suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), rohkem maad, saab kasutada tehnikat, kasutab palgatööjõudu; kolhoos, sovhoos spetsialiseeritud talud - toodavad ainult piima, vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms latifundiumid (ekstensiivsed teraviljatalud) - suure pindalaga, kuivem stepp ning preeria, töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse Euroopas mitte kasvavaid kultuure - suhkruroog, kohv, banaan, tee, kakao, heveapuu; kasutavad võimalikult odavat tööjõudu - orjad, palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud
PIIMAKARJATALUD Piimatootmine, silokultuuride ja loomasööda kasvatamine Suurem osa maast põldheina ja kultuurkarjamaade all Vajab võrgustikettevõtete toimimist Enim Põhja-Eu., USA ja Kanada kirde -ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus- Meremaal EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga P-Am.ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides Suure pindalaga Kasvatakse peamiselt nisu (farmid) Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud Riisi kasvatamine Riis on põhitoiduaine 1/3 inimestele Paremini kasvab Lõuna-Aasias Saadakse 2-3 saaki aastas Aasia annab 90% kogu maailma toodangust Aasias on riisitalud suurus 0,2-0,5 ha Vajab kasvuperioodil üle 19°C, aastas üle 1000 mm sademeid, kuiva koristusperioodi, tasast pinnast, toiteainerikast mulda RANTsO Loomakasvatusmajand Tuhandepealised lihaveise-, lambakarjad Aastaringselt looduslikel karjamaadel
kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aastaringselt looduslikel karjamaadel, odav toodang, kulutused tõuaretuse- ja veterinaarteenindusele (USA, Austraalia, Argentiina) Istandus- Taimekasvatusmajand, suur rõhk agrotehnikal, odav tööjõud 3. Milline on intensiivne põllumajanduse mõju keskkonnale? Kemikaalid kanduvad põldudelt kergesti veekogudesse, põhjustades eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks
Nisu tootmisel püsikulud 420514 kr ja rukki tootmisel 785553 kr. Muutuvkulud olid nisu tootmisel 1142736 kr ja rukki tootmisel 1716207 kr. Nisu keskmine müügihind oli 1,93 kr/kg ja rukkil 2,3 kr/kg. Millise teravilja kasvatamine on selles ettevõttes tasuvam? Nisu Rukis Pindala, ha 135 190 Kogutoodang, kg 845000 1303000 Hektarisaak kg/ha 6259,26 6857,90 Püsikulud, kr 420514 785553 Muutuvkulud, kr 1142736 1716207 Kulud kokku, kr 1563250 2501760 Kulud ha kohta, kr 11579,63 13167,15 Müügist saadud tulu, kr 1630850 2996900 Müügitulu ha kohta, kr 12080,37 15773,16 Kasum ha kohta, kr 500,74 2606,01
TEOREETILINE KÄSITLUS Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Öeldakse, et religioon, uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad
Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli keskmine teraviljasaak 6,5 ts/ha ning lehma keskmine piimatoodang 1669 kg. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit, 1980. aastal 21,4 ning 1989. aastal 24,4 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang jõudis juba 1960. aastaks 2844 kg tasemele, 1970. aastal oli 3315 kg, 1980. aastal 3658 kg ning 1989. aastaks tõusis 4217 kilogrammini. Eesti põllumajanduse arengut mõjustasid aastail 1940-1990 mitmed pärssivad, kuid ka mõned soodustavad tegurid. Pärssivalt toimis psühholoogiline tegur. Vägivaldselt teostatud ja
Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madal hektarisaak, väikesed tootmiskulud Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
uuenduskülv. 3. 2-3 niidet suve jooksul 4. Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga. 5. Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane lämmastikuga väetamine 6. Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid. II Ida kitseherne Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime. Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang
Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga - suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990. aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda
Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Peale selle võib veel välja tuua veel keskmise enamsaagi. Keskmine enamsaak saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta. 10. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine Muutuv sisend Enamsaak,kg kg/ha Summaarne Keskmine Astmeline Hektarisaak kg 0 1980 0 0 0 20 2420 440 22,0 22,0 40 3190 1210 30,3 38,5 60 4048 2068 34,5 42,9
osa; koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Kuigi maapähklid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahu vähendamise eesmärgil lüdituid maapähkleid.1978. aastal oli maailmas maapähkli all 19 miljonit hektarit põldu. Igalt hektarilt saadi keskmiselt 968 kilogrammi, kusjuures Põhja- ja Kesk-Ameerikas saadi 2629 kilogrammi, Aasias 950 kilogrammi ja Aafrikas vaid 787 kilogrammi hektarilt. Seega on maapähkli hektarisaak Ameerika Ühendriikides isegi sojaoa saagist suurem. Suurimad maapähklikasvatajad tänapäeval on India 1978. aastal 7,1 miljonit hektarit, ja Hiina 2,5 miljonit hektarit. Järgnevad Senegal, Ameerika Ühendriigid, Nigeeria, Birma, Indoneesia. Maapähkel on troopika- ja subtroopikataim ja tema levikuala langeb mõneti kokku sojaoa omaga, ainult Aafrikas on ta rohkem levinud. 1986. aastal kasvatati sojauba Indias juba 7,8 miljonil hektaril ja Hiinas 3,4 miljonil hektaril. Maapähkli
Maakasutuse efektiivsust hinnatakse: - Summaarselt st kogu tootmise tulemuste seisukohalt; - Üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt. Põllukultuuri majandusliku hindamise juures: - Anda viljeldavale kultuurile hinnang tegelike tulemuste alusel konkreetse tehnoloogia kasutuse korral; - Selgitada efekt, mida viljeldav kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel. Põllukultuuride efektiivsuse näitajad: ( EKSAMIL) Põhinäitajad: - hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) - töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta); - tootmisomahind (€/kg, €/100kg, €/t) Kasutusotstarbe alusel võib taimekasvatustoodangu jaotada: 1) universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul); 2) kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad); 3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine:
ehk hinnatasemega. 3 Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE). SE= hektarisaak-lähtesaak, SE= KE*muutuv sisend Kui enamsaak tuuakse välja astmeliselt, siis sellist saaki nimetatakse astmeliseks enamsaagiks (AE). Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Näiteks muutuv (sisend2-muutuv sisend1)/(hektarisaak2-hektarisaak1) Keskmine enamsaak (KE) saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi koguressursside (KR) kohta. Seega KE= SE/KR se/muutuv sisend Ressursside optimum:
Kattetulu €/nuumsea kohta = liha (kg/sea kohta) * müügihind (€/kg) + järelkasvu väärtus (€/põrsas)+ sõnniku väärtus (€/siga)+ otsetoetused (€/siga)- muutuvkulud (söödad, mineraalained, ravimid jne.) €/siga Teravili Kattetulu €/ha = Saagikus, t/ha * müügihind, €/t + põhk, €/ha + otsetoetused, €/ha - muutuvkulud (seemned, väetised, taimekaitsevahendid jne.), €/ha Maasikad 4. Analüüsige tootlikkust lämmastikväetise kasutamisel Muutuv sisend Hektarisaak Enamsaak (kg/ha) N (kg/ha) (kg) Summaarne (SE) Keskmine (KE) Astmeline (AE) 0 1220 - - - 10 1370 1370-1220= 150 150/10= 15,0 1370-1220/10-0= 15,0 20 1485 1485-1220= 265 265/20= 13,3 1485-1370/20-10= 11,5
-EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD -RANTSO levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga maahulk suur piirkondades P-Ameerikas, Austraalias, odav toodang Venemaal USA lääneosa, Austraalia, Argentina, maahulk väga suur Lõuna-Aafrika tööjõu hulk väike kuivad alad madal hektarisaak, kuid väiksed kogu toodang läheb müügiks tootmiskulud -ISTANDUS kõrge saagikus, kuid palju raha läheb selle tagamiseks (sordiaretus, väetamine jne) odav tööjõud eelkõige arengumaades -LOOMAVABRIK väike maa-ala -AIANDID palju kapitali läheb ehitistele ja masinatele linna lähedal kogu toodang müügiks kapitalimahukad (kasvuhooned, valgustus,
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis
1. TUBAKA TARBIMINE Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas
inflatsioon, intressid, amortisatsiooni arvutamise meetodid kui Ka maksude suurus. 37.Maakasutuse kahesugune hindamine 38:Põllukuöltuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, so söötühikute hulgast ühe hektari kohta Kulutuste tasemel hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: 1.hektarisaak (söötühikutes) 2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3.omahind 39.Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele 2
Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. 2 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1. TEOREETILINE KÄSITLUS Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat
Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli keskmine teraviljasaak 6,5 ts/ha ning lehma keskmine piimatoodang 1669 kg. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit, 1980. aastal 21,4 ning 1989. aastal 24,4 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang jõudis juba 1960. aastaks 2844 kg tasemele, 1970. aastal oli 3315 kg, 1980. aastal 3658 kg ning 1989. aastaks tõusis 4217 kilogrammini. Eesti põllumajanduse arengut mõjustasid aastail 1940-1990 mitmed pärssivad, kuid ka mõned soodustavad tegurid. Pärssivalt toimis psühholoogiline tegur. Vägivaldselt teostatud ja
kultuuri viljelemise puhul 39. Põllukultuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, so söötühikute hulgast ühe hektari kohta Kulutuste tasemel hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: 1.hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) 2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3.omahind (kr/kg) Söötade kontsentratsioon näitab mitu söötühikut sisaldab 1 t kuivainet. Mida rohkem on kuivaines SÜ-d seda väärtuslikum on söödakultuuri saak. 40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul
1. TUBAKA TARBIMINE Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu;
Aastatel 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea- kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme. Alles 1960. aastate lõpul tootmistase paranes. Teravilja keskmine hektarisaak oli 1970. aastal juba 17,6 tsentnerit. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Põllumajanduse kollektiviseerimine halvas aastateks maarahva töömotivatsiooni. Sellele lisandus paari aastakümne vältel peaaegu palgata töö, töötasu jõudis enam-vähem rahuldavale tasemele alles 1960
Vastupidiselt teistele nisusortidele, on nad tugevalt oma väliskesta küljes kinni. Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel. Jõgeva instituudi katsed kinnitasid, et spelta on tavalisest nisust vähenõudlikum. Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik. Ta on külma-ja põuakindlam, haiguskindlam, kasvab igasugustel muldadel, annab stabiilsema saagi ega nõua eriti väetamist. Speltaseeme külvatakse koos sõkaldega. Kasvuaeg on taliviljal pikk 330 päeva, hektarisaak 23,5 tonni. Talispeltat on kaks tunnustatud sorti `Frankenkorn' ja `Obergrumer Rotkorn'. Suvispeltal tunnustatud sorte pole. Kõige suurem kunst on terad kestast kätte saada. Ajalooliselt on sõkalde eemaldamiseks kasutatud kiviveskit, praegu toodetakse spetsiaalseid speltakoorijaid. Speltanisus on ka palju kiudaineid, aminohappeid ja rasvhappeid. Kaloreid seevastu annab ta tavalisest nisust vähem. Speltanisus sisalduv tärklis on hea
reformiks oli zamindar' ide (mõisnike) süsteemi kaotamine. Laienes jõukate talupoegade kiht, massidele ei andnud reform midagi. Üldiselt jäeti agraarpoliitika osariikide pädevusse. Talurahvahulkade vaesus oli peamine pidur rahva elatustaseme tõusmisel. Esimese viisaastaku aluseks võetud tegevusalade arendamise ja reguleerimise poliitika ei andnud loodetud efekti. India andis vaid 1% maailma tööstuse toodangust. Teravilja keskmine 7 hektarisaak oli vaid 6,5 tsentnerit. Rahvuslik tulu ühe inimese kohta aastas ei ületanud 100 USA dollarit. Eraettevõtlus jäi tööstuses domineerima. Võimutsesid suurkompaniid (Tata, Birla jt.). Mõnes majandussektoris püüdis valitsus (peamiselt aastail 1953-1956) suurendada riigi osa natsionaliseerimisega. 1953. aastal võeti riigi kätte üheksa era-lennukompaniid, nende baasil loodi kaks riiklikku lennukompaniid. 1955. aastal natsionaliseeriti Impeeriumi Pank, millest sai India riigipank
koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi suurenemise ja rohusööda toiteväärtuse vähenemise vahel. Varase punase ristiku puuduseks on väike kuivainesisaldus, (ristikul 13, 16, 17%, lutsernil 16, 18, 23% vastavalt varsumise lõpp, nuppumine, õitsemine), seetõttu oli lutserni KA kogusaak punase ristiku KA saagist suurem kõiges kolmes arengufaasis. Ka lutserni seeduva kuivaine hektarisaak oli punase ristiku saagist kõrsumine-õitsemise faasis kõrgem, aga alates täisõitsemisest lutserni seeduva KA juurdekasv aeglustub. Lutserni KA seeduvus püsib hea rohusööda nõuete tasemel veel õitsemise algul, ristiku seeduvus vastab etalonväärtusele ka õitsemisel (tabel 2). Katseandmetel on positiivne seos I niite KA saagi ja neutraalkiu (NDF) vahel (r=0,60, r=0,64, r=0,77, P<0,01 vastavalt lutsern, punane ristik, kõrrelised). I niites langeb kõrreliste ja
uurimist. Pikaleveninud hooaja tõttu koristasid kombainid 600...700, mõned veelgi rohkem hektarit. Et põldudel kasvas viimaste aastate suurim teraviljasaak, saadi statistikaameti esialgsete andmete keskmiseks saagikuseks vaid 2441 kg hektarilt. Väikeses saagikuses pole süüdi ei kombainid ega kombainijuhid vaid see, et ekstreemsete olukordade jaoks napib kombaine ja põllumehel raha uute ostmiseks. Tulemuseks on pikaleveninud koristushooaeg, väike hektarisaak, halb tera kvaliteet, suured masinakulud. Võiks siin üle korrata sedagi, et pärast teravilja optimaalset koristusaega, mis on suhteliselt lühike, 10...12 päeva, suureneb terakadu teraviljade keskmisena 0,4...1,0% päevas. Kui kombain suudab koristada 700...800 ha optimaalsel ajal, on see kiiduväärt. Kombainide tootlikkus, kütuse- ja hooldekulu Keskmisena koristasid kombainid tunnis 2,2 ha ja 8,3 t vilja. Päeva tootlused olid keskmisena 18,0 ha ja 69 tonni teri
· vaadeldakse vaid tegelikku saagikust, kuid arvesse ei võeta seda, kuidas on ära kasutatud konkreetse kultuuri saagivõimet · võrdsustatakse kultuuride saagivõimet, kuid ei arvestata maaviljeluse taset, st kas tegemist on intensiivse tootmisega, kasutatava tehnika tase jms. 216) Põllukultuuride efektiivsuse näitajad 217) Põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: Hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) Töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) Tootmisomahind (kr/kg, /kg, /100kg, /t) 218) Taimekasvatustoodangu iseloomustus 219) Kasutusotstarbe alusel või taimekasvatustoodangu jaotada: 1. universaalsed kultuurid (tera- ja kaunviljad, kartul) 2. kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad) 3. söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais)
Intensiivistamise näitajad: 1.näitajad, mis iseloomustavad abinõude kompleksi (eelkõige materiaalsed ressursid nt väetised, seeme, söödad), mida rakendatakse maa ja produktiivkarja tootmisvõime täielikumaks ärakasutamiseks 2. näitajad, mis iseloomustavad tulemust e intensiivsustaset. Tootmise üldintensiivsust võib määrata kogutoodangu maksumusega haritava maa ühiku kohta. Intensiivsustaseme erinäitajad maaviljeluses on: konkreetse kultuuri hektarisaak (sü) ; konkreetse loomaliigi produktiivsustase ( massi iive ) 22.Tootmise spetsialiseerimise olemus, liigid, integreerivad ja diferentseerivad tegurid. Põllumajandustootmise spetsialiseerimise iseärasused. Spetsialiseerumine on samalaadse tootmise koondumine tööjaotuse alusel. Pm- taimekasvatuses on eraldunud kaubalised harud (tehnilised kultuurid), aiandus, köögiviljandus. Loomakasvatuses on iseseisvate
annaabi.ee 
