juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alat...
Tema rahvamuusikast läbi põimunud romantilist muusikat armastas kogu maailm. Elulugu Sündis Bergenis. Ema laulis talle norra rahvaviise ja õhtul proovis ta neid salaja järgi mängida. Ema oli pianist ja nii sai poiss ema käest õpetust. 12 aastaselt kirjutas ta oma esimese teose. Muusikalise hariduse sai ta Leipzigi Konservatooriumis. Õppis klaverit ja komponeerimist. Ta ei läinud Norrasse tööle vaid hoopis Taani Kopenhaagenisse. Töötas 3 aastat dirigendina ja pianistina. Muusikuna Norras Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norr...
Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Griegiesimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli kiituse ning viimase õhutusel saadeti poiss 15- aastaselt Saksamaale Leipzigi konservatooriumi. Ja Griegi looming avas maailmale norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Griegoli patrioot ja veendunud demokraat. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusika- akadeemia liikmeks. Griegiloomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaul...
Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpi...
Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a. Meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, vokaalne valitsemine b. Oopereid kokku 26: ,,Oberto", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Don Carlos", ,,Trubaduur", ,,Nabuceo", ,,Traviata" 8. Edward Grieg a. Helikeel Norra rahvamuusikast b. Põhliselt miniatuurid: 140 soololaulu, hulk klaveripalu c. Klaveritsüklid: ,,Lüürilised palad" d. Klaverikontsert e. Süit ,,Peer Gynt" 9. Jean Sibelius a. Soomlane, juura, viiul, dirignet, sõja ajal USAsse b. Programmiline, Soome loodusest, rahvapärimusest, muistenditest c. 7 sümfooniat d. Sümf poeemid ,,Finlandia", ,,Karjala süit", ,,Kullervo sümfoonia" 10. Võimas rühm a...
oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
Kuulame: "La Draviata" sissejuhatust Verdi ooperite eripäraks peetakse ilusat meloodiat ning laulmisviisi, mida nimetatakse bel canto (ilus laul). Kuulame: "Hertsogi laulukest" ooperist "Rigoletto" Verdi ooperite puhul on väga tähtis meloodia, meeldejäävad motiivid. Ta on kirjutatud 26 ooperit. Tema puhul ületab laulja orgestri alati. Pani tohutut rõhku libretole. Kuulame: "Triumfi marss" ooperist "Aida" EDWARD GRIEG (1843 1907) Norra helilooja ja pianist. Grieg sündis Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu. 12-aastaselt alustas ta iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal alustas ta õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Ta õppis seal klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. 1862. aastal lõpetas ta Leipzigi konservatooriumi, 1863 1865 elas Grieg Taanis, jätkates seal kompsitsiooniõpinguid Niels...
Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid...
II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
sajandil euroopas, kaasa arvatud Eestis. Muusikasse jõudis avangardism 20. sajandi keskel, millega kaasnes uudsed heliloomingu tehnikad. Teise maailmasõja järgset muusikat nimetatakse nüüdismuusikaks, ning seda ei saa konkreetse stiiliga määratleda. Jean Sibelius (1939) Edward Grieg (1888) 3 Hilisromantism Hilisromantism oli jätk 19. sajandil olnud romantismi stiilile. Hilis romantism sai alguse 19. sajandi lõpul, kuid kandus 20. sajandi esimesse poolde. Kõige levinum ole see Saksamaal ja Austrias. Ooperi heliloojale Richard Wagnerile oli see suureks eeskujuks, mille tõttu oli hilisromantismi muusikale iseloomulik tugev kõlakontrast ja keerukas harmoonia...
Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid...
Palju poeeme, avamänge, fantaasiaid, suite. `Finlandia'. Sündinud ainult poliitilistel põhjustel. 4. nov. 1899 helsinigi-rootsi teatris anti pidulik etendus, kus kanti ette ajaloolised stseenid soome mütoloogiast ja ajaloost. Juurde loeti vastavat luulet. Neile kõikidele kirjutas muusika Sibelius see oli finlandia. On soomlastele väga tähtis. Poem algab aeglase sissejuhatusega ja sisaldab kahte iseloomujoont: 1)taha võidelda Edward Grieg -Per günti looja .Harmoonia ja meloodia on omapärased. Väljendus vahendeid on tal vähe. Ta on mõjutanud meie mehi nag mart saar. Armastab väga väike vorme peetud põhjamaade shopääniks. Meeldisid hirmsasti muinasjutud. 1862 lõpetab klaveri kompositsiooni eriala samal aastas andis kodulinnas oma esimese kontserdi(Bergelis) Nina Hagerup saab griegi naiseks ja enamus griegi laule on tema naisele kirjutatud...
LISA 1 (Norra kaart) 36 LISA 2 (Rahvastiku muutuse graafik aastatel 1970-1996) 37 LISA 3 (Norra aasta 2003 rahvastikupüramiid) 38 4 SISSEJUHATUS Minu jaoks on Norra ,,iidolmaa." See riik tundub lihtsalt ülimalt ideaalne: loodus on imeline, elektrienergia tootmiseks kasutatakse hüdroelektrijaamu, ka parimad maailma suusatajad on just Norrast ning ka minu lemmik helilooja Edward Grieg on pärit just sealt. Norra on väga arenenud riik ning enamikel inimestel pole Põhjamaade kvaliteetsete toodete suhtes kahtlusi. Seda tööd tehes loodangi veel rohkem veenduda selles, et Norra on üks ääretult imeline riik Põhja-Euroopas ning proovin selles veenda ka lugejat. 5 1. ÜLINE GEOGRAAFIA Norra asub Euraasia laamal. Täpsemal on Norra selle laama lääne osas...
Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899) 16. Mihhail Glinka Venemaa (1804-1857) 17. Pjotr Tsaikovski Venemaa (1840-1893) 18. Bedrich Smetana Tsehhi (1824-1884) 19. Antonin Dvorak Tsehhi (1841-1904) 20. Edward Grieg Norra (1843-1907) Gustav Ernesaks Ernesaks oli tuntud koorijuht helilooja muusika pedagoog ning laulupidude traditsiooni elustaja ja kandja eelmise vabariigi ajast kuni selle taasloomiseni. Õppis Tallinna konservatooriumis laulu ja muusika õpetajana, ning kompositsiooni erialal. Ta on riikliku akadeemilise meeskoori asutaja. On töötanud Tallinna konservatooriumis dirigeerimis õppejõuna ja on huvitavate mälestusraamatute autoriks, peale selle on kirjutanud umbes 200...
Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud...
kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Ko...
Enne nimetatud Liszti teos R2nnuaastad ongi programmiline suit. Maailma kuulsaim programmiline suit on aga kindlasti E.Griegi teos PEER GYNT. Romantismi ajal sndis OPERETT. Esimese opereti ORPHEUS P6RGUS kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach. HELILOOJAD-ROMANTIKUD olid: Niccolo Paganini, Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenz Liszt, Pjotr Taikovski, Edward Grieg . Ooperiheliloojad Giuseppe Verdi ja Richard Wagner. Moodi lks RAHVAMUUSIKA kasutamine oma teostes. EESTIS oli 19. Saj. II pool rahvusliku 2rkamise aeg! Huvi hakati tundma meie maa ajaloo, rahvamuusika, rahvaluule vastu. 1861.a. ilmus meie eepos KALEVIPOEG, mille rahvamuis- tendite jrgi seadsid kokku F.R.Kreutzwald ja F.Faelmann. 1869.aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu. Meie esimesteks heliloojateks olid Aleksander Kunileid, Karl August Hermann ja Miina Hrma. KESKAEG 10-14. sajand...
Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslos eraõpetaja ja dirigendina, Oxfordi ja Cambridge'i audoktor; kaunis, siiras ja varjunditundlik muusika; inspireeringud Norra rahvamuusikast; loonud miniatuure, klaverikontserte ja instrumentaalset kammermuusikat;...
Robert schumann Kelle eludaatumid on 1811-1886 Franz Liszt Kes on teose "Ungari rapsoodiad " autor? Ferenz Liszt Kes romantikutest andis välja ajakirja "Uus elu ? " Robert Schumann Kelle lemmikhelilooja oli Richard Wagner? Hitleri Kelle eludaatumid on 1813-1901 Giuselle Verdi 5.NIMETA HELILOOJA RAHVUS a)Ferenz Liszt ungari rahvusest b)Jean Sibelius soomlane c)Robert Schumann sakslane d)Mihhail Glinka vene rahvusest e)Giuseppe Verdi itaallane i)Franz Schubert australlane j) Edward Grieg . norrallane 6. Tutvu lähemalt materjaliga http://www.keskraamatukogu.ee/naitus/chopin/ Ja kirjuta lühikokkuvõte (15-20 lauset) mida huvitavat said teada? F.Chopin oli poole helilooja ja pianist. Ta suri väga noorelt kuid jõudis selleajaga palju töid ära teha.Ta on klaveripoeet. Uuendas mitmeid zanre: prelüüdi ja etüüdi. Muusikas väljendab kodumaa loodust kui ka ajaloolisust. 7. Otsi Youtube´st mõne romantismiajastu helilooja teos, kuula seda, iseloomusta...