metsad.ee) Konkreetne punkt asub Mäetaguse metskonna eraldisel number 10. Muld on sügav madalsoo muld (M’’’) (joonis 4). Lõimis on t_3100-150 ning lihtlõimis t3. Joonis 4. Ülesanne B asukohapunkt mullastiku kaardil. Punkt asub 1:10 000 kaardil kaardilehel number 64772 ning kaardil 1:2000 kaardilehel 570670. PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala.
o EMEP õhu- ja sademeseirejaam üks iga 50 000 km 2 kohta · Mida on mõtet modelleerida ja mõõta kui on huvi ajendatud sademete leelistumisest? o Kaltsiumkarbonaat sademetes o Magneesiumoksiid tahkete osakestena õhus o Lämmastikdioksiid õhus · Milleks vajatakse siresüsteemis mudelarvutusi? o Saasteainete päritolu kindlakstegemiseks o Saasteainete leviku prognoosimiseks uutes olukordades · Milline linn, milline seirejaam? o Õismäe linnafoonijaam o Vilsandi- maafoonijaam o Liivalaia tänavajaam o Saarejärve maafoonijaam o Lahemaa maafoonijaam o Tartu linnafoonijaam o Kalevi linna- ja tööstusjaam o Rahu linnafoonijaam o Narva - linnafoonijaam
Sellistes valikjaamades võiks läbi viia nii pidevmõõtmisi kui ka konkreetsete probleemide lahendamiseks käivitatud projekte; kolmanda taseme jaamad oleks seotud spetsiifiliste teadusuuringutega. Üleeuroopalises skaalas võiks selliseid jaamasid tinglikult nimetada ka superseirejaamadeks, nende asukohad soovitakse kooskõlastada eri riikide ekspertide vahel. Eesti on osalenud EMEPis juba mitukümmend aastat, esimene seirejaam asus Sõrves ning tegutses aastatel 1980–1991. Praegu on käigus Vilsandi (alates 1989. a) ja Lahemaa (alates 1985. a) automaatjaamad. Seirejaamade kaardi leiad siit. Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll
võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid. Projekti käigus teostatakse neli ühenädalase kestusega passiivsete proovivõtjate kampaaniat, mille käigus määratakse Kohtla-Järve piirkonnas vesiniksulfiidi, formaldehüüdi, fenooli ja vääveldioksiidi kontsentratsiooni välisõhus. Samal ajal teostatakse vesiniksulfiidi ja vääveldioksiidi mõõtmisi liikuva õhulaboriga. Samal ajal võetakse sõltuvalt pidevseire seadmete (Kalevi tn seirejaam ja liikuv õhulabor) mõõtmistulemustest laborianalüüside tarbeks potentsiaalsete saastajate ümbruses proovivõtukottidesse õhuproove. Seejärel analüüsitakse saadud tulemusi ja pakutakse välja lahendusi olukorra parandamiseks. Taotletav summa 1 554 629.- krooni. 8. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud taotluse "Järelevalvesüsteemide arendamine välisõhu kaitseks" teatame, et Eesti Keskkonnauuringute Keskus on
tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest. Kunda sadam 1 seirejaam mis kontrollib peamiselt tsemendi tootmisest keskkonda paiskuvat õhku. Miiduranna sadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest. 3. Jäätmetekke vähendamine Jäätmetekke vähendamine ja nende käitlemine parimal võimalikul viisil aitab säästa nii keskkonda kui vähendada kulutusi.