Ooperid: "Oberto" "Kuningas üheks tunniks" "Nabucco" "Lombardlased" "Ernani" "Attila" "Macbeth" "Röövlid" "Legnano lahing" 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi 6. õnnetu armastuse teema 19 ooperit Esimene periood kõige rohkem mõjutatud Bellinist, Rossinist, Donizettist
Ludwig suri 26.märtsil 1827 surivoodil. Tema loomingust on kuulsad 9 sümfooniat ning klaveripalad Elisele ja Kuupaistesonaat. Tema ideede põhjal ehitatakse klaverile pedaalid, et saaks väljendada oma emotsioone mängides. Beethoven oli kinnine inimene ning ei suutnud ennast vaos hoida, mille tõttu on tema lood pigem dramaatilisemad, näiteks nagu Kuupaistesonaadi algus, mille ta kirjutas vahetult enne kurdistumist. Ta lihvis oma lugusi viimse detailini ning lood on tal heroilised ja pateetilised. Für Eliset kuulates, on tunda, et ta oli väga armunud ning tegi elava klaveripala oma tunnetest, viibides tolhektel Viinis ning pühendades selle loo oma armastatule. Geeniused on minu arvates need inimesed, keda on juba lapsest saati utsitatud tegema ränka tööd ning nad on elanud midagi halba oma elus läbi ja elavad kõik selle oma töös välja. Beethoveni lapsepõlv oli raske ning ta oli kinnine inimene, mille tõttu jäigi ta üksikuks
Härma on põhiliselt koorikomponist - umbes 150 koorilaulu autor. Tema laulud on viisirikkad, lihtsad ja südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pühendan kõik kallile", ,,Ööbiku surm" jt. Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori
Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatu jutustuse ilme, mis on omane romaanile. 13. Programmimuusika oli sageli väga üksikajalik või seotud kirjandusteostega mille järgi oli kuulajail muusikateoses väljenduv sisu juba ette teada. 14. Romantismiaja heliloojate lemmikzanrid olid poeem, ballett, operett ja mitmesugused tantsuzanris miniatuurid. 15. Suur ooper on Prantsusmaal kujunenud, sinna kuulusid ajaloolise ainestikuga heroilised ooperid, milles suur tähtsus oli massistseenidel ja kooridel. 16. Lüüriline ooper oli suure ooperi vastand. Lüürilised ooperis oli keskpunktiks inimeste intiimvahekorrad, ainestikuks kasutati enamasti kuulsaid kirjandusteosed. 17. Ooperist erineb operett nii vormilt kui ka sisult. Operetis on suur koht muusikata teksti episoodidel, elaval dialoogil, millesse põimitakse päevakohast nalja ja satiiri. Opereti muusika on kergesisuline ja rajaneb moodsate tantsude rütmil, see kuulub
hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandt Harmenszoon van Rijn Rembrandt Harmenszoon van Rijni looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid, kuigi enne Lastmaniga kohtumist õppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all. Rembrandti selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti. See töö kujutab kirurgidegildi liikmeid kogunenuna diskussiooniks ja loenguks. Selline väljenduslaad, kus kujutati tervet gruppi inimesi, oli Hollandi maalikunstis haruldaseks erandiks ja tähendas olulist sissetulekut
looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, tihti fantastilisi efekte. Esmajoones huvitavad teda meri ja taevas . T on palju tõuget saanud Claude lorrainilt . Üllatav on T kunsti mitmepalgelisus. Ta on ühel ajal klassitsist, romantik ja realist. Tema maastikud on heroilised ja intiimsed ; kord on nad unistavad õhulised, kord realistlik värvitoredad, kord nägemuslik fantastilised. T -i viimase 20 eluaasta keskel maalitud töödes omandab valguseunistus lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks piirjooned , valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega . T-d peeti tema eluajal hullumeelseks ja Euroopa kunstiarengule ei ole ta vist üldse mõju avaldanud. Tähtsaim inglise romantik w
"Alasti tüdruk" 2. AJALOO MAAL * ei kajasta ainult ajalugu, vaid sisaldab ka sündmuseid, mis võivad aga ei pruugi olla aset leidnud * ajaloo maalijad otsivad inspiratsiooni minevikust, et jutustada oma lugu ning muudavad seda natuke minevikuga 3. MAASTIKU MAAL liigid Ideaal maastikumaal (kujutati ette), jumal looduses (kujut jumalat loodusena), topograafiline maal (mingi maakoha täpne kujutamine), kuldajastu ideaalmaastik, heroilised maastikud (range kord ja loogika), linnavaated, meremaalid, ajaliku maailma kujtamine, loodusnähtused, aastaajad, öö ja päeva ringkäik, puutumata loodus, apokalüptilised maalid (maailma lõpp) 4. ZANRIMAAL olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg
Ta on loonud üle 700 maali. Itaalia kõrgkunstiga harjunud vaatajad on mõnikord sokeeritud, kui esimest korda näevad Rembrandti maale. Puhta ilu asemel oli talle tähtis loomulikkus, lihtsus, tõde need kolm omadust, mis tavaliselt inimese hinge kõige rohkem liigutavad. Rembrandti varasemad teosed on dramaatilised, rõhutatud diagonaalidega, teravate tagasiastete, valguse ja varju kontrastide ja tugevate, selgete kontuuridega. Tema heroilised karakterid, kes olid küll riietatud kaasaegsetesse rõivastesse ja mõnikord ka talupojana esitatud, on veelgi vähem idealiseeritud kui Caravaggiol isegi tänapäeval tunduvad mõned tema varajased pildid väljakutsuvalt vulgaarsed. Kunstnikule oli Piibel raamat minevikust, olevikust ja tulevukust, ta oli sügavalt usklik ja tema usu juured olid sügaval tegelikus elus. Tema kuulsaim teos on ,,Öine vahtkond", see on ka tema suurim maal ( 3,5x4,5m).
korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Köler oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Akadeemiku ja professorina pälvis Köler ametliku tunnustuse portretistina Peterburi kõrgseltskonnas ja Vene keisrikojas, publikumenu tõid heroilised loodusvaated ja idüllilised salongimaalid. Suri 22.aprill 1899 Peterburis Maalid 23. juulil 1879. aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas õnnistava Kristuse maalimise teemal: "Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata" Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita"
Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati erineva suurusega portselannõusid.*Veneetsia vaadete maalijad GUARDI ja CANALLETTO*ROMANTISM/KLASSITSISM: *stiili on kujundanud gootika ja vararenessanss/antiik Kreeka-Rooma *kaasaeg=pettumus/kaasaeg=parim *kahtlus/ideaalid *tunded, emotsioonid, sentimetaalsus, üleloomulikkus/mõistus *maastikumaal saab juhtivaks/maastik ei huvita neid, tohutu huvi ajalooliste ja heroiliste teemade vastu*Klassitsiste huvitasid ajaloolised ja heroilised teemad, nad ei tundnud maastiku vastu huvi, takerduti Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Romantismis saab maastikumaal juhtivaks. Tihti valiti äärmuslikke, isegi ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive, nt FRIEDRICH loobus klassistsistidele tüüpilisest suletud või ,,kulissidega" kompositsioonist ja eelistas lõpmatusse avatud
Rembrandt piirdus soojade tumepruunide, kuldsete ning sügavpunaste toonidega, vahel lisas ka tuhmi sinist ja ometi lõi ta oma maalides rikka ja mitmekesise maailma. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani (15831633), mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatusliku kuulsuse, mis tema järgmiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. 1642.a lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine.
*1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil *ohtralt viljeleti portreekunsti tähtis välimus esialgu tähtsam Poussini klassitsistlikum laad, hiljem suurenes peamiselt Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisemad ja baroklikumad
1939.a.valiti M.Härma Tartu ülikooliaudoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Miina Härma suri Tartus 16.novembril 1941.aastal. MIINA HÄRMA LOOMING. Miina Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, koorilaule on üle 200. Neid iseloomustavad ilmekas meloodia, nooruslik hoog ja lihtsus. M.Härma loomingu võib jagada kahte eristavasse perioodi. Esimesel loomejärgul (sajandi vahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja heroilised (“Isamaa, õitse sa”) laulud. Teisel (eriti 1915.aastast) püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks. 5 TEOSED
kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike pidustuste kõige pühalikumat osa: sokumaskides koori esinemist ditürambidega. Alates 6. saj e.m.a. lisandusid näitlejad. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse,
Aastal 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt elas vabaabielu, ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid, kuigi enne Lastmaniga kohtumist õppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all. Rembrandti selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Aastal 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust.
kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume _ Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); _ Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi _ Sotsiaalne seisus erinev; _ Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); _ Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); _ Erinev lõpp. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi
Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku
See on nagu üleinimliku energia meeletu vallapääs, kui pole enam mõistuslikku vaoshoidvat sihti. 18101815 Järgnevast ajast on tuntumad teosed kammermuusikateos "Tõsine kvartett", laul "Kannatuse rõõm", avamäng tragöödiale "Egmont". Nende aastate teoseid võib käsitleda üleminekuastmena, milles sisaldub juba Beethoveni "hilise stiili" sugemeid. Muutunud oli tema ideede avaldumise vorm, olulisema koha omandas tema loomingu subjektiivne külg, heroilised impulsid muutusid rahulikumaks. Ent oma olemuselt jäi ta samaks tegelikkuse kunstnikuks, realistiks. Viimased teosed Viis viimast klaverisonaati on loodud aastail 18161822. Igaüks neist on äärmiselt individuaalne ja kaugel tolle aja tüüpilisest klassikalisest sonaadivormist. Enim kuulsust üldse 4 tõid Beethovenile vabadussõjaaegsed juhuteosed, sümfoonia "Wellingtoni võit", sõjakas
panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle
aastal. Samal aastal sai Rembrandtist Amsterdami linnakodanik ja kohaliku kunstnike gildi liige. Looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku
Teda on peetud proestantliku kristluse kõige ilmekamaks kehastajaks. T maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. (sügavtrüki tehnika) 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle
(roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur. jööri ja parke. antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis heroilised ajaloo- ja maastikumaalid; portree- ja aktimaal Romaani stiil Antiigi eeskujul eelistati Kõige selgemalt väljen- Lihtsus, sümmeetria, varakristlikest dünaami- kirikuarh. kuppelehitisi. dus barokk arhitektuuris monumentaalsus, võim-
Looming Rembrandt on loonud umbes 600 maali ning arvutul hulgal joonistusi ja kavandeid. Varasemad maalid Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist 5 kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle
Maal on jällegi detailselt tehtud ja iga puu leht on perfektselt maalitud. IV. Kokkuvõte Köler oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Akadeemiku ja professorina pälvis Köler ametliku tunnustuse portretistina Peterburi kõrgseltskonnas ja Vene keisrikojas, publikumenu tõid heroilised loodusvaated ja idüllilised salongimaalid. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Inimene, keda teatakse ja mäletatakse nüüdki. Viljandis on Johan Köleri park, kus on ka Johan Köleri monument. V. Kasutatud kirjandus 1. Raamat "Johann Köler" 2. https://et.wikipedia
1939. aastal nimetati Härma Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti
marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Sümfoonilises muusikas on Liszti üle kõige erutanud filosoofilised probleemid, inimene ja ühiskond, isiksuse kujunemine, inimese eluetapid hällist kuni hauani, humanismi ideede võit, inimhinge sisemised vastuolud. Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid konflikte. Liszti paljude teoste vastuolulised algused ja heroilised lõpud räägivad aga helilooja usust paremasse, tema sümpaatiast tugevatele isikutele, kes võitlevad ühiskondliku progressi eest, kes on võimelised elutormidest väljuma võitjana (sümfoonilised poeemid "Tasso"; "Prelüüdid"; "Prometheus" jt.). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed
1939. aastal nimetati Härma Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii
ennekõike skulptoriks, imetletakse siiski just tema seda tööd kõige rohkem. Laemaal on hiiglaslik - 38,5 x 14 meetrit pikk, kogu lae katmiseks kulus tal neli aastat. Stseenid Vanast Testamendist, laeservas olid prohvetite ja ettekuulutajate figuurid/relieefid; maalis üksinda. Kirkad ja selged värvid elustavad ja ühtlustavad suurt kabeli laepinda ja teevad isegi üksikasjad laemaalil loetavaks. Tema kaasaegsetele oli Sixtuse kabeli laemaali heroilised meesaktid suure emotsionaalse laenguga. * Inimese loomine, 1511-1512; Sixtuse kabeli laemaali osa, kõige kuulsam stseen selles kabelis; Jumala ja inimese näpu vahel õhkõrn vahe, nende kahe ühendus; arhetüüpne kujutis Euroopa kultuuriruumis. Jumala väljasirutatud käest näib otsekui inimest äratavat elektrilaengut välja paiskuvat. * Liibüa sibüll/ettekuulutaja, 1508-1510; laemaal Sixtuse kabelis; pööratud, väga liikuv keha, käed hoiavad
puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Sümfoonilises muusikas on Liszti üle kõige erutanud filosoofilised probleemid, inimene ja ühiskond, isiksuse kujunemine, inimese eluetapid hällist kuni hauani, humanismi ideede võit, inimhinge sisemised vastuolud. Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid konflikte. Liszti paljude teoste vastuolulised algused ja heroilised lõpud räägivad aga helilooja usust paremasse, tema sümpaatiast tugevatele isikutele, kes võitlevad ühiskondliku progressi eest, kes on võimelised elutormidest väljuma võitjana (sümfoonilised poeemid "Tasso"; "Prelüüdid"; "Prometheus" jt.). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud
eluaseme. Aastal 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt elas vabaabielu, ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid, kuigi enne Lastmaniga kohtumist õppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all. Rembrandti selle 2 perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Aastal 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraažides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. Järgmised tööd tegid ta veel tuntumaks ning ja tellijate ring kasvas kiiresti.
II. Brahma raamatud- On preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuleb sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist. III. Upanišadid- tähtsam osa veedadest. Koosnevad suutratest (juhtlõng). Siia on kirja pandud hinduismi kogu filosoofilis-religioosne elukäsitlus, seega hinduismiõpetus üldse. Hilisemates suutrates ka konkreetsed juhised mediteerimiseks Hindude rahvuseeposed Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne „Mahabharata“ (maha-suur, bharata-kuningas) Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul) Sisu: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võmu pärast ARDEŽUNA kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi. Siis ilmutab end jumal KRIŠNA sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohust (DHARMA). Sõjamehe kohus on sõdida. „RAMAJANA“
Monumendid on sageli postamentidel, mille jalamil on sõjaline atribuutika. · Martos- on teinud Moskvasse Minini ja Pozarski monumendi. · Demuth- Malinovski- Barclay de Tolly monument Tartus. 22.11.2012 · Maal: Maalis ei olnud otseseid eeskujusid antiigist võtta. Tekkis vastukaaluks baroki rahutusele. Uuesti taotleti lineaarsust, rahu, tasakaalu. Imiteeriti kohati antiikskulptuuri. Kaasaja heroilised sündmused. Sünnimaaks Prantsusmaa. · Jacques- Louis David(1748-1825)- Kõige klassikalisem klassitsist. Mõned küljed tema loomingus on ka kui realismi varane väljendus. Loometööd alustas kuningriiklasena, peale seda oli tulihingeline vabariiklane, seejärel innukas ponapartist, oli valmis hakka kuningriiklaseks, kuid oli sunnitud põgenema Hollandisse. Horatiuse vanne. Tapetud Marat vannis. Mitmed pildid Napoleonist,
Ta sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. I loomeperiood 1839-49 Ooperid "Oberto"39, "Kuningas üheks tunniks"40, "Nabucco"42, "Lombardlased"43, "Ernani"44, "Attila"46, "Macbeth"47, "Röövlid"47, "Legnano lahing"49. 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi II periood 1849-59 "Luisa Miller"49, "Rigoletto"51, "Trubaduur"53, "Traviata"53, "Sitsiilia verepulm" 55, "Maskiball"59, 1. Tugevad karakterid, mis sünnitavad tugevaid kirgi 2. Tegelaste hulgas ebaharilikud tüübid: kurtisaan, õuenarr, palgamõrtsukas jt. 3. Erinevate temperamentide vastandamine 13 4. Bel canto kõrvale ilmub stilo misto (segastiil) 5
juht,kuningliku ooperi direktor ,kirjutanud 16 ooperit, 22 balletti, 14 komöödia- balletti, Uudseks vormiks on prantsuse avamäng(Ouverture)-tempodega aeglane kiire(fugaato) aeglane. Hilisbaroki tähtsaim ooperimeister Rameau- 20 ooperit, sh. suured ballett-ooperid. Inglismaal kirjutati 16.saj. mütoloogilise sisuga vaatemänge, millesse ikka tugevamalt tungis muusika.Tuntuim Inglise helilooja oli Purcell. Napolis viljeldi opera seria (heroilised süzeed) kõrval ka opera buffat (paroodialik või koomiline süzee, rahvalik, tüüpkarakterite e. maskidega). Napoli ooperi tüüpi jälgis põgusalt ka Händel. 2.Üldmõisted.: Basso continuo, tabulatuurid, afektiõpetus, stiili üldiseloomustus. Basso continuo (it. k "katkematu bass")ehk saksapäraselt generalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Lk.9
Kunstistiilina barokk oli absolutismi ja vastureformatsiooni imponeeriv fassaad: esinduslik, ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism. Baroki ehituskunstis oli oluline tervikansamblite loomine (Versailles'), geomeetriline prantsuse park, reeglipärane linnaplaan. Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika. Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi
kultuurielu - P.Akadeemia tähtsaim ülesanne on Prantsuse keele hoidmine ja arendamine ja ,,Hea Maitse" kujundamine - Ideaaliks Prantsuse klassitsism: lihvitud väljendusviis, ülev ja väärikas stiil, antiigi eeskuju. - Preemiad, pensionid, karistused - Prantsuse keelest sai Euroopa eliidi suhtluskeel. - Prantsuse ilukirjandus, eriti draamakirjandus: 1. Pierre Corneille: El Cid, tragöödiad. 2. Jean Racine: (suri 1699): heroilised kangelastragöödiad Rooma antiigi ainetel, L.XIV ajaloolane 3. Moliere (1622-73): Erandlik meister, kes on ka tänasel päeval ajakohane ! - Kirjanik ja näitleja ja trupijuht - Karakterkomöödiad sisaldavad palju kriitikat nt: Tartuffe (Vagatsemise taunimine) Ebahaige (Arstide küündimatus) Kodanlasest aadlimees (Tõusikluse satiir), naeruväärset kenitlejad. - Taunis igasugust silmakirjalikust ja teesklemist, üldinimlikud nõrkused. - Rajas Come´die-Francaise
..? ta ei salli fanatismi. Varajastest töödes oli ta tähelepanu suunatud Herosele. Herolised isikud nagu klassitsismis, aga hiljem ta loobub sellest positsioonist. Hiljem ei kirjuta näiteks mitte Loius XIV-st, vaid tema sajandist. Minevikust tuleb tänapäeva ettevõtmistes õppida. Mineviku vigu püüda vältida. Varasemaid töid iseloomustamaks võiks valida poeemi pealkirjaga ,,Henriade" [hanriaat]. Temas on Voltaire näinud ideaalset monarhi. Klassitstlik kangelaslugu. Alguses heroilised tegelased, lisaks valgustulikud momendid, varavalgustuslikud ideed. Kunstliliselt peetakse seda poeemi ebaõnnestunuks. 10.11.2011 ,,Orleansi neitsi" ei peeta isegi tippteoseks või väga meisterlikuks, tähtis on, kuidas ta ajalugu käsitleb, selliest hargneb palju suundumisi. 1755 ilmunud, kujutab dispuuti väljakujunenud kaanonite vastu. Lahkumine religioossest käsitlusviisiks ja pöördumine inimlikumale. Fanatism ja antikatoliiklus
Seda teksti hinnatakse väga kõrgelt, kuigi see pole uuenduslik. Palju julgem oli Tolstoi oma päevikus. Nüüd saab T aru, et temast saab kirjanik. ,,Mõisniku hommik". Kujunevad välja kirjanduslikud prioriteedid. Ta loeb palju pr keeles. Olulised on Rousseau, inglise kirjanikest Stern, Lamartin. Autoriteedid kuuluvad 18. sajandisse. Ta loeb sõjakirjeldusi (Bestuzev-Marlinski) ja õpib seda, kuidas sõda ei ole vaja kujutada. Romantismi sõjakujutused on kaunid ja heroilised. Tolstoi otsustab sõda kujutada argiselt. Teda hakkab huvitama julgus. Ta uurib, kuidas inimesed käituvad erinevates situatsioonides kus on vaja olla julge, kus mitte. ,,Rünnak" ja ,,Metsaraie" nende tegelased toetuvad raamatulikele sabloonidele. Kaukaasia-perioodil kujuneb välja mitu liini, mida Tolstoi hakkab hiljem jätkama. ,,Elu aadlimõisas" isiklikel mälestustel, teine liin sõjateema, kolmas liin mõisnik ja tema suhted talupoegadega
annaabi.ee 
