HELI JA VALGUS (0)

HELI JA VALGUS:
Meie ümber on ilmast -ilma mõni hääl, heli või liikumine. Igaüks neist tekitab kõrvale kuuldavaid signaale. Inimesed on nende mõõtmiseks välja mõelnud suurused, mis oleksid arusaadavad kõikidele. Inimese kõrvad on aga vaid kindlatele helidele avatud.

Küsimus 1 (I-IIkorrus)

Kas mäletad: väljapoole inimese kuuldavust jäävad helid on :
1.Ultraheli (+)
2. Infraheli (+)
3. Kõueheli (0)
4. Klaveriheli (0)

Tähelepanuküsimus 2 kui tead (I Korrus)

Kas meie tavalises (mitte LCD) teleris on elektronkahur? Mis sa arvad , kas see on eluohtlik? (On, aga eluohtlik ei ole)
VALGUS
Teame ju seda, et päikesevalgus on elu allikaks Maal. Samuti vajame inimestenea valgust, et oleksime rõõmsad, teotahtelised ja võimelised nägema-kuulma, suhtlema . Aga nähtava valguse kõrval on olemas ka teisi valguse liike. Üks neist on Ultraviolett .

Tähelepanuküsimus 3 (Ikorrus)

Ultraviolettvalgus teadagi muudab mõningaid värve. Milline vastus on õige?
1.musta roheliseks(0)
2.Valge helesiniseks (+)
3. Kollase punaseks (0)
Sellega seoses on inimesed leiutanud veel nähtusi moonutavaid aparaate, samuti optiliste efektidega kunstistiil, OP-KUNSTI. Kas panid tähele, mida teeb STROBOSKOOP?
Tähelepanuküsimus 4: (I korrus)
Plinkiv valgus ehk stroboskoop (värelev valgus) muudab liikuvad esemed
(nähtamatuks)(0)
(uduseks (+))
(must-valgeks)(0)
VALGUSEL on oma kindel tugevus, mis on valgustugevus ehk valgusjõud. Seda suurust mõõdetakse LUX- ides . Kas teadsid, et päikesevalgus on 10000 lux-i. Sellele tuginedes on loodud isegi suuri energiaallikaid-päikesepatareisid. Enamasti kasutatakse päikesepatareis energia saamiseksselleks pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi. Kui footon (valguseosake) "põrkab" vastu pn-siiret, siis vahetavad elektron ja "auk" vastavalt N- ja P-pooljuhis kohad. Kui ühendada pooljuhid voolutarbijaga, siis suunduvad elektron ja "auk" oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu.
ELEKTER:
Hõõglambi leiutas Th. A. Edisson 1880. Selle avastuse sisu oli elektrivoolu juhtimine läbipeene traadi,, millel on takistus. Traat seejärel kuumeneb tuhandete kraadideni ja hakkab helendama, andes valgust ja soojust. Uuemad lambid kiirgavad rohkem valgust kui soojust, säästavad seega elektrit ja on gaaslahendusega.
Tähelepanuküsimus 5
Kas elektripirnis oleval hõõgniidil on suur(+)//väike(0) takistus.
Osades ringkondades peetakse hõõglambi leiutajaks ka 1872 A.N.Ladõginit , kes katsetas esmakordselt süsinikust hõõglambiga Venemaal. 1880 saavutas T.A.Edisson aga oma täiustatud mudelile patendi andmise.
Tähelepanuküsimus 6 (Ikorrus)
KAS Lugemiseks piisab aga optimaalselt 500-1000 luxist? (jah(+)), ei(0)
LEIUTISED :
Selle tehnoloogia põhimõte on selles, et robotite juhtimisel ei kasutata keerulisi arvutiprogramme, vaid lihtsat vooluringi ja päikesepatareisid. Tihti pärinevad ka kaasaja leiutised just idee looduselt, miks ka mitte?!
Küsimus 7 KAS TEAD, mis tähendab BEAM - robot ? (ülemine korrus)
(Vastus: BEAM=biologiline+ elektrooniline + esteetiline +mehhaaniline(+)
KOSMOSE TEEMA
Selles tähtkujus asuvad veel Polaris-poolusetäht; Kocab-Põhjatäht ja Pherkad (Nõrgem Vasikas, Yldium. Nimed tulenevad nomaadide kultuurist, kellel oli pooluse ümber suur kari tähti, mis selle ümber väsimatult marssisid.
Küsimus 8 Millisesse tähtkujusse kuulub tuntud orientiirinäitaja-“Põhja Nael ”?

Sõela-tähtkuju (0)

Veevalaja (0)

Suur Vanker (0)

Väike Vanker ehk Väike karu(+)
RAADIO-ULL(ülemine korus)
Tõepoolest – raadio on ju põhimõtteliselt nii lihtne, et vähemalt algaastail oli vastuvõtja või ka saatja kokkupanemine jõukohale koolipoisilegi. Nii juhtuski, et kui juba kümmekond aastat pärast itaallase Marconi ja venelase Popovi esimesi katsetusi 1895 . aastal kasutati raadiosidet ulatuslikuks kommerts- ja sõjaväesideks, leidus ka küllaltki palju asjahuvilisi, kes oma kodus vastuvõtu- ja saateaparaadigi valmis meisterdasid. Näiteks sai soomlasest koolipoiss Eric M.C. Tigerstedt 1905. aastal valmis sädesaatja ning, et seda katsetada, kutsus ta Helsingi reidil seisva Vene sõjalaeva raadiojaama. See vastaski! Eric viidi ülekuulamisele ja saatja konfiskeeriti... Lisaks pidi ta andma lubaduse, et enam kunagi ei tegele selliste asjadega. Muidugi tegeles, nagu paljud teisedki. Seega kerkis ametivõimude ette ülesanne kuidagi lahti saada tüütutest asjaarmastajatest. Kuna tollal peeti sidet praeguses mõistes pikkadel ja kesklainetel, otsustati asjahuvilistele katsetamiseks jätta kasutuina peetavad lühilained. Üllatuslikult leidsid nad, et lühilained võimaldavad saada sidet palju kaugemale ning lühilaineamatööride - nii neid hakati nimetama - hulk hakkas kogu maailmas jõudsalt kasvama.
Küsimus: 9 Mis on Slaby-Arco Sädesaatja ja milleks seda kasutati? Variandid Kas side pidamiseks: (ULL_ultralühilaine- signaalisaatja)
1.Õhupallide vahel
2.Lennukite vahel
3.Laevade vahel (+)
Küsimuste hinded võivad olla 2 punkti =tähelepanuküsimus ja 1 punkt tavaline küsimus. Kokku Tähelepanuküsimused 10 punkti; tavalised 4 punkti (14 kokku)
Lisaküsimused nt fotod tuntud Euroopa pealinnadest (kui teil on õpikus olnud fotofdega pilte? Saadan 2 tk Londonist (ka Tallinn ju lubatud!) Ainult siis vaja kas väljatrükki või ekraani.
LISA: Aukhinnale Tekst ULL arengu kohta: (koostajad väga teenekad isikud (ajaloooline ülevaade)
Kolm Pärnu koolipoissi – raadioamatörism esimese Eesti Vabariigi ajal
Eestisse jõudis raadio 1920-ndate aastate algul. Ajaleht “ Postimees ” kirjutas 1921 aastal, et Tartus on kuulatud Naueni raadiojaamast muusikat. Samal aastal on Eesti Kaitseväe raadiorood korraldanud raadiojaamade näituse, mille vastu oli äärmiselt suur huvi. Suursündmuseks oli aga esimene eestikeelne raadiosaade 11. mail 1924 Haapsalu raadiojaamast. Selleks ajaks olid kolm Pärnu koolipoissi – Eugen Tumma, Vitali Aleksandrov-Suigussaar ja Karl Olof Leesment – juba kuulnud ühtteist raadioamatörismist. 5. augustil 1924 sai K.O. Leesmendil valmis lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid. Seda päeva, 5.augustit 1924, loetakse lühilaineamatörismi alguseks Eestis.
1926 aasta kevadel pidas V. Suigussaar oma esimese raadioside lühilaineil. Kuna raadioamatööride tegevust suunavat organisatsiooni Eestis veel polnud, kasutasid nad ise väljamõeldud kutsungeid, E. Tumma näiteks TE-XX. Rahvusvaheline Raadioamatööride Liit (IARU) kehtestas 1. veebruaril 1927 amatöörjaamade kutsungite süsteemi, mille järgi Poola, Leedu, Läti ja Eesti amatööridele anti kutsungi eesliide ET. Ent Eesti amatöörid jäid veel ametlikult registreerimata. “All hams in Estonia – unlis! Hi! Hi!” (kõik Eesti amatöörid on registreerimata!), kirjutab kutsungit ET3XY kasutav E. Tumma 17. aprillil 1928 peetud side kohta Soome amatöörile ES2NL (NB!) saadetud QSL-kaardil. Eesliidet ES hakati Eestis kasutama 1. jaanuarist 1929.
1. märtsil 1935 registreeriti EV Siseministeeriumis Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ). See tähistabki “ ametliku ” ja organiseeritud raadioamatörismi sündi tollases Eesti Vabariigis. Ühingu esimene üldkoosolek tuli kokku sama aasta sügisel, 22. septembril 1935 a. Tallinnas. Koosolekul valiti ERAÜ esimene, viieliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Arnold Isotamm (hilisem ES5F ) ühingu presidendina, abiesimees Ants Pärjel ( ES7C ), sekretär Vitali Suigussaar ( ES6C ), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu ka IARU liikmeks. Aastatel 1924-1940 tegutses Eestis kutsungiga raadioamatööre kokku 56. Nende huvitava, mitmekülgse tegevuse katkestas puhkenud Teine maailmasõda. Punaväe sissetulekul Eestisse keelati 17. oktoobril 1939 side välismaaga raadioteel. Hiljem keeldu leevendati, kuid 12. detsembrist 1940 keelati kõigi amatöörjaamade töötamine Eestis ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud.
-.---
1965. aastast, vaatamata Moskva esialgsele vastuseisule, hakati Eesti algatusel läbi viima iga-aastast regionaalset Balti contesti “SB” Eesti, Läti ja Leedu amatööride ja vabariiklike Raadiospordi Föderatsioonide vahel. Samaaegselt alustatud eestisisesed n.n. lühilaine minitestid valmistasid aga noori ette võistlusspordiks.
Rahvusvaheline suursündmus oli Enn Lohu ja Tõnu Elhi (siis UR2DW) organiseeritud Franz Josephi Maa DX-peditsioon 1972. a., mis tunnistati selle aasta maailma parimaks raadioekspeditsiooniks. Mainida tuleb ka Karl Kallemaa pikka ning viljakat ajakirjanduslikku tegevust üleliidulisel areenil – 1960.a. kuni 70ndate lõpuni oli Karl kogu NSV Liidus ülimalt populaarse harrastusajakirja “ Radio ” ultralühilainenurga toimetaja .
Kõigilt raadiospordialadelt, milliseid NSV Liidus aastatel 1970 – 1989. a. üldse viljeldi (sidepidamine lühi- ja ultralühilainetel, raadio-orienteerumine, radistide kiirus- ja mitmevõistlus) ja üleliidulisi esi- või meistrivõistlusi peeti, toodi Eestisse rohkem kui 60 noorte ja täiskasvanute klassi medalit.
Ei saa paraku mööda minna aga ka ajastu probleemsetest tahkudest – olid ju kontaktid läänemaailmaga nõukogude ideoloogiale pideva ohu allikaiks, seega ka amatöörid kindlasti need, kelle tegemisi tuli jälgida. Kahetsusväärselt said mitmedki Eesti amatöörid tõsiselt räsida 1980. a. STAS-i (Saksa DV julgeolekustruktuur) poolt algatatud ja läbi Moskva KGB siin kohapeal suureks puhutud “spiooniaktsioonis”. Nii mõnigi mees pidi seetõttu ajutiselt isegi vanglamüüridegagi tutvust tegema…
Sellistena – tehniliselt, sportlikult ja organisatsiooniliselt küllalt tugevaina, kuid jätkuvalt ideoloogilise soustiga üle valatuna astusid Eesti raadioamatöörid uue ajastu künnisele.
Jälle Eesti lipuga ja ES-kutsungiga
On tähelepanuväärne, et raadioamatöörid “taastasid” Eesti Vabariigi poolteist aastat varem, kui see poliitilises elus tõelisuseks sai. Tõepoolest, ES kutsungid kõlasid jälle eetris 1. jaanuarist 1990 a. Muidugi juhtus see tänu sellele, et Baltimaade sõjaeelsed kutsungid olid hiljem üle antud NSVL -i poolt kasutatavate raadiokutsungite eesliidete hulka ja et Baltikumi lobitöö Moskvas oli piisaval tasemel. Sellega oli esimene samm iseseisva Eesti raadioamatörismi suunas astutud, järgmist sammu sai juba loogiliselt astuda peale Eesti poliitilise iseseisvuse taastamist.
Kuid ka Eesti Vabariigi enda taassünni juures ei saadud mitte läbi raadioamatööride abita, sest tihtipeale oli keerulistes tingimustes just nn. alternatiivside see, mis toimis ja millele võis loota . Alates Balti ketist, läbi Eesti Piirivalve side organiseerimise kuni 1991. a. augustikuu dramaatiliste sündmusteni, kui alaliste sidekanalite toimimine oli häiritud, olid Eesti amatöörid need, kes kõik endale võetud tehnilised ja sidealased ülesanded ka edukalt täitsid ja seega Eesti riigi taassünnile vahetult ning igati kaasa aitasid.
Kuna aeg oli raske ja bensiiniga kitsas , siis otsustati, et Eesti Raadioamatööride Ühingu taastamise koosolek toimub tõeliselt raadioamatöristlikul viisil – eetris. Nii viidigi 14. detsembril 1991 80m lainealal (sagedusel 3645 kHz) läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Arvo Pihl ( ES5MC ), Ako Põhako (ES8AY), Albert Noor ( ES0CB ) ja Jaan Nikker (ES3GZ).
Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ka IARU ning kinnitas ametlikult meie ühingu täisõiguslikuks liikmeks oleku järjepidevust selles maailmaorganisatsioonis.
Juhatuse ees seisvad ülesanded polnud aga kergete killast – sisuliselt oli nullist vaja üles ehitada funktsioneeriv ühiskondlik organisatsioon , mis oma lipu alla koondaks lõviosa ala harrastajaid Eestis ning esindaks seda valdkonda väärikalt nii riigi institutsioonide kui ka välismaailma ees. Algusaastad olid kaunis rasked, sest kogu tegevus tugines sisuliselt vaid inimeste entusiasmil, töö kõrvalt näpistatud vähesel ajal ning tegijate endi isiklikel rahakottidel – möödanikku olid vajunud need aastad, kui paljusid asju sai tasuta või siis tutvuse ehk sidemete kaudu ning ALMAVÜ-l oli ka amatööride tarvis oma kindel eelarve.
2006 toimunud ERAÜ üldkoosolekul valiti käesoleval ajal tegutsev juhatus, mille esimeheks on rahvusvahelise contest-man'ina tuntust kogunud Tõnno Vähk, ES5TV. Ühingu juhatus koos toimkondade esimeeste ning ühingu tehnilise koordinaatoriga moodustavad nn. laiendatud juhatuse, selle aktiivi , kes korraldab ja suunab täna Eesti raadioamatööride organiseeritud tegevust ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, selleks, et raadioamatörism kui hobi , kui “ elamise viis” saaks väärikalt Eestis edasi kesta ning areneda.
Ülevaate koostanud : Jaan Nikker, ES3GZ,
Arvo Pihl, ES5MC
Arvo Kallaste , ES1CW