tema oli üks osaline Assüüria hävitamisel. Hiljem olid nad pärslaste pärast tagasi sunnitud Babüloni. Ning Babüloni elanikud reetsid oma kuninga Kyrose ning Babülon vallutati. Sellega lõppes Mesopotaamia ajalugu. Mesopotaamia kultuuripärand Järgnevad 200 a kuulus Mesopotaamia Pärsia Ahhemeniidide koosseisu. Kui sinna sekkus Aleksander Suur sai ka Mesopotaamia osaks hellenistlikust tsivilisatsioonist ja selle linnad muutusuid(kreekastusid). Ning hiljem vallutasid jälle selle pärsalased ,mil sellest sai islami maailmavõimu tuuumikala. Mesopotaamia jõudis oma looga muuta lääne ja ida kultuuri.
dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornament) palmett-(taimornament) VANA-ROOMA ROOMA LINNA AUTORITEKS ROMULUS JA REMUS 9. Kirjelda ehitustehnilisi uuendusi Vana-Rooma ehtituskunstis Võtsid kasutusele tellise ja marmori. Samuti arengus sai oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, sellega kaasnes oluliseim ehitustehniline iseärasus- kaarte, võlvide ja kuplite
kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, saadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikastekodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Silmapaistvamaks zanriks kujunes hellenismiajal luule, mida soosisid Egiptuse jumalad. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleeme üle. Ei kadunud ka teater. Teater oli igas suuremas linnas. Jätkuvalt tehti uusi näidendeid, kuid ka kanti ette vanu
Skulptuur ,,Lakoon" Skulptuur ,,Lakoon" on pärit Vana-Kreeka hellenistlikust ajajärgust. See ajajärk algas peale Aleksander Suure surma 323. aastal eKr ja kestis kuni viimase hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Eriliselt suurt õitsengut ja muutusi sai nautida skulptuur. Hakati kujutama
Hellenistlik kunst on väga mitmeksine 2.Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? Aleksander Suure tegevus 3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Ainuvalitsejad (jumalad) 4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Pergamon,Priene ja Aleksandria 5.Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Losse ja muid ilmalikke ehitisi(turu,teater,saun,raamatukogu) Joonia ja Korintose stiil 6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast? Pharose saare 100m kõrgune tuletorn 7.Kes ja kuhu rjas Aleksandria? Aleksander Suur-Egiptusesse 8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste ja raevu piina.
Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Teise tuntud skulpturisti Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult traperiid, ehk kangast. Hellenistlikust perioodist hea näide on Praxiteles, kelle töö Apollon sisalikuga on võetud mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks. Materialiks oli lubjakivi ja marmor. Reljeefis tuli skulptuur järjest väljapoole kuni sai vabaplastiliseks teoseks. Hea näide on Laokoon poegadega, mis jäädvustab surma hetke. Kreeka kunsti tunneme tihti läbi Rooma koopiate.
· Kreekas sõltusid linnad kuningavõimust vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista 4. Hellenistlik kultuur · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast · Kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad 1) Keskused · Aleksandria. Rajati Museion muusade tempel, mis funktsioneeris teaduskeskusena, Museioni juures oli vanaaja suurim raamatukogu · Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus · Pergamon Attaliidide tähtsaim keskus · Ateena Kreeka tähtsaim keskus
3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Aleksander Suure väepealikud. 4. Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Pergamoni linn, Priene linn, Aleksandia linn. 5. Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Levisid joonia ja korintose stiil, mis olid toretsevad ja rikkalikud. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Pharose tuletorn, Rhodode koloss, Zeusi kuju 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuri asutust? Kavandas Aleksander Suur ise, Egiptusesesse Vahemere rannikule. Aleksandria raamatukogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste raev ja piin, kehakeel elav, tihti erootiline. 10. Jutusta ''Laokooni'' süzee. Kujutab laokooni nimelise preestri ja tema poegade tapmist mdude poolt
ja 2. Ajaraamat. 539. aastal eKr alanud Pärsia ülemvõimu aastatel said juudid loa pöörduda tagasi oma kodumaale. Peamiseks ülesandeks sau nüüd templi ja kultuse taastamine. Piiblis kirjeldavad seda 1 perioodi Ersa ja Nehemja raamatud. Sellesse aega langeb ka Moosese raamatute lõplik valmimine. Aastal 331 eKr sattus Palestiina Makedoonia Aleksandri suurriigi koosseisu. Seal valitsenud hellenistlikust vaimust on mõjutanud siiski vaid üksikud Piibli raamatud, nagu näiteks Koguja raamat. Sel ajal valmisid ka Estri ja Taanieli raamatud. Protest vägivaldse helleniseerimise vastu viis 2. sajandil eKr juutide ülestõusuni, millega kaasnes lõhiajaline iseseisvuse kehtestamine. Seda perioodi kirjeldavad apokrüüfide hulka kuuluvad Makabite raamatud. TÕLKED 4.-3. sajandiks eKr oli kujunenud olukord, kus paljud kodumaast eemal elavad juudid ei osanud enam piisavalt heebrea keelt
kreeklased teavad, kuidas käituda, aga ainult spartalased teevad ka nii (nali). Miks ei tohiks võtta kõike puhta kullana? Kuna andmed hariduse omandamise kohta on pärit ainult kõrvalseisjatelt, siis ei saa kõike võtta puhta kullana. Vaatlejad on kirjeldanud ainult neid tahke, mis erinesid nende enda maal toimuvast, selle asemel, et anda süstemaatset informatsiooni Sparta haridussüsteemi kohta. Samamoodi moonutab tõde fakt, et kõik olemasolevad andmed ja kirjeldused pärinevad hellenistlikust perioodist, kui Sparta haridussüsteem taas asustati. Nii on tihti raske eristada traditsioonilist Sparta süsteemi innovaatilistest tunnustest.
kohaliku kultuuriga. 2. Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja tuleviku? Aleksander Suur 3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Väepealikud 4. Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi. Ateena, Aleksandria ja Pergamon 5. Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Templitele eelistati losse ja muid ilmalikke hooneid. Eelistati rikkaliku ja toretsevat korintose stiili. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Pharose tuletorn, Rhodose koloss 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust. Aleksander Suur rajas Aleksandria Egiptusesse, selle linna tähtsaim kultuuriasutus on Aleksandria raamatkogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Rõhutati näoilmeid ja tundeid ehk siis peegeldasid piinu, pingeid ja raevu. 9. Kumba eelistad, kas ,,Samorathe Nike" või ,,Milose Venust" 10. Jutusta ,,Laokooni" süzee.
eenduvat tiibehitist IV saj teatreist on tuntumad Dionysose teater Ateenas (u 350 - 325) ja teater Epidauroses (ehitas Polykleitos noorem) Suurepäraseid ehitisi tekib IV, III ja II sajandil eriti Väike-Aasias, tänu üksikute valitsejate toredusearmastusele. Efesoses, Mileetoses ja Prienes on välja kaevatud hulk esmajärgulise tähtsusega ehitiste varemeid Priene varemed annavad pildi täiuslikust hellenistlikust linnast Väga reeglipärase kavatisega, täisnurki lõikuvad tänavad Linna keskuseks nelinurkne turuplats, mida kolmest küljest ümbritsesid sammaskäigud Tänavad olid sillutatud ja veerennidega Hulk monumentaalseid kaevusid, väravaid Ilus raekoda ja hoone rahvakoosolekuteks, suurejooneline teater jne Linna jumalanna Athena tempel on toredamaid joonia stiilis ehitisi
- Propüleed väravaehitis all-linna ja Akropoli pühapaikade vahel - Pinakoteek ateenlaste maalikunsti kogu hoone - Võiduka Ateena tempel Athena Nike elegantne väike tempel(joonia stiilis) - Erechteioni tempel(5.saj lõpul): joonia stiilis,ühe eeskoja talastiku sammaste asemel naiste kujud karüatiidid 3.Hellenistlikust ajajärgust a) Halikarnassose mauseleum(haudehitis joonia stiilis) b) taastati Efesoses Artemise tempel c)Olümpieioni tempel Ateenas (korintose stiilis) d)stiilid segunesid tihtipeale, pöörati rohkem tähelepanu ehitiste dekoratiivsele poolele - komposiitkapiteel stiilide segu ideaalne näide e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned
loomade ohverdustele ja klassikalisel perioodil juba tuli ka taimede ohverdamine. Templitesse võisid minna ainult valitud preestrid. Rõhutatud oli templi välisarhitektuur ja sisearhitektuur oli selle võrra tagasihoidmlikum. Templid olid lihtsakoelised. Ristküliku kujulised, ääristatud sammastega=jumalatemets=sammastemets, mille taga on varjus=jumalate varjud. Olulistest templite kujudest on PERIPTEER. Kõige levinum, mis on elujõuliselt vastupidanud sajandeid hellenistlikust ajastust. Kalssikalisel ajastul on see templi tüüp kasutusele võetud ja taas elustatud ja hiljem korduvalt seda kasutusele võetud. Teised templi tüübid on tihedalt sammastega ümbritsetud DIPTEER ja siis tuli lihtsustatud sammastega PEUDODIPTEER jne. vaata slaid videost ja siis ümar teplivorm MONOPTEER ehk THOLOS, mis oli väga iseloomulik hellenistlikule perioodile, mis sai Roomlaste seas väga levinuks.
joonte edasiandmisele võimalikult täpselt, samas toogasse riietatud figuuri anti edasi stereotüüpselt. Meheportree kõrvale ilmub sel perioodil ka individuaalne naisakt, mille tähelend jääb aga impeeriumi aega. Realistlik portree oli aga siiski ainult üks osake rooma tolleaegsest skulptuurist. Hilisevabariigiaegne kunstielu oli nimelt vägagi mitmekesine, sest hiigelriigi eripaikade traditsioonide segunesid. Siililegi selge, et kõige tugevamad mõjutused tulid hellenistlikust Kreekast Tõid ju roomlased sõjaretkilt saagina kunstiteoseid kaasa, õppides neid imetlema ja austama. Kreeka kunsti kogumisest sai omaette hobi ülikute seas. Nende nõudmisel hakati tegema ka kreeka skulptuuridest koopiaid, just tänu neile koopiatele, mis säilinud on, olemegi saanud nii palju teavet ja näitematerjali hellenistliku kreeka skulptuuri kohta. Just kreeka kunsti mõjul levis Roomas realismi kõrval
Hakatakse hulgaliselt ehitama losse, teatreid (Epidauros; orkestra ümber hakati ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks, hiljem asetati orkestra taha skeene), raekodasid ja igasugu avalikke hooneid, ka eluhoonete ilule pannakse rohkem rõhku. Dooria stiil käib alla. Domineerima hakkab joonia stiil, selle kõrval ka korintose stiil. Armastatud ka stiilide segu. Ümar põhiplaan läheb moodi. Priene varemed annavad hellenistlikust linnast parima ülevaate reeglipärase kavatisegatäisnurga all paiknevate tänavatega, linna keskuseks nelinurkne turuplats, mis oli kolmest küljest sammastega ääristatud. Tänavad osaliselt sillutatud ja varustatud veerennidega. Athenale ehitatud tempel Pytheose poolt. Tegi ka arvatavasti Mausoleumi Halikarnassoses. Hulk huvitavaid ehitisi on välja kaevatud Pergamonis, mis oli juhtivamaid keskusi hellenistlikul ajastul. Hellenistliku ajastu kreeka
(idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 6. Mida tähendab ning millal leiab aset kirikulõhe (suur skisma)? 1054 a, Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 7. Hinda Bütsantsi kultuuri tähtsust ning too näited. Bütsants hoidis visalt kinni hellenistlikust kultuuripärandist ning vältis muid barbaarseid mõjusid, mis kujundasid tugevalt läänemaailma. Hellenism oli iseenesest sünkretistlik, ühendades kreeka filosoofiat, hilist judaismi ning idapoolseid religioone. Bütsantsi kultuuripärandiks on ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine(Rooma õiguse põhimõtetel põhinevad paljude Euroopa riikide 17.-29. saj.tsiviilkoodeksid).+Algas suur pühakute elulugude ehk hagiograafiate
Meheportree kõrvale ilmub sel perioodil ka individuaalne naisakt, mille tähelend jääb aga impeeriumi aega. Realistlik portree oli aga siiski ainult üks osake rooma tolleaegsest skulptuurist. Hilisevabariigiaegne kunstielu oli nimelt vägagi mitmekesine, sest hiigelriigi eripaikade Page 9 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM traditsioonide segunesid. Siililegi selge, et kõige tugevamad mõjutused tulid hellenistlikust Kreekast Tõid ju roomlased sõjaretkilt saagina kunstiteoseid kaasa, õppides neid imetlema ja austama. Kreeka kunsti kogumisest sai omaette hobi ülikute seas. Nende nõudmisel hakati tegema ka kreeka skulptuuridest koopiaid, just tänu neile koopiatele, mis säilinud on, olemegi saanud nii palju teavet ja näitematerjali hellenistliku kreeka skulptuuri kohta. Just kreeka kunsti mõjul levis Roomas realismi kõrval idealiseeriv laad, mis sai
ja 2. Saamueli, 1. ja 2. Kuningate ja 1. ja 2. Ajaraamat. 539. aastal e. Kr alanud Pärsia ülemvõimu aastatel said juudid loa tagasi põõrduda oma kodumaale. Peamiseks ülesandeks sai nüüd templi ja kultuse taastamine. Piiblis kirjeldavad seda perioodi Esra ja Nehamja raamatud. Sellesse aega langeb ka Moosese raamatu täielik valmimine. Aastal 331 e. Kr sattus Palestiina Makedoonia Aleksandri suurriigi koosseisu. Seal valitsenud hellenistlikust vaimust on mõjutatud siiski vaid üksikud Piibli raamatud, nagu näiteks Koguja raamat. Sel ajal valmisid ka Estri ja Taanieli raamatud. Seeeiolekonto 2 Protest vägivaldse helleniseerimise vastu viis 2.sajandil e. Kr juuide ülestõusuni, millega kaasnes lühiajaline iseseisvuse kehtestamine. Seda perioodi kirjeldava apokrüüfide hulka kuuluvad Makabite raamatud. Vana Testamendi tõlked
Millist stiili eelistati? Miks? Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel ei olnud enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. Lihtsast ja rangest dooria stiilist enam hakkasid levima rikkalikumad ja toretsevamad joonia ning kornitose stiilid. Levis ka stiilide segu. 6. Nimeta maailmaimesi hellenistlikust ajast. Pharose saare tuletorn, Rhodose koloss 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Aleksander Suur rajas Aleksandria Egiptusesse 8. Milliseid meeleolusi rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Ka siin kujutati tihti ägedat võitlust, kuid võitlejate näoilmed on rahulikud, isegi osavõtmatud. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Populaarsed olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud, mis endise jaheda rahu asemel on elavamad ning
Küsimuseks jäi aga see, et Kreeka mõtlemises ei vaja Jumal vahendajat pattulangenud inimese päästmiseks ja samuti oli Logos selgelt Jumalast madalam ehk eristus Temast.6 Kreeka Jumalat võis avastada inimmõistuse abil, Piibli Jumal aga tegi end tuntavaks ainult ilmutuse kaudu.7 Juudid ei olnud tegelenud filosoofiaga. Aga sattudes kreeka ratsionalismi mõju alla (332a e.m.a.), kus juudid nii Palestiinas kui ka diasporaas olid ümbritsetud hellenistlikust kultuurist, toimus mõnevõrra kultuuride segunemine, mis muutis mõnel pool ka juutide ja kreeklaste suhted pingeliseks. Teadaolevalt ka keegi juut Aleksandriast (u.50 e.m.a.), Saalomoni Tarkuseraamatu autor, hoiatab kaasjuute ümbritseva hellenistliku kuluuri võrgutuste eest ja õhutab jääma truuks omaenda traditsioonidele: tõeline tarkus seisneb Jahve kartuses, mitte kreeka filosoofias.8 Ajapikku õnnestus varajastel kirikuisadel muuta kreeka mõtlemine kristlikuks mõtlemiseks
saj II poole eKr komöödia kuju, mis arvatavasti kasvas välja Dionysose auks korraldatavais rongkäikudes ettekantavaist rituaalseist ,,falloselauludest". Termin ,,komöödia" tähendab tõlkes 'koomose laul'; koomos oli nokastanud meeste jõuk, kes laulis pärast olengut rongkäigus tänaval pilke-või kiidulaule. Aristophanes ,,Ratsanikud", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Pilved", ,,Lysistrate" Kratinos, Eupolis säilinud vaid fragmendid Uus-atika komöödia pärineb hellenistlikust ajajärgust (3. saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt.
c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): · Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. · Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. · Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. c. Kujutav kunst:
Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Dekoratiivsel eesmärgil kasutatakse seinapinnaga vahetult liituvaid poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende, nisside ja girlandidega. Sageli esinevaks pinnadekooriks on grotesk - hellenistlikust kunstist üle võetud eri väänisornament. Kõik need antiikajast laenatud elemendid on loovalt ümber töötatud. Olulise uue joonena kujuneb välja tasakaalu taotsus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem. Sisekujunduses saavad jõuka kodanluse elamud rikkaliku puutahveldise, mille liigendus meenutab arhitektuurilisi vorme. Kohati ulatub tahveldis laeni. Eelistatakse suurte reljeefsete palkidega lagesid, samuti kassettlagesid. 5.3
Oli õnnetult armunud ühte lesboslannasse, kes oli aristokraatlikust soost, kerglaste kommetega. Nimi oli Claudia. 42. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed. Oli Rooma kirjanik. Publius Vergilius Maro ( 70- 9 eKr ) Vergilius sündis Põhja-Itaalias Mantuas. Haridust omandas lisaks kodukandile ka Roomas ja Naapolis. Ilmselt kaotas pärast Philippi lahingut oma pärusvalduse. Tähtsamad tööd: ,,Buccolica" e ,,Ekloogid" mõjutatud hellenistlikust kultuurist. (karjaseluule) heksameetris. Nii kõlavas heksameetrisk irjutatud luuletusi ei olnud. 4 ekloogis räägib Virgilius jumaliku poisslapse sünnist jaj ust see ekloob on leidnud palju interpreteerimist, keda ta siis selle all mõtles? Vb ta mõtleski ühe oma soosija tulevase lapse sündi, vb ka keiser augustust, või kristuse sündi. ,,Georgica" ,,Aeneis" 43. Milline teos rooma kirjanduses algab alljärgnevate ridadega? Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast
Eelkõige poliitiline pilge ja satiir. Argoon peategelaste sõnasõda, parabaas tegevusest kõrvale astumine. Koor olemas, fantastiline riietus. Suurmeister Aristophanes peamiseks pilkeobjektiks olid need, kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Pooldas vanu traditsioone, pilkas traditsioonide kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. ,,Ratsanikud", ,,Linnud", ,,Pilved"(Sokrates), ,,Konnad"(Euripides) Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad (argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine), stereotüüpsed karakterid (jäme sõdur, parasiit, kokk, armunud noormees), sterotüüpsed süzeed (kaksikute segiajamine, surnuks peetud sõdalase naasmine), piirduti pehme huumoriga, mõned farsistseenid. Koor esineb vaheaegadel, vaatuste vahel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Suurim meister Menandros ,,Pahurdaja", fragmendid ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 22
Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti kourosed, naised riides kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose ,, Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a
raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn. Aleksandria oli esimene plaanipäraselt rajatud linn. Rajati esimene muuseum
Dionysose auks korraldatavais rongkäikudes ettekantavaist rituaalseist ,,falloselauludest". Termin ,,komöödia" tähendab tõlkes 'koomose laul'; koomos oli nokastanud meeste jõuk, kes laulis pärast olengut rongkäigus tänaval pilke-või kiidulaule. Aristophanes ,,Ratsanikud", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Pilved", ,,Lysistrate" Kratinos, Eupolis säilinud vaid fragmendid Uus-atika komöödia pärineb hellenistlikust ajajärgust (3. saj eKr) ning selles puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. See kujunes paroodilis-mütoloogilise ja olustikulise temaatika liitumisest. Koor võtab etendusest küll osa, kuid esineb vaheaegadel, vaatuste vahel. Teemadeks on perekond ja armastus. Uus-atika komöödias esinevad püsivad karakteritüübid. Intriigi arendatakse oskuslikumalt, iseloome käsitletakse süvendatumalt.
Luulest, kunstist ja filosoofiast kaob poliitiline temaatika, ka teatrist uus ja rahvapärasem atika komöödia, mis sai hiljem eskujuks Rooma komöödiale, oli perekeskne ja seebiooperlike teemadega. Perioodi iseloomustavad kokkupuuted Rooma ja kreekaliku kultuuri vahel. 82. Mis oli Aleksandria museion? Aleksandria museion oli muistse Kreeka uurimisasutus Aleksandrias, kuhu kuulus ka Aleksandria raamatukogu, selle eesmärgiks oli tuua kokku parimad teadlased hellenistlikust maailmast. 83. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kallimachos oli 3. sajandi õpetlane, poeet ja kriitik, Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja. Oli ka Aleksandria raamatukogu pearaamatukoguhoidja. Temast on säilinud kuus kirjanduslikku hümni, 63 epigrammi ja palju fragmente, ka jambe. Töötas teistega koos välja tekstikriitika ja kommenteerimise põhimõtted. Koostas Aleksandria
Aasias) 5.Millised ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil. Tihti polnud sammastel ja teistel arhitektuuri detailidel enam konstruktiivne ülesanne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. 6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast? Hellenistliku aja maailmaimed on Pharose tuletorn Aleksandria lähedal ja Rhodose koloss. 7.Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust? Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur. Selle linna tähtsaim kultuuri asutus on Aleksandria raamatukogu. 8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Hellenistlikus skulptuuri oli tunnete väljendamine oluline. Väljendati piina, raevu,
· Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele · Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks
ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal. Justinus Märter – ajendatud hellenistlikust maailmast. Antiikfilosoofia ja kuidas seda kristliku kiriku teenistusse rakendada. Lähtus kristlikust alusest, ehk kuidas kristlus saaks assimileerida hellenistlikku maailma. Jõudis omanäolise tulemuseni – kristlus on antiikfilosoofia kõrval see, mis pakub lõplikku tõde, antiikfilosoofia lõplik edasiarendus. Samas kristlus põhjendamises ja õpetusena toetub antiikfilosoofia pärandile. Kristluses asuvad teadmisteidud logos spermaticos n
Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid. Kultuur hellenistlikes riikides Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased asjatundlikult kogusid, korrastasid, vajaduse korral ümber kirjutasid ja seletustega varustasid. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon.
Versuste retsiteerimiseks kasutatakse meloodiavormeleid. Hümn antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Vaimulik laul laul, mis on seotud religiooniga. Sarnanes juutide lauluga, üht-teist võeti ilmselt üle ka hellenistlikust kultuurist. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid, mis varakristlikus muusikas olid keelatud. Pilet nr. 12- Bütsants Bütsantsi riigi üldiseloomustus (päritolu ja valitsemine): Bütsantsi riik tekkis 395 a. ning püsis aastani 1453 Seal oli levinud laialdaselt monofüsiitide õpetus (üks loomus Kristusel, nad eitasid Kristuse inimlikkust) Kogu võim Bütsantsis kuulus keisrile ehk basileus'ile, kuid samas tegutsesid riigikogu, senat ja
-Aafrika ja Hispaania alad. V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam
-Aafrika ja Hispaania alad. V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust Hagia Sophia kuppel (diam
-Aafrika ja Hispaania alad. V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. 9. – 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: korraldasid ühiseid sõjaretki. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: 1054. a. suur kirikulõhe. 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. Bütsantsi kultuur Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): Ikonoklastid – pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis. Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. Kehtestati ranged reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta. Kujutav kunst: Arhitektuuris rõhutati keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam
aga otseselt, vaid töötatakse loovalt ümber (Alberti traktaat arhitektuurist). Vararenessanssi iseloomustab gooti omast erinev harmooniataotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Taas võetakse kasutusele ümarkaar. Suureneb dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse seinapinnast eenduvaid poolsambaid, seinu liigendatakse simsside, karniiside ja nissidega. Paljukasutatud pinnadekooriks on grotesk - s.o hellenistlikust kunstist üle võetud väänisornament. Idapoolsest kultuuriruumist tuleb arabesk - keerukalt põimuvate lehe- ja väänkasvumotiividega peamiselt sümmeetriline ornament, islami kunstis liituvad geomeetrilised elemendid ja kiri. Alates renessansist sisaldab arabesk ka figuraalseid (inim-, looma-, linnu- jm) lisandeid, trofeede ja arhitektuuridetailide kujutisi ning seda hakatakse nimetama groteskiks.
annaabi.ee 
