrmesüsteem, milleg järgi on igal sõrmel klaviatuuril oma piirkond. Algasendis on sõrmede asukohad järgmised: Mõlemad pöidlad tuleb hoida tühikuklahvi kohal. Pärast mõne teise klahvirea klahvile vajutamist peab sõrm minema kohe lähteasendisse tagasi. Hiir Hiirt kasutatakse arvutiga suhtlemisel. Kuigi tegelikult saab arvutit ka ilma hiireta juhtida, on see hiirega siiski lihtsam. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt hakkas ta levima aga alles 1980-ndatest alates. On kolm erinevat hiiretüüpi. 1. mehaanilised: Mehhanilised ehk taditsioonilised hiired on väikeste nuppudega varustatud karbike, mis on juhtme abil arvutiga ühenduses. Karbi sees pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui liigutada hiirt alusmatil, siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90 võrra pööratud anduriga
...........................................6 2.2.2 Korpus................................................................................................................................6 2.2.3 Kõlarid...............................................................................................................................6 2.2.4 Klaviatuur...........................................................................................................................7 2.2.5 Hiir.....................................................................................................................................7 3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid..........................................................................8 3.1 Tehnostress.................................................................................................................................8 3.1.1 Arvutikartus...................................................................
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5
Töös on kirjeldatud laserprinteri tehnoloogiat. Kuidas tekib arvutist pilt paberile? Kuidas seadistada printerit (riistvara seadistamine, võrguseadistamine, tarkvara seadistamine)? Millised on printeri parameetrid? 4 1. LASERPRINTERI AJALUGU 1.1 Laserprinteri üldine ajalugu · 1953 aastal arendati Remington-Randi poolt esimene kiirprinter kasutuseks Univac arvutitele. Tekita loetelu täpiga · 1938 leiutas ameeriklane Chester Carlson kiirkopeerimismeetodi kserograafia (kuivpaljundusprotsess, mida sageli kutsuti Xeroxiks). · 1969 aastal Gray Starkweather (Websteris Xeroxi uurimiskeskuses) demonstreeris laserkiire kasutamist koos paljundusaparaadiga, et luua laserprinter. · 1976 leiutati tindiprinter, see võttis aega kuni 1988 aastani, et tindiprinter jõuaks tarbijate kodudesse. Hewlett-Parkardiga kes väljastas DeskJet tindiprinteri.
socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib
socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib
muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid
...........................................7 1.3.2 Korpus................................................................................................................................7 1.3.3 Kõlarid...............................................................................................................................8 1.3.4 Klaviatuur...........................................................................................................................8 1.3.5 Hiir.....................................................................................................................................8 1.4 Arvuti riistvara...........................................................................................................................8 1.4.1 Sisendseadmed...................................................................................................................9 1.4.2 Töötlusseadmed................................................
trükkplaadi peal. · Videokaart genereerib ja väljastab signaale kuvarile. · Võrgukaart - võimaldab arvuti ühendamist võrguga · Kõvaketas põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult. · Sisend-väljund seadmed: · Kuvar transformeerib graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks. · Klaviatuur kasutakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks. · Arvutihiir osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus arvutil operatsioonide tegemiseks klaviatuuri abita. · Disketiseade magnetiline salvestusseade. · Optilised sisend-väljund seadmed võimaldavad salvestada CD või DVD peale ja neilt andmeid lugeda. · Printer väljastab infot paberile. · Skanner digitaliseerib paberil oleva kujutise. · Kõlarid muusika ja muude helisignaalide väljastamiseks.
mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Tim Bernes-Lee on saanud hulgaliselt auhindu ja tunnustust oma töö eest. Lisaks on ta kirjutanud ka raamatuid. Hetkel elab ta koos Kasutatud materjal naise ja kahe lapsega USAs. http://www.w3.org/People/Berners-Lee http://en.wikipedia.org/wiki/Tim_Berners-Lee Douglas Engelbart siiski kuulsaim arvutihiire leiutamise pärast. 1963.aastal patenteeris ta arvutihiire. Esimene hiir oli ühe nupplüliti ja kahe rattaga puukastike. 1968 valmistas Engelbart
edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!"
ühe ühiku võrra edasi. Muid tehteid antud masinaga teha ei saanud. Aaastal 1694 lõi Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz masina, mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta
Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 2 Sissejuhat
edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!"
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed
Flip/flop trigeri puhul üleminek ühest olekust teise ei toimu kui takt on 1 vaid momendil kui takt läheb üle nullilt ühele (esifront) või ühelt nullile (tagafront). · registrid (Registers) nihkega ja ilma N-bitise kahendkoodi salvestamiseks on vaja n trigerit, mis moodustavadki registri. Registreid ühendavad JA-elemendid, mis võimaldavad edastada koode ühest registrist teise. Registriks nim trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot (sõna kaupa). Igale registrisse salvestatud sõna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid ühendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale tähendab ta jagamist arvusüsteemi alusega. Nihkereg võimaldab teisendada infi järjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis
Port Base IRQ 4 Address COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3 COM3 03E8h...3EF 4 COM4 02E8h...2EF 3 Vanasti kasutati jadaporte ka modemi, digikaamera ja hiire ühendamiseks. Neid porte oli kahte sorti - 9 kontaktiga isane ja 25 kontaktiga isane, agavaid üheksakontaktine on tänapäeval kasutusele jäänud. Kui su arvutil on neli COM-porti, saad ühe arvutiga mitut modemit korraga kasutada. Paraleel port. Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet).
Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel on lauaarvutis enimkasutatav kujutegur ATX. Korpuse, emaplaadi ja toiteploki kujutegur
Korpus (vt joonis 3) – tähtis roll, kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri ning füüsiliste vigastuste eest ning summutab müra, mida tekitavad korpuses töötavad seadmed. Korpuses asub emaplaat, mille külge on ühendatud arvuti tööks vajalikud komponendid. Joonis 3. Korpuse komponendid Üks tähtsamaid pesi korpuse küljes on USB ühenduspesa. See on koht, kus saab ühendda hiire, mälupulga või ID-kaardilugeja. Osadel arvutitel asub see pesa korpuse esiplaanil, kuid samas võib olla ka korpuse tagapaneelil või lausa külje peal. (Riistvara, 2010) Protsessor (CPU – Central Processing Unit) on arvuti „aju“: protsessori ülesandeks on töödelda läbi kõik etteantud ülesanded ning väjastada tulemused. Protsessori kiirus: kui kasutad Windowsi-põhiseid
2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Lisa ning seejärel käsku Lisa leht. Vahel on heaks lahenduseks lehest koopia tegemine. Koopiale tuleb kaasa ka lehe sisu. Ühe töövihiku piires koopia tegemiseks: 1. Lohistad kopeerimist vajava lehe uude asukohta (hiirt ei lase veel lahti). 2. Vajutad Ctrl klahvi alla ja hoiad all (hiirele tuleb + märk külge). 3. Lased hiire lahti ja nüüd vabastad ka Ctrl klahvi! Seega tüüpiline hiirega lohistamisega kopeerimine. Mida teha olukorras, kus on vaja juurde mitmeid, isegi kümneid või sadu uusi lehti? Võid kasutada eelnevalt kirjeldatud uue lehe lisamise meetodeid, aga kaks võimalust on veel, mis võivad isegi paremad olla: 1. Kui märgid korraga mitu töölehte (klõpsad esimesel lehel, vajutad Shift klahvi alla ja hoiad all ning klõpsad siis teisel või kolmandal või neljandal või ..
Sellega tähistatigi kolmanda generatsiooni algust. See võimaldas tootjafirmadel toota palju arvuteid ja neid müüa kõigile, kellel soovi oli ja raha. Arvuteid müüdi nimelt 1962. Aastal 15000 USD(Dollarit) tükk. Sellel ajal hakkas välja kujunema mõiste programmeerimis keel, kuna arvutid muutusid üha väiksemaks ja seega pidi ka kommunikatsiooni viis arenema. Programmeerimis keel võimaldas kirjutada operatsiooni süsteeme(tänapäeval Windows, Mac jne,). 1970 aastal leiutas IMB ,, floppy disk-i,,, mis mahutas 3 korda rohkem andmeid, kui varasematel aegadel arvutid ja see kiirendas info ülekandmist ühest kohast teise. 1971. aastal valmistas Intel esimese mikroprotsessori, mis oli imepisikene(12 ruutmillimeetrit). Sellega tähistatigi neljanda põlvkonna algust. Selle tootmine oli odav ja need võtsid nii vähe ruumi, et arvutitehased said hakata tegema personaalarvuteid, mida saaks kasutada iga kodukasutaja, kui oli piisavalt raha. Need olidki igaühe kodus
Esimene vorm. Vormi tegemine algab algabiaknast, nagu tavaliselt Siis avatakse teine abiaken, mis näeb niimoodi välja. 22 Hiire abiga teen akna suurust mulle soobivaks. Siis klõpsan abiakna vasakul üleval pool, pärast seda avatakse veel üks abiaken. Valin seal ,,All" ja siis valin soobiva tabelit ,,Kliendid". Avatekse selline tabel , ma klõpsan hiire abiga vajalikule väljale, hoian klõpsa ja lihtsalt kannan seda välja soobivasse kohasse. 23 Kui kõik vajalikud väljad on kohal töötavas aknas, siis teen mingeid parandusi. Esiteks klõpsan 2 korda ,,Tuusiku hind" väljale ja avatakse selle abiaken. Jälle leian ,,All" ja reas Format muudan seda. Pärast seda, panen kõik väljad ilusti lehele hiire abiga.
Kui need kompaktsemaks muutusid hakati neid paigutama arvuti sisse. Tänapäeval kasutatakse väliseid kõvakettaid põhikettale lisaruumi tekitamiseks ning need ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. (Wikipedia) 1.2.3 Diskett Diskett ehk ümbrikketas ehk flopiketas on plastkattega kaetud õhuke magnetandmekandja. Flopiketaste mõõte öeldakse tollides hoolimata sellest, kas riigis kasutatakse meetermõõdustikku või mitte. (Vikipedia) 1969. aastal leiutas Alan Shugart 8-tollise disketi, mis mahutas 79,75 KB ning oli vaid loetav. Aastate jooksul disketi mahutavust suurendati. 1981. aastal tutvustas Sony disketti, mis mahutas 720KB andmeid. Samuti oli ketas jäigas plastümbrises ning lugemisava oli kaitstud. Disketile oli lisatud ka nupp, mille asendile vastavalt sai andmeid kas lugeda või ka kirjutada. (Vikipedia) Tänapäeval ei kasutata enam diskette ning need on asendunud CD-de, DVD-de, mälupulkade- ja kaartidega
joonistusest. 1911 valmis esimene tõeline joonisfilm "Winsor McCay Draws Little Nemo", autoriks Winsor McCay, kelle filmide kvaliteet püsis parimana kuni 1930-ndate aastateni. Winsor McCay'd loetakse joonisfilmi (animatsiooni) isaks. 1915 töötas Earl Hurd välja kihilise animatsiooni (cel animation). 1919 lõi Pat Sullivan animasarja "Felix the Cat". J.R. Bray lõi "Colonel Heeza Liar'i" ning Sidney Smith lõi "Old Doc Yak'i". 1923 arendas filmis "Alice's Wonderland" Max Fleischer'i filmi ning joonistegelaste kombineerimise tehnikat. 1926 tootis Lotte Reiniger esimese täispika animafilmi "Prince Achmed". 1928, esimene sünkroniseeritud häälega joonisfilm: Walt Disney "Steamboat Willie". Kõigis neis filmides rakendati üksikute, järjest muutuvate kaadrite reastamise ideed. Seejuures oli liikumise jäädvustamise idee alati ühesugune iga kaader pildistati eraldi. Praegusel ajal on selline kaader-kaadri haaval
1862. aastal Nikolaus Otto poolt leiutatud esimene tõsiseltvõetav sisepõlemismootor on oma olemuselt kasutatav siiamaani. Peab ütlema et sisepõlemismootori loomine arendas transpordiharu küllalt kiiresti: 1879. aastal patenteeris Karl Benz oma kahetaktilise bensiinimootori, ning 1886. aastal tootis oma esimesed sõiduautod. Ka inimeste eluolu paranes sel ajajärgul tublisti: 1876. aastal leiutas Alexander Graham Bell telefoni, mis parandas taas kord informatsiooni levikut. 1878. aastal leiutas Thomas Edison elektripirni. 1903. aastal leiutati esimene motoriseeritud lennumasin, mis oli järjekordne samm kiirema ja parema transpordi poole. Transpordilenukiteni oli veel küll palju aega, kuid esimene samm oli sellega astutud. Teaduse areng 1930ndatel aastatel sünnitas uue tähtsa leiutise inimkonna ajaloos: tuumapommi
annaabi.ee 
