Pärnumaa Kutsehariduskeskus HIINA KÖÖK Koostajad: Marleen Alle Helena Vahar Ron-Jürgen Kuld K-12A PÄRNU 2013 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM HIINA TOIDUD Referaat Juhendaja : Õp.Tiitson Koostaja : Kristin Parm Tallinn 2012 Sisukord 14. lk. ........................Vastamine õpetaja poolt antud küsimustele 56.lk. ................................................................Retseptid HIINA Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on. Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivilii, kalaa ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii
HIINA KÖÖK Hiina köök Üks populaarsemaid kööke maailmas Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad Köögikultuuride regioonid Kantoni ehk LõunaHiina köök Pekingi ehk PõhjaHiina köök Shanghai ehk IdaHiina köök Sichuani ehk LääneHiina köök Tavad Toitude maitsestamine ja tükeldamine peab olema tehtud köögis lauas maitseainete või noa kasutamine on barbaarne Lauale pannakse korraga palju eri roogi üsna väikestes nõudes igaüks valib, mis meeldib Hiinas kuulub heade tavade hulka süüa riisikauss viimse kui terani tühjaks Pulkade ajalugu Mõned Hiina õpetlased usuvad, et esimesi söömispulki ei kasutatud mitte söömisel vaid toidu valmistamisel
HIINA RAHVUSKÖÖK NIMI? Hiina köök Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted ja hiina kokakunsti raudreeglid. Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivili, kala ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis- ja küpsetusajaga kui võimalik.
HIINA RAHVUSKÖÖK Kelli Mets Hiina köögist Hiina köök on üks maailma populaarsemaid Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted Hiina köök on mitmekülgne, see jaguneb mitme erineva linnaosaga, kus on teistsugune maitse ja söögikultuur. Toidu valmstamine Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivili, kala ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis ja küpsetusajaga kui võimalik Samuti püütakse kõik toiduained hakkida ühe kuju ja suurusega tükkideks, et kõik koostisosad enamvähem üheaegselt valmiksid. Nii leiutatigi stirfry ehk "segades
Suurepärase värvi ja maiste raskesti tabatavuse tõttu meeldib meile valmistada seda teed alandatud temperatuuril, umbes 150 ° F juures (65° C). Saab öelda, millal vesi jõuab selle temperatuurini kui aur juba tõuseb veest, kuid see ei mullita veel. Jäta see umbes 3 minutiks seisma (mitte kauem, muidu muutub kibedaks) enne kui valad vee ära ja siis tunneta delikaatset maitset. 3.GenMaiCha - sencha, mis on segatud röstitud pruuni riisiga. Pruun riis annab teele pähklise maitse. Tee aitavat seedida ja seda pakutakse Jaapanis tihti peale sööki. Nagu rohelist teed üldse peab Genmaichat valmistama kuuma, kuid mitte keeva veega. See on Jaapani eritee, mis on segatud tulel röstitud riisiga. Riisi röstimise ajal on tavaline, et see prõksub, kuigi mitte nii nagu popkorn, ehkki on saanud nime ,,popkorni tee". Legendi kohaselt jäi teener Genamai 15. sajandil peast ilma, kuna pisut riisi kukkus sõjapealik- samurai teetassi
..............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6 Toitude serveerimine...........................................................................................................7 Jaapani toitude põhimaitsed.................................................................................................7 Igapäevaseid kulinaarseid mõisteid.....................................................................................8 Miso ja tofu..........................................................................................................................8 Riis, oad ja vetikad..............................................................................................................
kasutatakse Jaapani teetseremoonial. Jaapani köögis kasutatakse matchat tihti toiduainete roheliseks värvimiseks (näiteks mochi ja soba nuudleid) ja tänapäeval ka rohelise tee jäätise valmistamiseks. Matcha on üldiselt kallis võrrelduna teiste tee vormidega, kuigi hind sõltub kvaliteedist. Enamus Jaapani teid on hea lõhna ja maitsega, kuigi meie jaoks spitsiifilised. Nendest teedest tehakse ka segusid teiste taimedega. Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest. Ka tänapäeval on jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek. Jaapanis on iga põhiroa aluseks keedetud riis, miso supp ja tsukemono (marineeritud köögiviljad). Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna
Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108
.................................................................................22 2.14 Praetud banaan suhkrus toitainete ja energiasisaldus...........................................................23 3 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................24 4 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................25 SISSEJUHATUS Hiina köök on sarnaselt teistele riikidele väga omapärane ja erineb enamikest lääne köökidest suuresti. Hiina rahvusköök on saanud mõjutusi teistest Aasia köökidest, kuid suuresti on säilinud vanad traditsioonid ja kasutatakse Hiinas põliselt kasvavaid toiduaineid. Hiina toidud tunduvad meile keerulised ja mitte harjumuspärased, kuid tegelikult on nad välja arenenud väga lihtsatest toitudest mida tavaline inimene kättesaadavatest ainetest valmistas.
aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja "Taiwani" all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandzu keelt. HIINA RAHVAVABARIIK: Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949. aastal on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased.
üksteist täiendavad ja tasakaalustavad," ütleb Tai Kokkade Assotsiatsiooni president Jaturon Sunyapong. XIII sajandist pärinev tai raidkiri "Kui vetes on kala ja põldudel riisi, ei pea minu rahvas nälga kannatama" iseloomustab kujukalt tai kööki tänaseni. Tai keeles tähendabki sõna "söömine" riisi söömist. Riisist valmistatakse ka nuudleid ja niitnuudleid ehk vermiselle. Alati vähemalt üks tsillipipraga roog Keskmine taipärane toidukord koosneb riisist, supist ja kahest toekamast roast, millest üks on kindlasti teravalt maitsestatud. Mida uhkem pidusöök, seda rohkem roogi laual. Magustoiduks on tavaliselt puuviljad, mida Tais serveeritakse suhkruleemes, kookospiimast valmistatud magusas kastmes või hoopis tsilli ja soola seguga. Iga söögikorra juurde kuulub vähemalt üks tsillipipraga maitsestatud roog. Tsillit kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult
ravimtaim, abistava toimega taim, kolmas ravimtaim, mis suunab ravitoime õigesse kohta. Neljas taim eemaldab mürgid, viies on tasakaalustava toimega ravimtaim. Seepärast ei kahjusta hiina ravimid kunagi mao energiat. Hiina arstid on uurinud tuhandete taimede ravivat toimet. Ravitoime on ka tüüpilistel maitsetaimedel: ingveril, iisopil, kardemonil, koriandril. 10 6. HIINA KÖÖK Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri piirkondades erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on. 6.1 Tüüpilised road (Hiina köök..., 2008) Hiina köögi põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivili, kala ja liha
VENE KÖÖK Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapšaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud
Esindatud peavad olema ka erinevad toiduained: liha, kala, mereannid ja köögivili. Iga roa valmistusained peavad olema tükeldatud erinevalt: ribadeks, kuubikuteks, diagonaalseteks tükkideks või õhukesteks liistakuteks. Kindlad nõuded kehtivad roogade ja lisandite värviharmoonia kohta. Kõik laualekantav on täiuslikult kaunis ja maitsev. Hoolimata kohaliku kokakunsti tohutust mitmekesisusest jaotab enamik kokaraamatuid Hiina neljaks erinevaks kulinaariapiirkonnaks: 1. Põhja-Hiina köök (Peking): toidud on tavaliselt rasvarikkad ja valmistamine väga kunstipärane. 2. Sanghai köök (keskpiirkond ja ranniku ala): toitudes kasutatakse rohkelt mereande ja kala, eelistatakse praadimist ja kodust valmistusviisi ning üldiselt käivad nende juurde kergelt magusad kastmed. 3. Kantoni köök (Guangzhou/Hongkong): lõunapiirkonna troopilisel rannikul on rõhk värskel ja ainult värskel: road on värsked ja kerged, nende koostisosad valmistatakse kiiresti ja omas mahlas
..........................................................................9 Kasutatud kirjandus.................................................................................................10 2 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISSEJUHATUS Enamus inimesi arvavad, et itaalia köök on ainult pizza ja pasta, aga kaugel sellest, itaalia köök on väga mitmekülgne. Itaalia on väga mitmekülgne maa. Pikk vahemere äärne rannajoon ümbritseb viljakaid tasandikke, metsaga kaetud mägesid ja kõledaid kaljusid. Kuumast, kuivast lõunaosast kuni jaheda Alpi mäestikuni varieerub kliima märkimisväärselt. Samuti erinevad üksteisest ka kohalikud toiduained: riis, mais ja sink on iseloomulikud maa põhjaosale, lõunakuumuses aga kasvavad oliivid, durum-nisu ja tomatid.
Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte
· Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt viis Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6
Põhilised toiduained India elaniku toidusedel koosneb peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest, sest erinevad usud ei luba sea- ja veiseliha söömist. Väärtuslikemateks ning seetõttu ka jumalatele ohverdamist väärivateks toiduaineteks peavad hindud piima, jogurtit, selitatud võid, riisi, nisu, mett ja mungube. Kõrgelt hinnatakse ka kala. Kolmanda rühma moodustavad läätsed, usukommete poolt lubatud liha, kanamunad ja sibul, seejärel tulevad kõik ülejäänud. Maitseained Tugevad ja põletavad maitseained ongi see, mida võib lugeda kogu India köögi ühiseks teguriks. Üheks maitsestamise eesmärgiks on inimorganismi tegevuse mõjutamine. Tshillipipar ja mitmed põletavad maitsesegud kiirendavad ainevahetust ja tekitavad higistamise, kergendades kuumuse talumist. Teine, eluliselt veelgi tähtsam on toiduainete säilitamine toidubakterite
Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised
Kool Nimi Prantsuse köök Referaat Juhendaja: Õp... Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Prantsuse köök........................................................................................................................ 4 1. 1. Tavad...............................................................................................................................4 2. Toitude valmistamine..............................................................................................................6 2. 1. Peamised toiduained........................................................................
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine.
alati veel toitu. Mida Tais süüa Tai toit on kuulus oma vürtsikuse poolest. 16.saj importisid Euroopa kaupmehed Uuest maailmast Taisse tšilli. Taid kiindusid nendesse teravamaitselistesse kaunadesse suure entusiasmiga. Tšilli ja teised teravad vürtsid on Tais vajalikud, et sealses kuumas niiskes kliimas vastu pidada ning kompenseerida liigsest higistamisest tulenevat veepuudust ja mineraalainete kadu. Põhitoiduks on riis ja riisinuudlid, süüakse kala ja mereande, kana ja veiseliha, kohalikke köögivilju ja puuvilju. Road on toitvad ja hästi maitsestatud: liha on kergelt praetud, juurviljad keedetud. Tom Kha ehk kanasupp tshilli ja kookosega 250 g broilerifileed 1 l kookospiima 1 sl tai kalakastet 1 kanaleemekuubik 2 cm ingverijuurt 2 sl laimimahla 1 laimi riivitud koor 0,5 tl Cayenne’i pipart
Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivatatult Banaan maitseb hästi, palju erinevaid kasutusviise Basmati riis - pärit Himaalaja mäejalamilt, Põhja-Indiast. Kitsas ja pikateraline riis on tuntud oma peene maitse ja lõhna poolest (peale keetmist on tunda kerget pähkli maitset) ning hindikeelne sõna "basmati" tähendabki hästi lõhnavat, aromaatset Barbecue - (barbeque) on küpsetusviis madalal temperatuuril spetsiaalses BBQ-ahjus. Bataat - magus kartul, troopilisest Ameerikast pärinev mitmeaastane taim söödavate, kuni 25 kg raskuste juuremugulatega
Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, oder, hirss, nisu, kaer, rukis toodeti erineva jämedusega tangu ja kruupi. Sellest ka pudruliikide väga suur mitmekesisus Venemaal. Suve lõpupoole oli kombeks teha nn
Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett
annavad ülevaate India köögi mingist osast. 3 1. INDIA KÖÖK 1.1. Ajaloost India toit hõlmab mitmekesist valikut regionaalsetest köökidest, mis pärinevad Indiast. Pinnase, kliima ja asukoha erinevuste tõttu, erinevad need omavahel väga palju ja kasutatakse kohapeal kasvatatud maitseaineid, maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. India köök on samuti väga palju mõjutatud religioonist ja kultuurilistest valikutest ning traditsioonidest. India köök peegeldab endas ligi 5000 aasta pikkust ajalugu, mis hõlmab erinevate gruppide ja kultuuride segunemist ning mis on viinud maitsete rohkusele ja piirkondlikele roogadele tänapäeva Indias. Hiljem mongolite, brittide ja portugali mõjutusi on lisatud niigi mitmekülgsele India köögile. Normaalne toiduvalik varases Indias sisaldas puuvilju, köögivilju, teravilju, mune, piimatooteid, mett ja mõnel juhul ka liha. Aja jooksul, mõned osad populatsioonist võtsid omaks taimetoitluse
ning unikaalsus. Lõuna-Koreas on puuviljad luksus. Nagu meilgi, on Koreas tähtis maitsestamine. Maitsed on jaotatud viieks rühmaks: magus, soolane, hapu, vürtsikas ning mõru. Põhilised maitseained mida kasutatakse Lõuna-Koreas on sool, sojakaste, tuline pipar, sojaoa pasta, äädikas ja suhkur. Koreas söödakse väga palju riisi, tofut, nuudleid, liha ning kala. Ning kõikide roogade juurde kuuluvad kõrvalroad. Korealaste igapäeva toidu juurde kuulub alati riis aga riisi kõrvale sobivad ka väga paljud toidud. Nagu näiteks hautised, liha, supid ning maitsestatud köögiviljad. Kõige rohkem eelistatud riis on valge riis ehk ssalbap, mida tavaliselt aurutatakse. Korea traditsiooniline söök ei ole täiuslik kui seal ei ole kimchit. Kimchi on hapendatud kapsas, mille sisse kuuluvad ka marineeritud kapsad, kurgid, redised ning sibulad. Kimchisid on erinevaid,
..............................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED......................................................................................6 5.1.Eesti köök.......................................................................................6 5.2.Vene köök.......................................................................................6 5.3.Saksa köök......................................................................................7 LISA 1..................................................................................................8 LISA 2........................................................................................
pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks. Piirkondades kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Seda haigust esineb 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt.
eksemplarid on valmistatud lehmapiimast. Kõige tuntum Prantsuse päritolu juust. Bruschetta - Kogu maailmas populaarne suupiste, millest kirjutavad juba 15. sajandist pärit Itaalia ajalooürikud. Õhuke saiaviil röstitakse või grillitakse, määritakse küüslauguga ning piserdatakse peale õli ning kaetakse basiiliku ning soola-pipraga maitsestatud tomatikuubikutega. Põhiretseptil on palju variante. Boeuf à la tartar - Värskest roorest lihast valmistatud roog, milles liha aetakse esmalt läbi hakklihamasina ning maitsestatakse pipra, soola, kapparite, sibula ning toore munakollasega ja serveeritakse röstsaial, lisandiks terav tomatikaste ja hapukurgikuubikud. Camembert - Normandias lehmapiimast valmistatud valgehallitusjuust, mille pinnal on aromaatne penitsilliinhallitus, mis ei lase juustu keskosal kõvaks muutuda. Carpaccio - Värske looma- või kalafilee lõigud, mis maitsestatakse soola, pipra, õli, sidrunimahla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
