Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomifüüsika, legeerimine, pooljuht, kiip (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kristall?
  • Mis on võredefekt?
  • Mis on legeerimine?
  • Mis on n p pooljuht?
  • Mis on diood ja millal alandab millal võimendab voolutugevust ?
  • Mis on pn-siire?
  • Mis on transistor?
  • Mis on kvantsiire ja kuidas see tuleneb laine teoorias ?
  • Mis on metastabiilne energia tase ?
  • Millest ja kuidas sõltub spektrijoone intensiivsus ?
  • Mis on spontaanne kiirgus?
  • Mis on laser Mille poolest erineb tavavalgusest ?
  • Mis on luminesenss ja luminofoor ?
  • Kus kasutatakse lasertehnikat tänapäeval ?

  • Kirjelda joonsidet ja kovalentset sidet ?
    Kovalentne side  on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikune toime.
    Omavahelise tõmbumise tõttu võivad positiivselt ja negatiivselt laetud ioonide vahel moodustuda väga tugevad sidemed. Neid sidemeid nimetatakse ioonsidemeteks, sest need moodustuvad ioonide vahel.
  • Mis on kristall ?
    Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
  • Mis on võredefekt?
    Valentselektronide puudujääk
    seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu".
  • Mis on legeerimine ?
    Legeerimine on metalliliste , harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks.
  • Selgita tulenevalt tsooniteooriast metalli, dielektriku ja pooljuhi ehitust.
    Tsooniteooria keeles tähendab see, et 5- valentne lisand tekitab diskreetse nivoo keeluvööndis juhtivustsooni põhja lähedal, nii et kristalli soojusvõnkumised suudavad kergesti paisata sellel nivool asuva elektroni juhtivustsooni, kus ta muutub vabaks laengukandjaks.
  • Mis on n & p pooljuht ?
    N-pooljuht on elektronjuhtivusega ehk tal on võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste-laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines.
    P-pooljuht on aukjuhtivusega. Elektriväljas valentselektronide puudujäägil tekkinud "auk" nihkub ja võib haarata puuduva elektroni
    naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab
    aukjuhtivusega ehk p-pooljuht.
  • Mis on diood ja millal alandab , millal võimendab voolutugevust ?
    Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine.
    Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab voolutugevust.
  • Mis on pn- siire ?
    On monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele
  • Mis on transistor ?
    On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali.
  • Mis on kiip ?
    pisike vooluahel , (koosneb põhiliselt pooljuhtseadistest ja ka passiivelementidest) mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. Kiipe kasutatakse peaaegu kõigis elektroonikaseadmetes.
  • Mis on kvantsiire ja kuidas see tuleneb laine teoorias ?
    Kvantsiirete üleminekutel aatomites tekivad valguse mikrovälgatused.
  • Mis on metastabiilne energia tase ?
    Seisund, kus aatomite üleminek ergastatud seisundist põhiseisundisse on blokeeritud mingi valikureegli tõttu.
  • Millest ja kuidas sõltub spektrijoone intensiivsus ?
    Intensiivsuse jaotus spektrijoonte vahel sõltub aga tugevasti füüsikalistest tingimustest keskkonnas, kus toimub aine ergastamine.
  • Mis on spontaanne kiirgus?
    on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.
  • Mis on laser ? Mille poolest erineb tavavalgusest ?
    On seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. Laseri kiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus.
  • Mis on luminesenss ja luminofoor ?
    Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.
    Luminofoor on helendav ainete segu, mis hakkab helendama kiiritamisel valguse või aineosakestega, näiteks elektronidega.
  • Kus kasutatakse lasertehnikat tänapäeval ?
    kasutatakse neid laserkeevituses ning -lõikamises, aga ka spektroskoopias ja värvlaserite pumpamiseks . Nõrgemaid laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD lugejates.
  • Aatomifüüsika-legeerimine-pooljuht-kiip #1 Aatomifüüsika-legeerimine-pooljuht-kiip #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Grete L Õppematerjali autor
    mis on legeerimine, mis on võredefekt, laser, kiip, transistor, kovalentne side, ioonside, kristall, diood, pn-siire, p-pooljuht, n-pooljuht, spontaanne ja stimuleeritud kiirgus, kvantsiire, luminestsents, luminofoor, spektrijoone intensiivsus, laseri kasutamine

    Sarnased õppematerjalid

    Tsooniteooria
    2
    doc

    Tsooniteooria

    Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus, mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega . Aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus kus laengukandjateks on augud, milleks nimetatakse lahkunud elektronide kohti kovalentsidemetes. Omajuhtivus -tähendab nii n kui ka p tüüpi juhtivust,ilma lisandita.Juhtivustsoonis liiguvad neg laengukandjad.Valetstsoonis liiguvad pos laengukandjad. Pooljuht-kihiline pirukas. Pn siire-kahekihilne pooljuht. p-poolmes augud ülekaalus. Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. Elektrijuht ehk juht on

    Füüsika
    Aatom
    56
    ppt

    Aatom

    AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng

    Füüsika
    Füüsikaline maailmapilt
    109
    doc

    Füüsikaline maailmapilt

    Suuremale muutumiskiirusele vastab tugevam vool. Seega magnetvälja muutumine tekitab väljas olevas juhtmes muutuva elektrivoolu. Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga vooluga juhtmele. Kuid ka elektrivoolu muutumine tekitab muutuva magnetvälja. 3 Vastupidist nähtust: magnetelektrilist induktsiooni, ei käsitleta eraldi füüsika osana 6 Ning selgub, et muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivool on selline, mis takistab teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi. Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt

    Füüsikaline maailmapilt



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun