Koperniikium (0)

Koperniikium (Cn) Johanna Paide Koperniikium on sünteetiline keemiline element sümboliga Cn ja aatomnumbriga 112. 
Koperniikium on metall ning 12. rühma 7. perioodi element. Aine teadaolevad isotoobid on 
eriti radioaktiivsed ja loodud ainult laboris. Stabiilseima teadaoleva isotoobi, koperniikium-
285 poolestusaeg on umbes 28 sekundit.  Koperniikium loodi esmakordselt 1996. aastal Saksamaa Darmstadti lähedal asuva GSI 
Helmholtzi raskete ioonide uurimise keskuse poolt ja sai oma nime astronoom Nicolaus 
Copernicuse järgi. Varem oli elemendi ajutine nimetus ununbium (Uub). Koperniikiumist ei 
ole leida pilte, sest selle poolestusaeg on niivõrd lühike. Kuna koperniikium on ülimalt ebastabiilne ja seda on suudetud vaid laborites ja ainult 
üürikeseks hetkeks luua, siis ei ole teada tema täpsed omadused. Arvatakse, et koperniikiumil
võib olla sarnasusi selle kergemate homoloogide hulgas 12. rühmas: tsink, kaadmium ja 
elavhõbe.  Koperniikiumi või selle ühendite omadusi on mõõdetud väga vähe, selle põhjuseks on 
äärmiselt piiratud ja kallis toodang ning asjaolu, et koperniikium laguneb väga kiiresti. 
Mõõdetud on mõned üksikud keemilised omadused ja sulamistemperatuur, kuid täpsemad 
omadused on teadmata ja ainult ennustused. Koperniikium on eeldatavalt vedel, sulamispunkt
10-11 kraadi, tihedus 14,0 g cm3 kohta. Pole teada elemendi värv. Koperniikium peaks olema tihe metall, tihedusega, mis sarnaneb elavhõbeda teadaoleva 
tihedusega, toatemperatuuril tõenäoliselt gaas. Elektronkihte on koperniikiumil 7 ja välisel kihil on kaks elektroni.   Koperniikiumil pole stabiilseid ega looduslikult esinevaid isotoope. Laboris on sünteesitud 
mitu radioaktiivset isotoopi, kas kahe aatomi sulatamise või raskemate elementide 
lagunemise jälgimisega. Kopernikium-283 isotoop oli oluline vahend fleroviumi ja 


livermoriumi avastuste kinnitamisel. Kuna ta on radioaktiivne, siis on võimalik, et tulevikus 
on kunagi võimalik seda elementi kasutada kütusena tuumatehnoloogias. Mind väga huvitab koperniikiumi kohta see, et see on mõistatuslik ja salapärane. Mõte 
sellest, et element saab eksisteerida vaid mõni sekund, on minu jaoks väga huvitav. Ma arvan,
et tulevikus leitakse viis, kuidas element kestaks kauem kui sekund või paar. Eeldatakse, et 
raskete isotoopide 291Cn ja 293Cn poolväärtusaeg võib olla pikem kui paarkümmend aastat. 
Sel juhul saaks kasutada koperniikiumit kütusena ja ka muul moel, mida me ei suuda veel ette
kujutada. Allikad:   https://et.wikipedia.org/wiki/Koperniikium      https://en.wikipedia.org/wiki/Copernicium      https://www.taskutark.ee/m/112-cn-koperniitsium/      https://www.rsc.org/periodic-table/element/112/copernicium      https://www.lenntech.com/periodic/elements/uub.htm