M pot+E m kin +E m pot 298 298. prod 298. reakt , põlemissoojus: 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium . M E kin + E pot M =0 H 0 298 = H 298 0
aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standartolekus Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2-ka ja veeks (ja lisaks N2-ks kui ühend sisaldab lämmastikku) Entroopia suurus, mis kirjeldab vaadeldava süst erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. TD potentsiaalid U-siseenergia, H-entalpia , F- Helmholtzi vaba energia, G-Gibbsi vaba energia Vaba energia mõiste on süs. see energia, millega süst. suhtleb väliskesk-ga. Väljendab süst. energia töövõimet, sest teda võib pöörduva protsessi korral täielikult tööks muuta. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia, nende vahelin seos Gibbsi vaba energi muutu (nim samuti isobaarseks-isotermiliseks energiaks) tähistatakse G. See on aine vaba energi T,P=conts. Helmholtzi vaba energia muutu (nim samuti isokoorseks-isotermiliseks energiaks)
Arvutus isotermiline 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on olekufunktsioon Entroopia tõestus. Valemid olemas tõesta lõppvalem. 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi seadus. 8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides. Spontaansete protsesside suund. 9. Absoluutse entroopia arvutamine Ei 10. Entroopia statistiline interpretatsioon 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium . Helmholtzi 12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust Oluline. Tõesta valem 13. Keemiline potentsiaal. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18
Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt tahke pinnas · Esinevad erinevad ilmastikunähtused Dragon Storm · Suur konvektsioonisoojuse torm Saturni lõunapoolkeral · Raadiolainete leiduvus Ringid · Jääst, kividest, tolmust tekkinud osakesed · Suurus varieerub liivaterast autoni · Kõigil kindel orbiit ja erinev kiirus · Avastas Galileo Galilei 1610. aastal teleskoobiga · C. Huygens 1655.a. kirjeldas esimesena ringe diskina
Johanna Paide Koperniikium on sünteetiline keemiline element sümboliga Cn ja aatomnumbriga 112. Koperniikium on metall ning 12. rühma 7. perioodi element. Aine teadaolevad isotoobid on eriti radioaktiivsed ja loodud ainult laboris. Stabiilseima teadaoleva isotoobi, koperniikium- 285 poolestusaeg on umbes 28 sekundit. Koperniikium loodi esmakordselt 1996. aastal Saksamaa Darmstadti lähedal asuva GSI Helmholtzi raskete ioonide uurimise keskuse poolt ja sai oma nime astronoom Nicolaus Copernicuse järgi. Varem oli elemendi ajutine nimetus ununbium (Uub). Koperniikiumist ei ole leida pilte, sest selle poolestusaeg on niivõrd lühike. Kuna koperniikium on ülimalt ebastabiilne ja seda on suudetud vaid laborites ja ainult üürikeseks hetkeks luua, siis ei ole teada tema täpsed omadused. Arvatakse, et koperniikiumil võib olla sarnasusi selle kergemate homoloogide hulgas 12
Täpsemalt öeldes: igas protsessis, kus süsteemi poolt tehtav töö onE ja mille käigus süsteem entroopia kahaneb S võrra, tuleb keskkonda anda vähemalt energiahulk TS (T on keskkonna absoluutne temperatuur). Vastupidisel juhul see protsess toimuda ei saaks.Konstantsel temperatuuril toimuva tasakaalulise pööratava protsessi entroopia muut on antud seega valemiga 2. Termodünaamilised potentsiaalid. Termodünaamilistest potentsiaalidest (U,H,F,G) on olulisemad Helmholtzi energia F ja Gibbsi energia G. Helmholtzi energia (vananenud nimetusega isokoorilis-isotermiline potentsiaal, ka vabaenergia) on defineeritud järgnevalt: F U - TS (4.1) Gibbsi energia (ehk Gibbsi vaba energia või isobaarilis- isotermiline potentsiaal) avaldub teiste termodünaamiliste funktsioonide kaudu järgnevalt: G H - TS U + PV - TS F + PV (4.2) Funktsiooni F vähenemine FT = U - TS on võrdne süsteemi poolt isotermilises pöörduvas protsessis sooritatud maksimaalse tööga:
Erisoojus Ce soojushulk, mis kulub 1 g aine Standardne entalpia - reaktsiooni entalpia 298K juures temperatuuri tõstmiseks 1° võrra Standardne entalpiamuut delta H sellise protsessi Faasid süsteemis üksteistest ruumiliselt piirpindadega entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused eraldatud ning omadustelt erinevad homogeensed osad on oma standardolekus Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia- Gibbsil Delta G, Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli vaba energia, T=const, P=const, Helmholtzil Delta F, vaba orgaanilise aine täielikul oksüdeerimisel CO2 ja veeks. energia, T=const, V=const. Standardne tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine Hessi seadus - võimaldab arvutada ka selliste tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus
termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. TD III seadus : absoluutsel nulltemperatuuril võrdub entroopia nulliga.Aine, mille entroopia absoluutsel nulltemperatuuril võrdub nulliga, peab olema täiusliku kristallstruktuuriga.Seega on entroopial erinevalt entalpiast olemas nullpunkt, millest on võimalik arvutada erinevate ainete entroopiate absoluutväärtusi vastaval temperatuuril. Gibbs-Helmholtzi võrrandid: Keemilise potentsiaali mõiste: vaba energia kasvu mõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süsteemis, kusjuures süsteemi muud parameetrid ei muutu. Kuidas tuletatakse võrrand ? Suletud süsteemis tingimusel T = const. siis dG = VdP mis puhta aine korral dµ = dG = VdP. Selle diferentsiaalvõrrandi lahendamiseks integreerime: Asendame siin V , saame
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD energiad Siseenergia U kõikide energialiikide summa. Kasutatakse kujul U. Sisaldab endas nii soojusefekti kui ka paisumistööd. Entalpia H soojusefekti energia. Kasutatakse kujul H, sisaldab endas soojusefekti ainult. Gibbsi energia G kirjeldab süsteemi potentsiaali iseeneslikult muutuda tasakaaluasendi suunas, milleks on G=0. Kasutatakse P,T=const Helmholtzi energia F sama mis G, kasutatakse V,T=const Keemiline potentsiaal Gibbsi energia mooli kohta, sellega saab kirjeldada süsteemi erinevaid protsesse. Entroopia S süsteemi korratuse määr, sisuliselt TS on see osa entalpiast või siseenergiast, mis ei avaldu vaba energiana. See on kõrgetel temperatuuridel suurem. Olekufunktsioonid Keemiline potentsiaal ; ; Hessi seadus , n on osareaktsioonide arv
Saturni tuuma ümbritseb tihe vedela metallilise vesiniku kiht, millele järgneb vedel molekulaarse vesiniku kiht, mis on küllastunud heeliumiga ja kõrguse kasvades tasapisi läheb üle gaasilisse olekusse. Saturni atmosfäär on 100km paksune. Temperatuur planeedi tuumas küündib 11 700 °C. Ühtlasi kiirgab Saturn 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse, kui seda Päikeselt saabub. Enamik kiirguvast energiast pärineb aeglasest gravitatsioonilisest kokkusurumisest (Kelvin- Helmholtzi mehhanism), mis aga ei pruugi seletada kogu Saturnilt kiirgava soojuse hulka. Saturni soojusenergia genereerimises võib täiendavat rolli mängida mehhanism, mis seisneb heeliumi piiskade ,,välja sadestumises" sügavale planeedi sisemusse. Selle protsessi käigus eraldub soojus läbi hõõrdumise, mis tekib heeliumi piiskade langemisel läbi madalama tihedusega vesiniku. Selle protsessi tulemusena on planeedi väline kiht
vastandvärvus. Vastandvärvid asuvad värviringil diametraalselt vastupidises küljes. Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna tajumisel, kui see piirneb teist värvi pinnaga simultaankontrast või negatiivse järelkujundi tajumisel -suktsessiivkontrast. Värvide nägemist on seletatud 2 teooriaga: (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB! aditiivsel segamisel)
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika
Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 13. Kirjeldage teooriaid, millega on värvinägemist seletatud? Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan- ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel)
See seadus seostub ka suletuse ja lihtsusega. Suletus (ka terviklikkus): Objektide (ja pseudoobjektide) ebamäärase kuju korral püüdleb taju "puudujääkide korvamisele" ja kuju terviklikuks muutmisele (nn. subjektiivsed kontuurid). Suletust loetakse mõnikord "hea jätkuvuse" erijuhuks. Lihtsus: Ebaselge "pildi" korral püüab taju klassifitseerida nähtavaid objekte kõige lihtsamaina võimalikest. Subjektiivsed kontuurid võivad olla suletuse, lihtsuse ja hea jätkuvuse näiteiks. Helmholtzi (1910) maksimaalse tõenäosuse printsiip: Taju püüab proksimaalset stiimulit interpreteerida kõige tõenäolisema distaalse stiimuli poolt tekitatuna Ühine saatus: Sümmeetria: Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Objektil on · lõplik vorm, foonil aga ei pruugi seda olla. · Objektil asukoht 3.mõõtmes, foonil ei pruugi olla. · Objekt foonist eespool. · Objekt domineerivam ja paremini meeldejäävam. 2,5D visand ehk sügavustaju
Geštaltprintsiibid Ühendatus Ühine (taust) ala Sarnasus Suletus Lähedus Hea jätkuvus 20. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus? Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm) Alateadlik järeldamine – Hermann von Helmholtzi kohaselt protsess, mis selgitab teatavaid tajuga seotud nähtusi, näiteks suuruse püsivust; näiteks tajume objekti teatud kaugusel olevana, kui võtame seda alateadlikult arvesse, kui hindame sellest silma võrkkestale langeva kujutise suurust, mille tulemusena tagatakse suuruse püsivus. 21. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid ajus.
nägemishäired? Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris - silmalihased - pupill - sarvkest Müoopia lühinägelikkus, silm on liiga ''lai'' Hüperoopia kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas, lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha Katarakt läätse tuhmumine, vanadel inimestel. 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? 1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele
Gouy teooria võimaldab kvalitatiivselt iseloomustada paljusid eksperimentaalselt leitud efekte ja leida erinevaid parameetreid, kuid ei võimalda selgitada ioonide spetsiifilise adsorptsiooni nähtusi. Stern kombineeris oma teoorias Helmholzi ja Gouy-Chapman tooriat. Sterni teooria põhiseisukohad on järgmised: Ioonide laeng, mis kompenseerib metalli laengu qM, koosneb kahest osast. Üks osa ioonidest koondub elektroodi lähedasse kihti ja moodustab nn tiheda kihi e. Helmholtzi kihi. Nende ioonide tsentrid asuvad metalli pinnast keskmiselt kaugusel, mis on võrdne ioonide raadiusega, so x = r. Nende ioonide laeng 1 m2 suuruse pinna kohta on võrdne q1-ga. Teine osa ioonidest osaleb soojusliikumises ja moodustab nn difuusse kihi. Nende ioonide tsentrid asuvad kaugusel x r ja summaarne laeng on q2. 4. Mida mõeldakse elektrilise kaksikkihi difuusse osa paksuse all? Millega määratakse elektrilise kaksikkihi tiheda (Helmholtzi) ja difuusse (Gouy) osa paksused?
uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides. 1847 andis Helmholtz mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ning kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Ta võttis kasutusele vabaenergia mõiste termodünaamikas (seda nimetatakse tema järgi ka Helmholtzi energiaks). Ta tõestas 1881 teoreetiliselt elementaarlaengu olemasolu. Mehaanikas uuris ta vähima mõju printsiipi ja hüdrodünaamikas pööriste teooriat. Lisaks uuris ta dispersiooniteooriat. Tema arvukad teadustööd ulatuvad teoreetilise füüsika vallast Päikesesüsteemi tekkimise ja universumi vanuse arutamiseni. Helmholtzi nimetatakse ka üheks psühholoogia loojaks. Tema panus psühholoogiasse: 19
teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego-reaalsusprintsiip ja Superego- südametunnistus, ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ). Kognitiivne psühholoogia praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann von Helmholtzi ratsionalistlikule käsitulusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser Psühhobioloogiline koolkond mis toimub meie ajus, uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega
6 milj. vahendusel närviimpulssidek. Retseptorid annavad erutuse edasi bipolaarsetele rakkudele ja need omakorda ganglionrakkudele 13. Kirjeldage teooriaid millega on värvinägemist seletatud. Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? · Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. - Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel)
elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi. Avastas eletrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz (31. august 1821 Potsdam 8. september 1894 Berliin) oli saksa arst, füsioloog ja füüsik. 1847. aastal andis mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ja kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Võttis kasutusele vaba energia mõiste termodünaamikas (Helmholtzi energia ehk vaba energia). Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu. Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas vähima mõju printsiip, hüdrodünaamikas pööriste teooria. Rudolf Julius Emanuel Clausius (1822 1888). Osutus, et aastal 1865 soojusnähtuste uurimise käigus formuleeritud entroopia mõiste ja vastav valem oli oma sisult samaväärne sellega, milleni jõudis aastal 1948 informatsiooniteooria looja,
puhastoonideks) ning nendest osadest jälle kokku panna. Viimast tegevust nimetatakse aditiivseks sünteesiks. Kaks helispektrit on erinevat, sest nad on tekitatud erinevatel helikeeltel. Spektrite mähisjooned on erinevad seega on ka tämber igal helil erinev. See teooria püsis 20- sajandi keskpaigaini. 60. Aastad : helitämber on miski, mille kirjeldamiseks on vaja sisse tuua aja dimensioon. Alates Hermann von Helmholtzi töödest 19. sajandi kesk- paigas on helidevahelise tämbrierinevuse peamiseks objektiivseks põhjuseks peetud erinevusi helide spektris. Spekter on kujutis, mis näitab heli osahelide ( või ülemhelide) koosseisu ja nende suhtelist tugevust. nii nagu muusika üldse saab eksisteerida üksnes aja tõttu, sõltub ka heli tämber suuresti nendest muutustest, mis aja jooksul heliga toimuvad. Ataki kestus on püsiosa ja hääbumisega võrreldes palju väiksem ega ulatu tavaliselt
Hermann von Helmholtz (1821-1894) • Energia jäävuse seadus organismide puhul – toidu ja hapniku tarbimine võrdub koguenergia hulgaga, mida organism saab kulutada. • Mõõtis närviimpulsside kiirust ja avastas, et see on arvatust väiksem. • Pertseptsiooniteooria. Vaatleja varasem kogemus muudab aistingu pertseptsiooniks. • Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev. • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile Ewald Hering (1834-1918) • Ruumitaju kui aprioorne, kaasasündinud omadus – mitte kogemuste abil tekkiv. • Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides. Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828)
värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel)
-) Erinevate organismide tajumise võime on erinev ja see taju võime on välja kujunenud kooskõlas selle keskkonnaga, kus nad on kasvanud. *) Teatud keskkonnas võivad meeled üldse kaduda nt pimedas elades. -) Tajumisvõime on seotud organismi keerukusega. *) Paljudel primitiivsetel olenditel nt pole võimet tajuda seda, mis nende sees toimub. -) Taju eeldab tundlikkust vähemalt ühe energia liigi suhtes. *)Nt mehhaaniline energia, mida tajutakse surve või puudutuse läbi. * Helmholtzi tajuteooria ehk teadvustamata otsustuste teooria ta väidab, et tajukujund mis tekib, tekib tänu keeruliste arvutuste, otsustuste tulemusena, kuid seda inimesed ei teadvusta. Sedalaadi asju aitavad teha teatud lihtsustatud oletused maailma kohta. Tema meelest meed pole mitte elujooksul õpitud, vaid on evolutsiooni käigus välja arenenud. -) Nt sama värvi, samas suunas ja kiirusega liikuvad punktid kuuluvad ühele ja samale objektile.
sugu suurem; kuulmisläved on madalamad, tundlikkus elektrilöögile on kõrgem; heledas valguses nägemisteravus madalam, simad harjuvad pimedusega kiiremini; peitepilte lahendavad halvemini; ruumi- ja kujunditaju on viletsam Tempe- Introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem; taju kestva aja vältel püsivam; eelistavad rament ja tajuda suhteliselt keerukamaid kujuneid ja ümbrust; isiksuse tüüp · Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? James Gibsoni arvates? Helmholtz järgi tajukujund moodustub keeruliste otsustuste ja arvutamisprotsesside tulemusena. Inimene ainult teadustab lõpptulemuse. (Teadvustamata otsuste teooria) Gibsoni järgi moodustuvad tajukujundid meelte poolt registreeritud andmetest (aistingud), ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon?
(Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Teatud mõttes konstrueerib inimene oma maailmapildi. Inimpsüühika teabetöötlus kui arvuti tarkvara programm. Õpetus sellest kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. (Endel Tulving) Informatsioonitöötlus Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis-
(Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Teatud mõttes konstrueerib inimene oma maailmapildi. Inimpsüühika teabetöötlus kui arvuti tarkvara programm. Õpetus sellest kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. (Endel Tulving) Informatsioonitöötlus Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning
tähtis pole erutuse vorm, vaid organ, kus see tekib (silmale mehhaanilist mitte valgusega seotut mõju avaldades kujutab saavutatud efekt endast ikkagi nägemisimpulssi). 1843. aastal näitas du Bois-Reymond, et elektriimpulss pole oluline mitte ainult lihaste töös, vaid ka närviimpulsi edasikandmisel. Sellised näited iseloomustavad õhkkonda, kus senised vitalistlikud kontseptsioonid taganema hakkasid. H. v. Helmholtzi panus vitalismile surmahoobi andmisel seisnes selles, et ta sõnastas energia jäävuse seaduse (mille kohaselt suletud süsteemi energia on ajas muutumatu, energia ei teki ega hävine, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele). Helmholtz mõõtis erutuse kiirust närvikoes ning tegeles nii nägemis- (leiutas oftalmoskoobi ning püstitas silma akommodatsiooniteooria6) kui kuulmismeele füsioloogiaga. Tema õpilane
4. püsivus -inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. 5. ümberlülituvus Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane.Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. värvitaju – vajalik avastamiseks ja eristamiseks. Värvitaju iseloomustab: *Värvus, *Heledus, *Küllastus Young-Helmholtzi teooria Kolme tüüpi närvikiud” reageerivad kõige intensiivsemalt erineva lainepikkusega v Kolvikesed: 1. Lühikesed valguslained (sinine) 2. Keskmised valguslained (roheline) 3. Pikad valguslained (punane) Teisi värve tajutakse mitut tüüpi kolvikeste aktivatsioonil. Värvipimedus: punase-rohelise eristamine > sinise-kollase eristamine Silma ehitus: Võrkkestas asuvad kolvikesed ja kepikesed – selle tagumine osa on valgusetundlik,
See seadus seostub ka suletuse ja lihtsusega. Suletus (ka terviklikkus): Objektide (ja pseudoobjektide) ebamäärase kuju korral püüdleb taju "puudujääkide korvamisele" ja kuju terviklikuks muutmisele (nn. subjektiivsed kontuurid). Suletust loetakse mõnikord "hea jätkuvuse" erijuhuks. Lihtsus: Ebaselge "pildi" korral püüab taju klassifitseerida nähtavaid objekte kõige lihtsamaina võimalikest. Subjektiivsed kontuurid võivad olla suletuse, lihtsuse ja hea jätkuvuse näiteiks. Helmholtzi (1910) maksimaalse tõenäosuse printsiip: Taju püüab proksimaalset stiimulit interpreteerida kõige tõenäolisema distaalse stiimuli poolt tekitatuna. 2.5. Kujutiste äratundmine Kujutise äratundmine seisneb praegu tajutava objekti samaseks tunnistamine mingi varemtajutuga. Vormi või mustri transpositsioon tähendab seda, et näiteks kolmnurka tajutakse kolmnurgana vaatamata © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
