Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Arvutihiire ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Arvutihiire ajalugu #1 Arvutihiire ajalugu #2 Arvutihiire ajalugu #3 Arvutihiire ajalugu #4 Arvutihiire ajalugu #5 Arvutihiire ajalugu #6 Arvutihiire ajalugu #7 Arvutihiire ajalugu #8 Arvutihiire ajalugu #9 Arvutihiire ajalugu #10 Arvutihiire ajalugu #11 Arvutihiire ajalugu #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lauri Kasak Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Arvuti ajalugu

Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada om Atansoff-Berry-Computeri(ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. Teine maailmasõda Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis

Ajalugu
thumbnail
4
doc

ARVUTI AJASTU ALGUS

ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu

Ajalugu
thumbnail
10
pdf

Arvutihiired

HAAPSALU KUSTEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1A kursus Darja Pozdejeva ARVUTIHIIRED Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Haapsalu 2007 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1.Mehaaniline arvutihiir................................................................

Arvutite riistvara alused
thumbnail
11
ppt

Arvutihiire esitlus

Arvutihiir Üldiselt Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968

Arvuti õpetus
thumbnail
24
docx

Arvuti ajalugu

Pärnu Koidula Gümnaasium Arvuti ajalugu Loovtöö Ivo Toomemäe 8.a klass Juhendaja: Siim Ruul Pärnu 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................... ....................................... 2 1.Sissejuhatus ............................................................................ ........................................ 3 2. Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani ................................................................ 4 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani ................................................................ 6 4. Arvutite areng 1960.aastast kuni 1970 aastani ................................................................ 8 5. Arvutite areng 1970

Arvuti õpetus
thumbnail
9
doc

Arvuti ajalugu

1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus

Informaatika
thumbnail
5
docx

Arvuti ajalugu

abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte- tõene. See lähenemine probleemile pärines 19. sajandi keskelt George Boole'ilt (1815-1864), kes laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö. Esimese arvuti projekti alustati 1943 aastal. Projekti tulemuseks oli arvuti ENIAC, mille lõid John Mauchly ja J. Presper Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO, loodi Inglismaal 1951. aastal. Sellega sai kiiremini ja

Arvutiõpetus
thumbnail
13
docx

Arvuti ajalugu

Tallinna Reaalkool Arvuti ja selle areng Referaat Marelle Ellen Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus ­ arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni ­ suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne.

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun