Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mänguasjade analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mänguasjade analüüs


Läksin mänguasjade vaatlemiseks Juku mänguasjapoodi. Valisin analüüsimiseks Barbie - ja Bratz nukud , sest need paistavad väikeste tüdrukute seas väga populaarsed olevat ja mind huvitas, milline nende valik hetkel on ja kas nad on kuidagi ka kasulikud lapsele, kes nendega mängib. Karbi peale ei ole otsest vanusegruppi märgitud, on ainult tavaline hoiatus, et alla kolmeaastastastele mittesoovitatav. Arvan, et tegelikult sobiks need nukud umbes alates viiendast eluaastast. Suurem osa nukke on valmistatud plastmassist, mõned ka kummist, kasutatud on ka riiet.
Hea mulje jätsid mulle pehme kehaga Barbied, nimega Good Night Susie, kellel olid plastmassist ainult pea ning käte ja jalgade otsad . Sellise nukuga on hea mängida, teda saab panna sellisesse asendisse nagu laps ise tahab ja teda on ka lihtne riietada, nii et mängul on siis ka õpetav funktsioon. Tavalistel Barbiedel on terve keha jäik ning nendega on tegelikult üsna vähe võimalusi mängida.
Klassikalised Barbie nukud on endiselt ilusad, pikkade juustega ja ilusate riietega, nendega käivad kaasas koerad , kingad, käekotid. On ka komplekte, kus on olemas ka Ken ja kaks väikest last, nii et saab mängida ka peremängu.
Minu jaoks mõjusid üsna hirmutavalt Bratz nukud, keda müüakse Barbiedega ühes riiulis. Neil on ebaproportsionaalselt suur pea ja väike keha, kuid see, mis nad eriti ebaloomulikuks teeb, on nägu, mis on neile pähe maalitud. Kõigil on suured silmad ja väga lopsakad huuled, näoilmed on ülbed ja sugugi mitte sõbralikud. Hämmastust tekitas ka nende riietus. Pisikesed pluusikesed ja miniseelikud jätavad neist nukkudest väga kergemeelse mulje ja tekitavad tüdrukutes juba varakult kahtlase väärtusega väärtushinnangu, et ilus on naisterahva seljas just see, mis võimalikult palju paljastab. Ka esemed, mis nendega komplektis on, on näiteks mobiiltelefonikesed ja sädelevad ehted. Tundub, et nende nukkudega saab mängida ainult mingit tibimängu, vaevalt , et neid kasutades näiteks mingit peremudelit saab etendada. Seega jääb last arendav funktsioon minu arvates väga nõrgaks. Võõristav on nende nukkude juures ka see, et kui laps soovib neil jalatseid vahetada, peab selleks terve jalalaba küljest ära kruvima ning asendama teise jalalabaga, kus on king küljes. Kindlasti ei jäta need nukud anatoomiliselt tõest muljet. Positiivsena võiks nende nukkude juures välja tuua võib- olla büste, millele saab soenguid teha ja mida saab meikida. Nendega käivad kaasas juukseklõpsud ja värvipaletid. Nii võib väike tüdruk oma katsetused ära teha ilma ema kalleid kosmeetikavahendeid rikkumata või oma juukseid lõikumata.
Eriti ehmatav oli nukk nimega „Modern lady”. Selle nuku pea on umbes sama suur kui tema keha ning ei ole tavalise peakujuga vaid taha poole pikenev. Nukul on lillad juuksed ja silmad. Juuksed on salkus ja turritavad, sest pealael asub nupp , mida vajutades nukk rääkima hakkab. Rääkides hakkab nuku lilla suu helendama ja ta ütleb inglise keeles käheda ja ebameeldiva häälega arusaamatuid asju. Üldmulje on ehmatav ja lausa võigas, ma ei suutnud välja mõelda, kuidas võiks see nukk last arendada või üldse positiivselt mõjuda.
Kokkuvõtteks ütleksin, et kui saan kunagi lapse, siis kui vähegi võimalik, ühtegi neist nukkudest ma talle ei kingiks , sest ma ei leia, et neil oleks lapsele arendav mõju, pigem lausa pärssiv kui arvestada, et mõned neist nukkudest on üsna õõvastavad. Kui laps oleks sellistest leludest väga sissevõetud, ostaksin talle ilmselt lõpuks siiski nõrkedes tavalise Barbie pere, mis tundub antud valikust kõige lapsesõbralikum.
7
Mänguasjade analüüs #1 Mänguasjade analüüs #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sandra Õppematerjali autor
Mänguasjapoes tehtud analüüs Barbie ja Bratz nukkude kohta

Sarnased õppematerjalid

Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
24
doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

(Aaremäe, 2009, 64.) 16 Arvatavasti on reklaami vaatamise põhjuseks reklaamiaegne muusika (sealhulgas muust programmist valjem helinivoo) ning kirevad värvitoonid, mis on reklaamidele omased. Alates viiendast eluaastast tekivad lastel esimesed sõbrasuhted. Tavaliselt on laste seas populaarne see, kellel on viimase moe mänguasi. (Aaremäe, 2009, 68.) Täiskasvanute roll mängude mõjutamisel avaldub ka mänguasjade tootmises: on ju Teletupsud, Barbie'd, Miki- Hiired ja Pokemonid täiskasvanute looming. Välja kujunevad moemänguasjad: ,,Karoliine" lasteaias selgus, et praegu on popp omada Beebi Bo'd (nii kutsuvad teda lapsed, aga poes on nukukarbi peale kirjutatud Baby Born), mida ka teleris reklaamitakse. (Veidenbaum, 2003.) Mänguasi, mis on kujunenud paljude tüdrukute kodus lausa elementaarseks, on Barbie- nukk. Mitte ainuüksi selle omamine ei ole moeasi, Barbie- maailmas on välja

Pedagoogika
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

· Korda mängu, paludes lapsel mänguasja vastavalt üles või alla liigutada. OTSI MIND ÜLES! · Vali mõni tore pehme loom ja peida see lapse nähes ära. · Loe järgmist salmikest: "Jänku ennast ära peidab, püüa teda leida. Otsime ta üles ja hoiame siis süles." · Mine jänku peidukoha juurde ja võta jänku välja. Hüüa: "Ma leidsin jänku üles!" · Jätka mängu teiste mänguasjade peitmisega. Enne esemete leidmist loe alati salmikest (vahetades peidetud looma nime). · Palu lapsel mänguasi ise ära peita. Korda salmi ja lase lapsel mänguasi üles leida. NII JA TEISITI · Laula mõnda lihtsat laulukest. · Esmalt laula tavalise häälega. · Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid hääletoone: - kõrge hääletoon, - madal hääletoon, - mahe hääletoon,

Alushariduse pedagoog
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori, ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse. Kui nüüdsed üle 30aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on

Kirjandus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

vaid hoopis hoolitsust. Kui Melanie oleks arenenud sama kii- Melanie ei heitnud pilkugi teda lasteaeda toonud vanaemale ega resti kui teised temaealised lapsed, oleks ta suutnud korteris pannud tähele tema juurde tulnud sõbralikku kasvatajat. Ilmselt ka osavamalt ringi liikuda. Ent enneaegse sünni tõttu oli tema jätkus tal silmi ainult mänguasjade jaoks, sest ta tormas Püüdes õrn närvisüsteem saanud kannatada hapnikuvaeguse ja stres- rühmatuppa ning lõhkus otsusekindlalt pisut vanemate laste tähelepanu saavutada, sitekitavate faktorite all, aeglustades tema arengut. Melanie pooltsuure hoolega kokkupandud kõrge klotsidest torni. Kas- süveneb vanemad ei osanud sellele ilmselt tähelepanu pöörata

Avalikud suhted
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
49
docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)

Inimeseõpetus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun