hommikul avastasid nad end puu külge seotuna ja nende ees irvitas kaval rebane, kelle käes oli õnnekivi. "Minu õnnekivi, sa vana kaval rebane, anna see tagasi!", hüüdis siil meeleheitlikult. "Hahaha, nüüd on see minu oma ja teie jääte siia puu külge igaveseks kinni!", nähvas rebane. "Miks sa teed seda meile rebane? Lase meid lahti ja me täidame su ühe soovi!", üritas Leila läbirääkimisi teha."Ma soovin ühte kotti kuldmüntidega!", ütles rebane. Siis hakkas õnnekivi järsult helendama ja särama nagu kuu ning kivi seest hüppas välja kott kuldmüntidega. Rebane hüppas õnnest üles-alla ja oli õnnekivile väga tänulik. Leila ning siilike pääsesid lõpuks lahti ja nad andestasid rebasele, kinkides rebasele veel ühe koti kuldmüntidega. Siilike ja Leila hakkasid taas kodu poole jalutama. Leila hellitas õrnalt õnnekivi ja lausus:" Ma soovin, et mu vanemad ärkaksid ellu!" ning taas hakkas õnnekivi särama ja
aja jooksul oma poolused. Kaasajal maa magnetväli nõrgeneb. Kuidas tekivad virmalised? - päike kiirgab lisaks valgusele ka laetud osakesi, seda osakeste voolu nim päikese tuuleks. Kui laetud osakesed satuvad maa lähedusse siis jäävad nad maa magnetvälja lõksu pendeldades pooluste vahel. Sellepärast ümbritsevad maad kiirgusvööndid. Aegajalt päike purskab aga laetud osakesi tugevamalt, suurema kiirgusega osakesed võivad tundiga(polaaraladel)atmosfääri. Ja panevad õhu helendama- see nähtus ongi virmalised.Virmalisi on võimalik ette ennustada ,kui teleskoobis on näha päikesepurskeid siis need laetud osakesed jõuavad maale paari päeva pärast.
010636LAP LAP22 1. Segmendi väärtust määrava loogikafunktsiooni leidmine Valin antud 7-segmendilise indikaatori segmenti D juhtiva funktsiooni leidmise. B A C Leian sisendite väärtused, mille korral segment peab helendama. G F D E Loogikafunktsiooni fD(x1,..., x4) tõeväärtustabel x10 x4 x3 x2 x1 fD(x1,..., x4) argumentvektor 0 0 0 0 0 1 x 4 x 3 x 2 x1 1 0 0 0 1 1 x 4 x 3 x 2 x1
Katoodluminents tekib elektronide pommitamise (katoodkiirega kiiritamine) tulemusel. 7. Kuidas jaanimardikad helendavad? - Jaanimardikad on tuntud sellepärast, et neil (emastel isenditel) on tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojusikku rohekat valgust. Seda protsessi nimetatakse bioluminestsentsi nähtuseks. Jaanimardika rakud sisaldavad kemikaali nimega lutsiferiin ning toodavad veel ensüümi nimega lutsiferaas. Mardika tagakeha hakkabki helendama siis, kui need ained oksüdeeruvad ja reageerivad omavahel. Seejärel tekib passiivne molekul nimega oksülutsiferiin. Lutsi-feraas seejärel reageerib ATP-ga, mis leidub kõikides rakkudes, ning moodustub lutsiferiil adenülaat ja pürofosfaat. Lutsiferiin + ATP -> lutsiferiil adenülaat + pürofosfaat Selle reaktsiooni põhiselt helendavad jaanimardikad. 8. Kuidas tekib vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus? - Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis
ei ehmata. Nad söövad jaanimardikaid meelsasti, kuigi suur kogus valgust kiirgavat rooga võib ka sööja enda helendama panna. Jaanimardikate valgus on kõige eredam päikeseloojangu ja kesköö vahelisel ajal. Päeva saadavad putukad mööda
15. Mis on laser ? Mille poolest erineb tavavalgusest ? On seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. Laseri kiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. 16. Mis on luminesenss ja luminofoor ? Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Luminofoor on helendav ainete segu, mis hakkab helendama kiiritamisel valguse või aineosakestega, näiteks elektronidega. 17. Kus kasutatakse lasertehnikat tänapäeval ? kasutatakse neid laserkeevituses ning -lõikamises, aga ka spektroskoopias ja värvlaserite pumpamiseks. Nõrgemaid laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD lugejates.
lööb leegitsema, värisedes. annad elavile rammu, kosutad teekäija sammu. Ja puhkeb, tulisena, lokatama, Koites täis võimsa ilu loomisrõõmu, Vesi värske, vesi hele, Pikka, taha taeva sina, valeva, kui ümbrust sala tõrvas helendama, oled elu kõikidele, üle õitseva ja uneleva maa, kesk suitsvat, veretavat lõõmu. toidad kalad laines haljas, kaovad, harvad, läbi udu laugleva, inimesed kõrves paljas. tähed, hämarad.
värvipaletid. Nii võib väike tüdruk oma katsetused ära teha ilma ema kalleid kosmeetikavahendeid rikkumata või oma juukseid lõikumata. Eriti ehmatav oli nukk nimega ,,Modern lady". Selle nuku pea on umbes sama suur kui tema keha ning ei ole tavalise peakujuga vaid taha poole pikenev. Nukul on lillad juuksed ja silmad. Juuksed on salkus ja turritavad, sest pealael asub nupp, mida vajutades nukk rääkima hakkab. Rääkides hakkab nuku lilla suu helendama ja ta ütleb inglise keeles käheda ja ebameeldiva häälega arusaamatuid asju. Üldmulje on ehmatav ja lausa võigas, ma ei suutnud välja mõelda, kuidas võiks see nukk last arendada või üldse positiivselt mõjuda. Kokkuvõtteks ütleksin, et kui saan kunagi lapse, siis kui vähegi võimalik, ühtegi neist nukkudest ma talle ei kingiks, sest ma ei leia, et neil oleks lapsele arendav mõju, pigem lausa pärssiv kui arvestada, et mõned neist nukkudest on üsna õõvastavad. Kui
ühel hästi pimedal ööl baromeetrit hakkas teise kohta viima, loksatas elavhõbe klaastorus ja astronoom märkas, kuidas torus miski helendas otse elavhõbedasamba tipu kohal- "Torricelli tühjuses", ütleksime tänapäeval. Mida rohkem Picard elavhõbedat loksutas, seda tugevam helendus tekkis. Hawksbee jätkas katsetusi ja pritsis elavhõbedajoa kitsa toru kaudu õhutühja anumasse. Toimus see, mida Hawksbee oli aimanud: klaaskolvi seina pidi allaveerevad tilgad hakkasid kahkjalt helendama, nõrgalt küll, kuid siiski piisavalt, et tajuda selgesti nõu kuju. Hawksbee oli teadlik elektri tekitamise merevaigukatsetest ja küsis endalt: kas siingi on otsustava tähtsusega hõõrdumine, sedapuhku klaasi ja elavhõbeda vahel, ja kas helendus on ka elektrinähtus nagu see mida täheldatakse merevaigu hõõrumisel. Hawksbee ehitas keerulise masina: ta pani telje ümber kiirest pöörlema õhutühja nõusse asetatud ümmarguse puuketta, mille serv oli kaetud merevaigukuulikestega.
1882. a avastas Robert Koch (1843–1910) tuberkuloositekitaja. Wilhelm Conrad Röntgen Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama. Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli
Diood on siis omadega igaveseks läbi. Stabilitron (ehk Zener) aga taastub pärast lühist, see ongi tema põhiline tööreziim (tegelikult asi lühiseni ei lähe). Tõsi, koormustakistita põleks ka stabilitron heleda leegiga... LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka tavaline klaaskestaga diood hakkab päripingel piisava voolu korral helendama, aga vaid hetkeks. Schottky diood on eriti madala pingelanguga ja seepärast mugav kasutada kas või arvutite toiteplokkides. Dioodide sugulaste hulgas on veel mitmeid teisi Gunni diood, varikap ehk mahtuvusdiood, laserdiood, tunneldiood jne. Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt: 1. Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4
olevat. METEOORID Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Suure massiga
( Kuumad valgusallikad : hõõglamp, küünal, lõke, tuli, päike jne ) Aatomid kiirgavad valgust, kui nad lähevad suurema energia olekust madalama energiaga olekusse. 12. Isel. Külmhelenduse liike. Mittesoojuslikud valgusallikad on nim. Ka külmhelendus/ luminestsents. Need valgusallikad on külmad. · Elektroluminestsents- gaasides elektronid põrkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid )
Elektromagnetiline induktsioon- elektrivoolu tekkimine juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog Lorentzi jõud Loentzi jõud- elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast oõhjustatud jõud. Kontrollküsimused: 1.Kineskoopteleris lastakse ekraani pihta elektrone, et see helendama hakkaks. Et tekkiks pilt, on vaja iga kaadri jooksul pihta saada igale ekraani punktile. Elektronid alustavad oma teekonda suunaga ekraani keskele ja edasi muudetakse nende liikumissuunda magnetvälja abil. Kuhu peab olema suunatud magnetväli, et elektronide kiir kalduks ekraani vasakusse ossa? Vastus: alla 2.Arvuta Lorenzi jõu suurus elektroni jaoks, mis liigub Maa magnetväljas risti magnetvälja jõujoontega kiirusega 1000 km/s
sündmustikuta, mis, nagu teada, on ebaloomulik nähtus. Poolpime maja oma inimeste-ridadega, mis kõik ühes suunas vaatasid, sarnanes suure aiaga, täis päikese poole pööratud lilli. June on kangekaelne nagu saatus ta ei lase iialgi lahti. On hetki, mil Loodus ilmutab oma tavalise muretu rahu all varjatud kirgi mühav kevad hakkab äkki läbi lillakate pilvede mandliõitel helendama; lumise mäetipu kohal kumab kuuvalgel üksainus täht ülal kirglikus sinas; ehataeva leegitseval taustal mustab vana jugapuu nagu mingi lõkendava saladuse kaitsja. Ta oli neid inimesi, kes, nagu tillukesed hiina ebajumalad, istuvad iseenda südame puuris, jalad risti, ja iseenda üle igavesti kahtlevalt naeratavad. Kardetav on end millestki kaasa kiskuda lasta, olgu see maja, pilt või naine.
Spektrid, kiirgused, fotoefekt 1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumisel
LCD: Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedeklristallist teisel pool asub 90¤ polariseeriv filter, mille läbib ainult polariseeritud valgus. Passiivne maatriks: tavaline rea & veeru valimine paneb ruudu helendama, helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga
Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole igavene need kustuvad. Meteoorkehad tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma, kuid siis kustuvad. Neid nimetatakse ,,langevateks tähtedeks", nad on milligrammiraskused ainekübemekesed, mõõtmetelt millimeetrist väiksemad. Helendama hakkavad nad 100-120km kõrgusel ja 80km kõrgusel on nad juba tavaliselt ära põlenud. Helendav jälg tekib lendtähe kehast mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. On ka suuremaid kamakaid, mis võivad maapinnani jõuda neid ni. Meteoriitideks. Eestis on Kaali järv Saaremaal, kuhu see on kukkunud. Meteoorkehad liiguvad ümber Päikese parvedena, parv tervikuna omab kindla orbiidi. Need parved on tekkinud komeedi lagunemisel
nagu tavalises televiisoris(vanemates).Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB). Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel
Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda
Jätkas eestikeelse luule kirjutamist väliseestlastele. Seda luulet läbib koduigatsus,mineviku mälestuse kõrval kindel usk,et Eesti saab taas kunagi vabaks. Luulekogu "Mare Balticum" Visnapuu luule oli väga musikaalne,kasutab palju kordusid, Lõuna-Eestil murdele omaseid vorme, on omane kujundlik keelekasutus, sümbolid, võrdpildid August Gailit õppis TÜ, 1944 emigreerus Rootsi. Esimesed novellid fantastilise kiiksuga sisuga saatan teeb nunnadest hoorad fosfor paneb inimesed helendama, ,,August Gailiti surm". Novellide katastroofimeeleolu oli mõj. I MS sündmustes mure maailma tuleviku pärast. Hea jutustamisoskus, värvikad kirjeldused, erakordsed tegelased kelles mingi omadus äärmuseni viidud. Realism põimub romantilise eluvaatega. Olustik reaalne, tegelased, sündmused erakordsed, tunded mõistusest olulisemad. ,,Toomas Nipernaadi" romaan, koosneb 7 novellist, romantiline rändur taludes, toob taludes argipäeva erakordsust unistusi. Mõjub enamasti
universumile rakendati, oli tulemus sootuks vale ning ei käinud kokku loogikaga. Sellega tekkisidki vastuolud, mida hakati nimetama kosmoloogilisteks paradoksideks. (Kasak 1998) Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks Fotomeetriline paradoks on üks paradoksidest, mis puudutab kõiki, kes armastavad õhtuti tähti vaadata. Seda paradoksi tuntakse vahest ka Olbersi nime all, kuigi tegelikult enne teda avastas selle Jean-Philippe Loys de Chéseaux. (Kasak 1998) Selle paradoksi alusel peaks helendama kogu taevas ka öösel, nii nagu päevalgi, eeldades, et universum on lõputu. Miks? Sellepärast, sest absoluutselt igas punktis, kuhu poole me vaatame, peaks olema mõni täht, mis helendab. (Jaaniste 1999) Ometigi taevas nii ei helenda, nagu paradoks väidab. Küll aga on sellele leidnud lahenduse Tartu Tähetorni direktor, Johann Heinrich Mädler. Arvestades, et valgusel on samuti kiirus ning tähtede ja meie vahel on teatud vahemaa
laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit. Katse tuletada teoreetiliselt kiirgusenergia jaotust kuumutatud keha pidevspektris tegi inglise füüsik J.Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt peaks 1000 oC kuumutatud rauatükk helendama sinakat-violetset aga mitte punast. Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur. Hõõguvate kehade kiirgus spektrit uuris ka saksa füüsik Wilhelm Wien. Wieni seadus e. Wieni nihkeseadus ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega e. suurema sagedusega valgus vastab suurema energiaga footonitele,
a. ning kätte oli jõudnud aeg selle energialiigi rahumeelseteks rakendusteks. Külma sõja tingimustes jätkus tegevus paralleelselt tuumarelvastuse suurendamisega eraldi kahel pool ,,raudset eesriiet". Seepärast pole ime, et suurriikide paljud energiareaktorid olid pikka aega kaksikkasutusega ja teenisid elektritarbijate kõrval ka teist isandat sõjatööstust. Esimese tuumaelektri tootmine on dokumenteeritud 20. detsembril 1951, kui Idahos, USA, pani eksperimentaalne reaktor EBR-1 helendama neli 200 W lampi. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud 5 MWe võimsusega Obninski tuumaelektrijaam APS-1 avati 1954. a. NLiidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. See Pu-tootmise reaktorist arendatu sai prototüübiks hilisemale RBMK reaktorile; Lääne vaste sellel reaktoritüübil puudub. Lennukikandja reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli
Tartu 2010 Juhtum ookeanil Oli aasta 1971. Laev "Nero" sõitis Bermuuda saarte lähedal kiirusega 23 sõlme. Õhtunetaevas oli punane. Päike oli juba horisondile vajumas. Mida madalamale ta laskus, seda punasemaks ja tumedamaks taevas läks. Kuid eelseisvas kummalisest sündmusest ei olnud veel mingit märki. Kell 19 oli juba pime. Nagu lõunamaal ikka, läheb siin väga järsku pimedaks. Äkitselt hakkas taevas helendama ja horisondi kohale ilmus punane kera, mis kiirgas heledat valgust. Esialgu ei märganud seda ilmutist keegi peale vahis oleva tüürimehe. Aga kui helepunane kera lähemale liikus, hakkas tema valgus paistma läbi kaptenikajuti illuminaatori. Kera liikus aeglaselt ja diagonaalis laeva poole suundudes. Kell 19.13 oli ta veel paljas valguspunkt, kell 19.39 aga juba apelsini suurune. Kell 19.55. Kera lähenes ja võttis suuna laevavööri poole. Lisaks tüürimehele olid
tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult. 4.Gaaslahenduslamp Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt. Lahenduslampide hulka kuuluvad: luminofoor-, elavhõbe-, ksenoon-, impulslambid. Lamp koosneb silindrilisest või kerasjast klaas või keraamilisest või metallkolvist, elektroodist või elektroodidest ja soklist või soklitest.
moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat’idega (ehk siis sirge ekraaniga). Lamedaid kineskoope loetakse paremateks, kuna
lõunapoolustele. Sissetungijateks olevad laetud osakesed põrkavad kokku atmosfääris olevate gaasiosakestega, nagu näiteks lämmastik ja hapnik. Kokkupõrge sunnib aatomeid välja andma väga täpse lainepikkusega valgust. See annab virmalistele punased ja sinised toonid. Interaktsiooni elektronide ja aatomite vahel toimub 70 kuni 300 km kõrgusel maapinnast ja nõuab väga väikest gaasitihedust.(1, 2) Nagu eespool mainitud, ajendab interaktsioon elektronide ja aatomite vahel helendama peamisi koostisaineid lämmastik ja hapnik nagu gaas valguslampide sees. Kuna aatomid annavad valgust välja ainult teatud lainepikkustel, siis ongi virmalistel looduses ainulaadsed värvid sinine, punane, roheline. (1, 2) Virmaliste tekkimine algab rahuliku heleda kaarega põhjapoolt. Kaare madalam põhjapoolne serve on teravam, ülemine udusem. Kaare ülemise otsa juures võib olla ka teine väike, udune kaar. Sellisena püsivad virmalised umbes tunnijagu.(2)
Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. (http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html) Hale'i Boppi komeet METEOORID Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põle. Meteoori kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega
Pilvede piklikeks vöötideks venimise põhjustab Jupiteri kiire pöörlemine. Jupiter pöörleb kõikidest planeetidest kõige kiiremini. Kõrvuti asuvate vöötide liikumine erineva kiirusega tekitab nende piirialal kiireid pööriseid ning kutsub esile Jupiteri kettal nähtavaid laineid ning ovaale. Jupiteri virmalised tekivad siis, kui Jupiteri magnetvälja poolt kinni püütud kosmilised laetud osakesed jõuavad atmosfäärini, panevad nad selle helendama. Saturn Saturn on suuruselt teine hiidplaneet, Päikesest lugedes kuues. Saturn on kuulus oma rõngastesüsteemiga, kuhu on ära eksinud ka 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril.
mida nad teistele taevakehadele avaldavad. Kuid rühm ameerika teadlasi on uurinud Kosmoseteleskoobiga ja Havai observatoorimi maapealsete teleskoopidega lähedasi galaktikaid ning tulnud järeldusele, et peaaegu kõigis galaktikates võib peituda ülimassiivne must auk kuni mitmesaja miljoni Päikese massiga. Näiteks võib musti auke avastada kaksiktähtede korral, millest üks on muutunud mustaks auguks. Siis hakkab ta imema teise tähe gaasi endasse ja gaas kuumeneb ning hakkab helendama. Kui näha seda helendust, võib kindlaks teha musta augu Teadlased arvavad, et kõik või enamik galaktikaid on oma arengu varasel perioodil läbinud etapi, kus nende keskel "põles" hele kvasar, mille "jõujaamaks" sai olla vaid must auk. Praeguseks ajaks on need galaktikate keskel asuvad kvasarid kustunud ja seal asuvad mustad augud on "vaiksed". Musta augu teke Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid
mulje, nagu ei saaks piinajad Kristuse kallal vägivalda tarvitada. Kristuse kuju on niivõrd võimsaks maalitud, et ta võiks iga hetk kõidikuist vabaneda, kuid siiski talub igasuguse vastupanuta kõiki kannatusi ja alandamist. Tiziani maneeri iseloomustab ka pealiku kuju maali keskel. See on oluline pühapildile nn couler locale'i andmiseks. Pealiku uhke rõivastus on kontrastiks ja tõstab esile Kristuse alastust, ta tume kuub paneb Kristuse valge särgi veel rohkem helendama. Pealiku kuju sissetoomine avas maalis ühe kõrge mõttelihtne üllas inimene saavutab võidu ametniku üle, igavik ajalise üle. 7 KOKKUVÕTE Tizian oli kõrgrenessanssi üks suurimad maalikunstik, kes tegutses peamiselt Veneetsias. Kõige silmapaistvamad maalid temalt on portreed ja altarimaalid. Oma suurt kunstniku karjääri alustab ta Giovanni Bellini käe all õppides.
kujul tavalise hõõglambi pesasse keeratava E27 või E14 sokli külge. Sellisel lambil on sisseehitatud elektrooniline ballast ja starter. Päevavalguslambil hõõgniit puudub. Valgus tekib gaaslahenduse abil elektrivool läbib toru sees olevat spetsiaalset gaasisegu, mille üheks oluliseks komponendiks on elavhõbeda aurud. Elektrivoolu toimel hakkab gaas helendma ja kiirgab ultraviolettkiirgust. UV kiirgus langeb toru siseküljele kantud fluorestsentskihile, mis hakkab selle toimel helendama ja kiirgab nähtavat valgust. Säästulambi eluiga on 1200-2000 tundi. 1.4 LED-lamp LED-lamp ehk valgusdioodlamp on ühest või mitmest valgusdioodist koosnev lamp. LED on valgust andev pooljuhi kristall. Erinevad pooljuhid annavad erineva värvusega monokromaatilist valgust, mis tähendab seda, et LED kiirgab inimsilmale nähtavast valgusest vaid teatud väikest osa elektromagnetlainetest. LED-tänavavalgustuslampide elueaks hinnatakse 50 000 kuni 100 000
EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. -5- Tähtede surm Kui päikesesarnased tähed vananevad, muutuvad nad jahedamateks ja punasemateks, kuid suurenevad oma mõõtmetelt tohutul määral - neist saavad punased hiiud. Kui selline punane hiid heidab lõpuks ära oma paisunud väliskihid, paljastub tema järele jäänud täheline südamik, millelt lähtuv ultraviolettkiirgus paneb lahkuva gaasipilve helendama - tekkib planetaarudu. Nimetus "planetaarudu" on omajagu eksitav, jättes mulje seotusest planeetide tekkimisega. Tegelikkuses sellist seost ilmselt pole, sest tähti ümbritsevad planeedisüsteemid tekkivad ilmselt juba koos tähtedega viimaste arengu varajastel etappidel. Planetaarudude tekke ja arengu määravad aga surevate tähtede "viimsed hingetõmbed", kuid ka need hingetõmbed võivad olla küllaltki huvitavad nagu võib näha ka kõrval olevalt pildilt.
· Geenivektor- sisaldab siirdatavat geeni (geenivektorite loomisel kasutatakse bakterite plasmiide) · Genoomipank e. DNA pank- bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA fragmendid · DNA püss- geenide siirdamiseks loodud. Sellega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla või volframiosakesi, mille peale on eelnevalt seotud võõras DNA (GMO-de loomine) · Markertunnus- geenisiirde õnnestumise tuvastamiseks (nt jaanimardika geen, mis paneb helendama) · Kimäär- keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest · Geeniteraapia- normaalselt talitleva geeni siirdamine haige koe rakkudesse. Mõningatel juhtudel seisneb ravi mutantse geeni avaldumise blokeerimises. · Geenivaigistus- geeni avaldumise blokeerimine (mRNA lõhustatakse või vaigistatakse ning valgusünteesi ei saa toimuda) · Neoteenia- arengu aeglustumine ajas (pikeneb suguküpsuseelne periood)
1. Sädelahendus Suur elektriväli, suur laeng, lühiajaline säde. 2. Huumlahendus esineb hõredas gaasis, laeng pole suur, esineb valgustorudes, erinevad gaasid helendavad erineva värviga. Hõredas gaasis saavad piisava kiiruse et valgust kiirata. 3. Kaarlahendus kaks elektroodi, vabas õhus, pinge pole suur, tekib plasmakaar. (keevitamine) 4. Koroonalahendus tekib teravike juures, kuna Elektriväli on väga suur, hakkab teraviku ots helendama Magnetism Püsimagnet tõmbab rauda. Magneti poolus koht kus ta tõmbab tugevasti.(tõmbab ainult pooluste koha pealt Igal magnetil on vähemalt 2 kohta kust ta tõmbab. Nimetatakse põhja ja lõunapooluseks Üksikut poolust pole võimalik saada. Nimed pandi poolustele geograafia järgi 1820 Oersted avastas et kui on elektrivool siis on ka magnetiline toime, varem ei olnud õigeid vahendeid. Püsimagnet ja maakera(1600) Nõel keerab juhtmega alati risti.
See pikne liigub õhus aeglaselt ning võib tungida siseruumidesse läbi aknapragude või ahju korstna. Seda tüüpi välk suudab õrndalt maapinnal põrkuda nagu õhupall. Tuppa sisenedes võib välgupall plahvatada ja palju pahandust teha ning asju ära lõhkuda. Kodudes on täheldatud, et kui keravälk on tuppa tunginud, siis see suudab pana tööle erinevaid kodumasinaid ning lambipirne. Piksekera lähenedes hakkavad virvendama televiisorite ekraanid, helendama elektrilambid ning raadiosaatjas võib kuulda praginaid. See võib tekitada põletusahaavi inimkehale. Keravälk on kõikvõimas ning suudab liikuda ka läbi seinte ja akende, mille tulemusena jätab endast järele pisikesi auke. Vahel võib kera ka toast lahkuda ilma kahju tekitamata. Tema kadumine toimubki plahvatusega või siis täiesti käratult [1]. Kõik need imepärased omadused on loonud erinavid teooriaid, millede abil on püütud seletada keravälgu fenomeni
Orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Plussid: väike voolutarve, painduvad paberipaksused ahelad valmistatakse kilele mitte klaasile. Miinused: aeglased, tundlikud kõrgetele temperatuuridele, ei kannata kõrget pinget. PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi elektroodi vahel olev inertgaas pannakse helendama erilise gaasiga (neooni ja ksenooni segu) täidetud kambrikese ees. Iga kambrikese esisein on kaetud fosforestseeruva ainega, kambri tagaseinas paikneb elektriallikas. Selle abil ioniseeritakse kambrit täitev gaas ning selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud. Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER
tähtkujus. Planetaarudud Mõne kuuma tähe ümber võib näha gaasirõngast. Rõnga välimine serv on punakas, sisemine sinakas või rohekas. Niisugust udukogu nimetatakse planetaarseks. Nimi on tulnud arvatavasti sellest, et väikese teleskoobis sarnaneb planetaarudu planeediga Uraan. Planetaarudu on pärit tema keskel olevast tähest. Elutee lõpu eel puhub täht oma atmosfääri väliskihi laiali. Paljastuva kuuma tähetuuma ultraviolettkiirgus paneb gaasi helendama. Lisaks vesinikule on gaasis heeliumi, lämmastikku ja hapnikku, mis lisavad planetaarudule sinist värvust. Planetaarududest tuntuim on Lüüra rõngasudu. Supernoovajäänukid Tähe plahvatuspilv ehk supernoovajäänuk võib väliselt olla planetaarudu sarnane. Vahet saab teha spektri põhjal. Esiteks, supernoovajäänuki spektrijooned on õigest kohast nihkunud, sest jäänuk paisub suure kiirusega. Teiseks, kiirgus tekib teistmoodi kui planetaarudus. See on
Selle tagaosas asub elektronkahur, mis koosneb (antud juhul) kolmest katoodtorust. Katoodkiiretoru (CRT catod ray tube) on selline seade, mis kiirgab endast välja elektrone. Neid elektrone suunatakse hälvitussüsteemi abil, et panna helenduma ekraanil mingit kindlat punkti. Punkt ehk piksel (picture element)koosneb kolmest osast: punase, rohelise ja sinise täpike. Neist iga täpi paneb vastavat värvi helendama luminofooraine, mida pommitatakse elektronidega. Erineva hulga elektronidega tabamine paneb luminofoori erineva tugevusega helenduma nii saadaksegi erinevad värvitoonid. Värskendussagedus ehk vertical refresh rate, näitab, mitu korda sekundis ühte punktirida kiiritatakse, need jäävad tavaliselt vahemikku 50 Hz 160 Hz. Kui kiiresti aga reas liigutakse pikslilt pikslile, näitab horizotal refresh rate, mis jääb vahemikku 24 kHz 115 kHz. Hälvitussüsteem on
jaoks nagu kasutatakse, sest keevitusviise on erinevaid. (TIG keevitus) Tööstuslikud UV-lampe kasutatakse liimi, plastiku ja värvi kõvendamisel. Need lambid on küll tavaliselt ehitatud turvaliselt ja kaetud varjedega, aga reeglite eiramisel võivad olla halvad tagajärjed. Väiksema kiirgusega UV-lampe nn. blacklighte kasutatakse dokumentide ja rahatähtede testimisel. Osad ööklubid kasutavad selliseid lampe, et panna helendama teatud materjale. Need ei ole inimsele kahjulikud, kuna nende kiirgus on nii väike. Meditsiin on ka valdkond, kus kasutatakse ära UV-valgust. Seda kasutatakse diagnostilistel või ravieesmärkidel, mõned nahahaigused tulevad paremini esile selle valguse käes. Lisaks on see veel abiks selliste nahahaiguste vastu nagu psoriaas, ekseem ja pigmendilaigud. Võimalikude ohtude likvideerimiseks peab olema arst, kes UV-valgusega tegeleb, hästi koolitatud ja doosi kogus jälgitud.
miljardeid kordi tihedamalt koos. Tuleb nõustuda, et niisugune kiirgus et saa lähtuda tavalistest tähtedest. Kuidas kvasar tekib? Kvasar tekib piisavalt suure gaasisisaldusega suures galaktikas. Kas massiivne must auk tekib enne galaktikat, galaktikaga koos või galaktika varajase arengu käigus, ei ole praegu veel selge. Selge on vaid, et juba üsna noores Universumis leidus massiivse musta auguga hiigelgalaktikaid. Selleks, et galaktikatuum lööks kvasarina helendama, on vaja tagada musta augu varustamine piisava koguse kütusega. Kütuseks võib olla galaktika enese gaas, kuid gaasi võib rebida ka mõnelt teiselt galaktikalt, mis on ,,musta südametunnistusega" naabrile liiga lähedale sattunud. Kui kütust enam küllaldaselt juurde voolamas ei ole, kvasar hääbub. Enne lõplikku kustumist, kui gaasivool pole veel täielikult ammendunud, võib galaktika must süda endast märku anda veel raadiogalaktikana.
fotoelektrilisi omadusi. Kui footon (valguseosake) "põrkab" vastu pn-siiret, siis vahetavad elektron ja "auk" vastavalt N- ja P-pooljuhis kohad. Kui ühendada pooljuhid voolutarbijaga, siis suunduvad elektron ja "auk" oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. ELEKTER: Hõõglambi leiutas Th. A. Edisson 1880. Selle avastuse sisu oli elektrivoolu juhtimine läbipeene traadi,, millel on takistus. Traat seejärel kuumeneb tuhandete kraadideni ja hakkab helendama, andes valgust ja soojust. Uuemad lambid kiirgavad rohkem valgust kui soojust, säästavad seega elektrit ja on gaaslahendusega. Tähelepanuküsimus 5 Kas elektripirnis oleval hõõgniidil on suur(+)//väike(0) takistus. Osades ringkondades peetakse hõõglambi leiutajaks ka 1872 A.N.Ladõginit , kes katsetas esmakordselt süsinikust hõõglambiga Venemaal. 1880 saavutas T.A.Edisson aga oma täiustatud mudelile patendi andmise. Tähelepanuküsimus 6 (Ikorrus)
Luuletused HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) 8 Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid. Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks, sel ööl ei seata riivi koduust. Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks, sel ööl käib ringi palju igatsust. Saan oma leinavalust teada anda kui lilleõit su kalmu peale säen.
allikatest. Siinkohal teeks üsna lühidalt, piirdudes ainult nende aspektidega, millel põhineb mõni kuvari tähtsamatest tunnussuurustest. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. Odava kuvasüsteemi üks tunnuseid ongi asjaolu, et pildi värskendamist ekraanil ei õnnestu teha piisavalt sageli, teisiti öeldes ei ole kuvari värskendussagedus (ingl refresh rate) piisavalt kõrge, ja pilt väreleb
Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel 9 METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on
tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda
Pidurdamisel nad ergastuvad Maa magnetväljas hõrendatud gaasi ja põhjustavad selle helendumist. Kuivõrd pooluste lähendal on magnetväli kõige tugevam, siis on ka laetud osakeste pidurdamisel tekkinud ergastusenergia pooluste lähedal eriti tugev . Fotoluminestsents- reeglina fotoluminestseeruvad vedelikud ja tahked ained. Kehad helendavad alati pikema lainepikkusega valgust, kui nad neelduvad. Seetõttu kaotataksegi tihti kiirgusena ultraveolettkiirgust, mis paneb ained helendama nähtava valgusega. Aega, mille vältel keha pärast kiiritamist veel helendab nim hääbumiskestus (ka järelhelendus). Selle alusel jagunevad kõik luminofoorid kahte liiki 1. Fluorestseeruvad ained- järelhelendust praktiliselt pole. 2. Fosforestseeruvad- kestev järelhelendus. Katoodluminestsent- on tingitud mingi aine pommitamisest elektronidega. Nii nt helenduvad telerite ekraanid tänu katoodluminestsile. Tavaliselt kasutatakse hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidi ja
moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat'idega (ehk siis sirge ekraaniga). Lamedaid kineskoope loetakse paremateks, kuna valgustusest tulenevaid peegeldusi on vähem
näib kired lõkkele löövat ja mille abil tuleb nähtavale kehalise leppimine hingelisega. Samas ei ole see ka külm rahulik päevavalgus, mis näiteks Caravaggiol (,,Peetruse ristilöömine") aitas tugevdada maailma realiteedi tunnetust. El Greco maaildes olev valgus on vilkuv, leegitsev ja vahel hõljuv ning seda haarab samasugune värelemine nagu tema maalide rütmilist kompositsiooni. Tema on see, kes paneb oma teostes värvid helendama, muudab mürkrohelise kollaseks ja vabarnapunase kinaveriks. Vahel sööb see valgus värve nagu rooste metalli. Ta püüdis oma maalidel jäädvustada sameti läiget ja kasutas eelkõige külmi toone: tuhkhalli ja sinist, musta ja valget. Võrreldes tema teoseid Tintoretto summutatud, ent soojade värvitoonidega, paistavad need oma värvide suure lõkendamisega eriti erutavad ja rahutud. Kuigi El Greco oli enamasti sügavalt süvenenud iseendasse ja oma visioonide maailma,
annaabi.ee 
