aastal oli enamvähem veel samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025.aastaks on langenud juba 0% ning sealt edasi hakkab langema juba miinustesse ehk rahvaarv hakkab vähenema st, et surmasid on sündidest rohkem. Aastaks 2030 on langenud -0,1 protsendini, 2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai
2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
Yea Population r 2005 43,704,367 2010 46,505,963 2015 48,146,134 2020 50,015,792 2025 51,415,437 2030 52,445,388 2035 53,138,844 2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () s () () iive (%) (%) Sündide arv arv saldo iive muutus 126,96
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige
2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
Rahvastik Hiinas elab ligikaudu 1,331,786,563 inimest. Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur. . Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku 0 suremus on 28,08 /00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 - 1995): 1930. 450 000 000 1950
6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv o n 20. s ajandil ko lme ko rdis tunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4 Rahvaarvu muutumine aas ta arv 1650 500 000 000. 1800 1 000 000 000 1918-27 2 000 000 000 1960 3 000 000 000 1974 4 000 000 000 1987 5 000 000 000 1999 6 000 000 000 2012 7 000 000 000 2022 8 000 000 000 2150 11 000 000 000 5 Kuidas kasvab maailma rahvaarv ? miljardit Arengumaad Arenenud riigid Arenenud riigid Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli, XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli. Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra
veelgi suurem probleem kui tugevasti reostunud jõed ja veekogud. Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039-
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt
Kõige vähem on vanu inimesi 65 aastasi ja venamaid. Vanuses 0-14 moodustab rahvatsikust 0,06 27 % 0,07 0,27 0-14 aastased Demograafilise ülemineku esimeses 15-24 aastased etapis, kuna sündimus on suur 25-54 aastased ning suremus väike. 55-64 aastased 65 ja vanemad 0,42 0,18 Rahvastikupüramiid aastal 1990 Sündimus on väga suur, poisslaste osakaal on pisut suurem. Naiste ja meeste osakaal riigis oli küllatki
sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades. Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010
Miks on seal kõige tihedam asustus? Sellepärast, et seal asuvad suuremad linnad ja inimestel on, kus töötada. Nt lõunas pole suuremaid linnu ja seega ka rahvastiku tihedus väiksem. On vaid väiksed külad, kus inimesed tulevad ots otsaga kokku. Argentina rahvastiku paiknemise kaart, kui palju elab inimesi km2. Joonis 2. Kaart Loomulik iive Argentinas on 17,8 sündi/ 1000 elaniku kohta ja suremus 7,4 elanikku/ 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on nende andmete põhjal 10,36 inimest/ 1000 elaniku kohta. Argentinas rändesaldo on 0 rännet/ 1000 elaniku kohta. Imikusuremus on 11,1 surma/ 1000 sünni kohta. Keskmiselt on Argentina naisel 2,4 last. See näitaja on madal.Põhjuseks võivad olla majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). 11
Esimeses globaliseerumise laines, mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal. Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile. Selle juured peituvad Hiina reformide alguses 1978. aastal, Nõukogude süsteemi kokkuvarisemises 1989. aasta paiku ning India potentsiaali avanemises. See faas kestab tänapäeval. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad (umbes 70% ulatuses). Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus- koormus on oluliselt vähenenud. 4 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Kaitsealad ja Oandu-Ikla matkarada, 2012 LAHEMAA Oandu Nõmmeveski Kõnnu Suursoo
arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
TAIMESTIK POLIITILISED JM JM b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb c. Kaardi tundmine 2. a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just nendes riikides elab suurem ja kõige muutuvam osa maailma rahvasikust. Olukord maailama eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada, kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive-
Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra. Suurbritannias on keskmine eluiga kõrge (29. koht maailmas), esimesel kohal asub Andorra 83 aastaga ja viimane on Mosambiik (209. koht) 31 eluaastaga. 2008. aastal oli sündide arv 1000 inimese kohta 10,65. Suremuse sama 6 näitaja oli 10,05. Väikelaste suremus oli 4,9 last 1000 kohta. Sündivuse määr oli 1.7 (last naise kohta). Suurbritannia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb. 7 4. Poliitika Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole
(50 in/km2) ja hõredaimalt Ventspilsi rajoon (6 in/km2). 77 linnas elab 2/3 rahvastikust. Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik. Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp
inimest) Aast Rahvaar Aast Rahvaarv a v a 1782 490 1945 u.800 1881 882 1959 1191 1914 1000 1989 1566 1922 1020 2000 1370 1940 1054 2008 1341 XVIII sajandi lõpus algas ka Eestis demograafiline siire. See on rahvastikuprotsess, mille tulemusena kujuneb ümber rahvastiku sündimus ja suremus, selle aastane juurdekasv (iive) kui sündimuse ja suremuse vahe, aga samuti vanuskoosseis. Demograafiline siire algab, kui elutingimuste paranedes hakkab langema suremus. Et sündimust mõjutavad sajanditevanused traditsioonid, siis see esialgu ei muutu või koguni kasvab, sest emad elavad kauem ja jõuavad rohkem lapsi sünnitada. Rahvastiku iive suureneb pidevalt, rahvaarv kasvab plahvatuslikult. Seda etappi kutsutaksegi demograafiliseks plahvatuseks
Joonis 6: Kreeka SKP elaniku kohta 2009-2012 dollarites 2 Ka teised näitajad, mis riiki iseloomustavad, kinnitavad, et Kreeka on kõrge arengutasemega. Nii sündimus- kui ka suremuskordaja on madal ning lapsi on naise kohta alla kahe, mis on iseloomulikud arenenud riigile. Imikusuremus on madal ja keskmine eluiga kõrge. Imikusuremus 4,9 Sündimus 9 Suremus 10,8 Lapsi naise kohta 1,4 Keskmine eluiga 80 aastat Kulutused tervishoiule 7,4 % SKPst Kirjaoskus 96 % Inimarengu indeks 0,861 Kuuluvus riikide rühma inforiik Tabel 2: Kreeka arengunäitajad
Jah, reggae on Jamaica südametuksed. Reggae alaliigid on alati olnud jamaikalaste igapäevast elukogemuste oraatoriks. Aga ei tohi unustada ka teisi, rahvuslikke muusika vorme. Levinud on töölaulud, mille juured peituvad möödunud orjapõlves. Sageli on üks töötajatest eeslaulja, kelle värssi kordab kogu ülejäänud grupp. Palju võib näha ringmänge mängivaid lapsi, kes saadavad mängu oma laulude ja käteplaksutamisega. Väga oluline on religioosne muusika. Euroopa ja Aasia religioossete gruppide segunemisel on tekkinud sellised religioossed liikumised nagu rastafari, pocomania ja kumina. Need kõik on väga muusikalembelised usundid. Rastade muusikas on olulisel kohal trummid ning palvelaul, pocomania ja kumina puhul kasutatakse lisaks trummidele ka tamburiine ja shaker'eid. Trummid on Jamaica folkmuusikas erakordselt olulised. Trummid on Aafrika süda. Valge mees võis küll püüa kontrollida kogu rassi, kuid ta ei saa peatada Aafrika südamelööke
maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in kohta 8527 KWh tarbimine 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
arv Naissoost in. arv 0-14 aastased 19,3% 1 062 625 990 071 15-64 aastased 65,4% 3 442 543 3 548 058 64<... aastased 15,3% 696 716 935 761 Keskmine inimese eluiga on Serbia ja Montenegros üldiselt 36,2 aastat, seejuures meestel on 34,3 aastat ja naistel 37,9 aastat(2003). Sündimus : 12,74 Suremus: 10,62 Rändesaldo: -1,38 Imiku suremus: Keskmine 16,9 Tydrukuid 15,1 Poisse 18,57 Sündimuse koefitsent: 1,77 last/naise kohta AIDS/HIV'i naka- tunud inimeste arv: 10 000 Usud: 5 5.2 Rahvastikupüramiidid 1)Prognoosid rahvastikupüramiidi näol: a)Montenegros Montenegro -------2005------ ------2025------
tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni. Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist. JNE Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, karjakasvatust, astustustihedust jne 32. 33. Näiteid: Inimene raiub metsa maha, ulatuslikud prügimäed, tehased ja tööstused, uute
hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.[4] 6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane) SPC (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) [1] 4.Rahvastik Kuna Uus- Meremaal elab 4 331 600 inimest, on see pigem keskmine riik.
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
