Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid
(geenmutatsioonide tagajrjel) (kromosoom- ja genoommutatsioonide tagajrjel) Huntingtoni tantstõbi Down'i sündroom Marfani sündroom Kassikisa sündroom kurttummus Klinefelteri sündroom hemofiilia Turneri sündroom soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: suhkruhaigus reuma lühinägelikkus skisofreenia 2 Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne)
............................................5 ...................................................................................................................................................6 "Kassikisa" sündroom...........................................................................................................6 Geenihaigused:...............................................................................................................................6 Hemofiilia.....................................................................................................................................6 Hemofiilia A..............................................................................................................................7 Hemofiilia B............................................................................................................................10 .............................................................
kadu · duplikatsioon kromosoomi teatud piirkond mitmekordistub, tavaliselt kahekordistub, toimub geneetilise materjali lisandumine · fragmentatsioon enamus kromosoomist hävineb, aga mingi väike osa peab säiluma, sisuliselt kaob kogu kromosoomi geneetiline materjal · rõngaskromosoomi teke kromosoom kaotab mõlemast otsast materjali, tekivad kleepuvad otsad, need ühinevad. II. kromosoommutatsioonid, millega seoses geneetilise materjali hulk jääb samaks, muutub vaid paigutus (nt geenide järjestus, geenide naabrus) · invesioon lõik kromosoomist eraldub, pöördub 180 kraadi, ja paigutub tagasi.
Tertsiaarstruktuure on kirjeldatud ka RNA puhul. KROMOSOOMI STRUKTUUR 1. Bakterikromosoomi struktuur. Nii nagu viirustel, on ka bakteritel kogu geneetiline informatsioon ühes kromosoomis. Bakterikromosoom on rõngasmolekul, mis esineb rakus kõrgelt struktureeritud kujul alas, mida nimetatakse nukleoidiks. Näiteks E. coli kromosoomi kontuurpikkuseks on 1100 µm, raku enda diameeter on aga ainult 1-2 µm, mistõttu kromosoom on ligi 1000 korda lühemaks kokku pakitud. DNA rõngasmolekul on kokku volditud, nii et moodustub 50-100 lingu. Genoomi voltimisel osalevad nii RNA kui ka valgud. Ühe DNA lingu moodustavad ligikaudu 40000 aluspaari. Selline DNA linge sisaldav struktuur suurendab kromosoomi kompaktsust aga ainult 10 korda. DNA kompaktsemaks muutmisel on oluline roll DNA superspiralisatsioonil. DNA superspiralisatsioon toimub nii bakteri ka eukarüoodi rakus
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).
4. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad 4.1. Sugukromosoomid (X ja Y) Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased X0 (0 tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. 4.2. Meioos ja mitoos Raku jagunemine mitoosi teel
nukleosiidid, nukleotiidid; lämmastikalused; Chargaffi ekvivalentsuse seadus. DNA kaksikahela ehitus: komplementaarsusprintsiip; ahelate antiparallelsus; DNA kaksikheeliksi alternatiivsed vormid. Nukleiinhapete primaar- sekundaar- ja tertsiaarstruktuurid; DNA denaturatsioon ja renaturatsioon; heterodupleksid. Kromosoomide struktuur: viiruste genoomid; bakterikromosoom; eukarüootsete kromosoomide struktuur ja koostis: histoonid; nukleosoomid. Üks kromosoom üks DNA molekul. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasikromosoom. Tsentromeerid ja telomeerid. DNA kordusjärjestused eukarüootses genoomis. 11. DNA replikatsioon. Nukleiinhapete sünteesist üldiselt: nukleiinhapete sünteesi suund; sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA replikatsiooni mudelid: semikonservatiivse mudeli tõestamine; kahesuunalise replikatsiooni tõestamine. DNA replikatsiooni alguspunkt bakterites ja eukarüootidel.
alusnukleotiidipaari. Lisaks nukleaarsele DNA-le esineb ka mitokondriaalne ja kloroplastide DNA. Genoom on pakitud 23 paarilisse kromosoomi. Suure osa genoomist moodustavad kordusjärjestused. Genoom koosneb ühtest või mitmest Kromosoom on lineaarne. Pakitud tsirkulaarsest kromosomoomist. Ei ole kromatiiniks. pakitud kromatiiniks. Sisaldab 1000 - 6000 geeni. Sisaldab 25 000 geeni. Genotüüp on haploidne, st. genoom on Genotüüp on diploidne, st. genoom on esindatud ühe koopiana (iga viga, mis esindatud kahe koopiana. Geen on rakus kromosoomiga tekib, satub koheselt olemas kahe alleelina. loodusliku valiku alla). Pole histoone v.a
Genoomne mälu - Põhjus metülatsioon - Pärandumistüüp sõltub sellest kummalt anemalt on päritud 37.Ühe geeni haigused PKÜ=fenüülketonuuria - Mutatsioon PAH - Retsessiivne kromosoomis 12 - Sagedus 1:10 000 - Dieet Fragiilse Xi sündroom - XGG koopiamutatsioon X-kromosoomis - FMR1 – permutatsioon mutatsiooniks - Sagedus meestel 2x sagedamini kui naistel sest neil 1 inaktiivne x kromosoom MECP2 = Rett’i sündroom - Retsessiivne mutatsioon X-kromosoomis - Eluiga naistel päranduv, mehed surevad sündimised Muud ühe geeni haigused - Teada üle 250 geeni - Üldiselt tekivad de novo LNS = Lesch-Nyhami sündroom - Mutatsioon x kromosoomis – retsessiivne - Enesevigastamine - Sagedus 1:20 000 meestel - Eluiga lühike DMD = Duchenne lihasdüstroogia - Mutatsioon x-kromosoomis – retsessiivne - Sagedus suur
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine...........................................................
Rocca Al Mare kool Humanitaarainete õppetool BELGIA Hanna Parman 9b klass Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldandmed ........................................................................................... 5 Ajalugu ................................................................................................ 6 Majandus ............................................................................................. 8 Poliitiline süsteem ................................................................................... 10 Sümboolika .......................................................................................... 11 Loodus ................................................................................................. 12 Rahvastik ............................................................................................. 15 Relvajõud ............
lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. 7 Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom. Paljud mitokondrite ja kloroplastide valgud on nende endi poolt kodeeritud. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiin trifosfaadiks ATP. Energeetiliselt aktiivsemates rakkudes on mitokondreid rohkem. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae).
informatsioon vasturääkiv või ei toetu tõenduspõhisele materjalile vaid toetub pigem uskumustele. Seega on oluline leida tõhusad tõenduspõhised meetodid nii 6 mähkmedermatiidi leevendamiseks kui ka ennetamiseks, et vähendada selle esinemissagedust (Adam 2008, Bikowski 2011, Blume-Peytavi jt 2011, Panahi jt 2011, Jemy ja Shiju 2013, Mahadevi jt 2016, Nourbakhsh jt 2016). Eestis on uurinud Apevalova (2009) oma diplomitöös mähkmelööbe olemust, tekkepõhjuseid vastsündinutel, imikutel ja väikelastel ning selle õendustegevust ja ennetamist. Töö on kirjanduslik ülevaade, mille tulemustest selgus, et mähkmedermatiiti soodustavad faktorid on imiku naha ealised iseärasused ja tekkepõhjusteks on keemilised, bioloogilised ja füüsikalised protsessid. Autor leidis, et õendustegevusena on oluline
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.............................................................
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur..................................................................
jagunemine ja paljunemine. Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvd ja rakud jagunevad, Eristatakse: Interfaas (G1-,S,-G2-faas) M-faas e. Mitoos Rakutsükli faasid · M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon, rakkude jagunemine tsütokineesi faasis · Interfaas 1. G1- faas RNA ja valkude sünteesiks 2. S- DNA replikatsioon, sünteesi faas 3. G2- iga kromosoom koosneb kahest õdekromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse M- faasi Rakutsükli kontroll · Rakutsüklit kontrollivad rajad organiseerivad rakutsükli sündmused õigesse järjestusse 1) Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust)
on kõik sellised isased valgete silmadega. Kuna tegemist on aga retsessiivse mutatsiooniga, siis on heterosügootsed emased punasesilmsed, sest kannavad lisaks mutantsele ka metsiktüüpi alleeli. Organismi, mis sisaldab ainult ühte geenikoopiat, nimetatakse hemisügootseks. Heterosügootsete emaste ristamisel valgesilmsete isastega saadi ka valgesilmseid homosügootseid emaseid, kes sisaldasid mõlemas X kromosoomis mutantset alleeli 19.Sugukromosoomid, autosoomid, sugu taimedel Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased XO (O tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X
parimate hulka valitud jõuluturgu või veeda rannapuhkust võimalusi on uskumatult palju! Kui Tallinn juba liiga tuttav tundub, saad alustada üpris puhta lehena, kui osaled mõnel ekskursioonil või teed pealinnale tiiru peale punases kahekordses Tallinn City Touri bussis. Table 1 Majutatud 2016 Ööbimised 2016 Reisi pikku (I-IX 2016) (I-IX 2016) s Muutus Muutus (ööd)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera).....................................................................
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
Nende rakuehitus on suhteliselt lihtne ja neil puudub rakutuum. Bakterite DNA põhiosa paikneb raku tsentraalses osas üheainsa rõngasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNA- molekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokarüootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukarüootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist - kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st. nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA, RNA, histoonid, K+, Fe2+, Mg2+ jne ioonid). Käesolevaks ajaks on selgunud, et määravat osa geneetilise info säilitamisel ja edasiandmisel etendab DNA. DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on püsiv.
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna
Neist üheainsa faktori puudumine võib takistada trombiini moodustumist ning põhjustada vere hüübimise häireid. Hüübimist käivitav roll on välimisel X faktori aktiveerimise mehhanismil. Sisemise tee ül on pigem hüübimise hoidmine. Hüübimise regulatsioon: seriinproteaaside inhibiitorid, trombiini poolt aktiveeritud proteiin C, endoteeli ja vererakkude hüübimist pärssivad mehhanismid, fibrinolüütiline süsteem. Mõne hüübimisfaktori puudusel veres tekib veritsustõbi ehk hemofiilia. Kui veres ei esine nt VIII faktorit ehk antihemofiilset globuliini siis tekib hemofiilia A. Kui puudub IX e Christmas-i faktor, siis tekib hemofiilia B. Hüübimishäired: liialt aktiivne hemostaas – trombid ja trombembooliad ; puudulik hemostaas – kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid. Nendeks võivad olla mitmesugused soolad (Na-tsitraat, hepariin, hirudiin ja dikumariin. Hüübimishäired jagunevad kaheks : 1
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood .....................................................................................
Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped. Nt: seedeprotsess. Valkude biofunktsioonid. 1
selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 810 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel
mattidest, millesse on ladestunud kaltsiumiühendeid. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite kivistisi. Mikrobioloogia I 2017 Vaata ürgse Maa joonisel ürgookeanis stromatoliite 2016 september, Nature Isua setetest Gröönimaalt (dolomiidist) leiti 2016 aastal lumekihtide sulades 3-4 cm paksused stromatoliidid, mis ilmselt on vanimad jäljed mikroobidest. Mikrobioloogia I 2017 Vanimad fossiilsed bakterid – paleontoloogia. Lääne-Austraaliast (Apex chert) ja Lõuna-Aafrikast on stromatoliitidest leitud 3.5 miljardit a vanu fossiile, mis on
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine............................................................
2) neurohumoraalne regulatsioon närviimpulssi hormoonid kas stimuleerivad või pidurdavad mitoose. 3) erinevad valgulised faktorid stimuleerivad või pidurdavad mitoose. Nt. kasvufaktor kiirendab mitoose. Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) mitoosi käigus suureneb rakkude arv, organism kasvab. 2) Tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Säilitatakse organismi stabiilsus. 3) Tagab surnud või hukkunud rakkude asendumise. Haavade paranemine. Organismi vananedes mitoosid aeglustuvad noorel organismil paranevad haavad kiiremini! 4) Mõlematel moodustunud tütarrakkudel on tavaliselt sama bioloogiline roll. Erandiks kambiumi rakud jagunedes üks rakk jääb alati kambumi rakuks, muidu kaoks kambiumirõngas ära. Teine rakk eristub ja vastavalt asukohale kas pidu koositisse (sage) või niine koostisse (harvem). Parasvöötme taimedel kambiumirakud jagunevad intentsiivselt
raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. KATE sumptomid võivad esineda samaaegselt SV sumptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna embol võib sulgeda kopsuarteri. (Tromboos mis see...:2015) 1.3 Tromboosi riskifaktorid Kaasaegses käsituses on VTE multifaktoriaalne haigus; trombi tekke määrab mitmete omandatud, kaasasundinud ja transitoorsete prokoagulantsete riskifaktorite samaaegne esinemine. (Nowak et al. 2016: 233238). Tromboosi tekkeks vajalikud tingimused sõnastas juba 1856. aastal Rudolf Virchow ja need on tuntud Virchowi triaadina. Esimeneks tingimuseks on veresoone seina kahjustus. Endoteeli kahjustust võib tekitada mehaaniline trauma, veresoonepõletik ja ateroskleroos. Tekivad soone sisepinna konarused, mis takistavad ühtlast verevoolu, tekitades turbulentset verevoolu, mis soodustavad vormelementide sadestumist. Samuti vabaneb kahjustunud rakkudest rohkelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
