Nagu tehnoloogia valdkonnas, nii on ka heaolus toimunud muutused samm-sammult, kuid samas pidevalt. Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust. Esiteks oli täästustrevolutsioon teinud valitsevak vabikutöö, muutes varasemaga võrreldes teistsuguseks ka inimeste elustiili. Üha rohkem inimesi elas linnas ja töötas vabrikus. Vajadus elatist teenida sundis ka naisi tööle minema, jättes vanurid ja lapsed sageli omapäi, kes vajasid nüüdseks toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, milel tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingis heaoluriigi kujunemise. Heoluriigi olemus ja ülesanded 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasidki Lääne-Euroopa riigid tegelema ka sotsiaal majanduslike probleemidega
arvepidamine. Oluline oli aeg mööda saata, teha tööd südamega ning hiljem nautida töö tulemusi. Kapitalismi juhtmõte oli rikkuse suurendamine. Emile Durkheim Tööjaotuse põhifunktsioon on sotsiaalse solidaarsuse hoidmine Tööstusühiskonda ohustas anoomia ehk üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880. aastatest, heaoluriigi sünd Põhja-Ameerikas seostub F.D Roosevelti uue kursi poliitikaga. 4. Iseloomusta heaoluriiki.
muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti.
2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2
Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust valitsevaks oli tehtud vabrikutöö ning kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes välja kodanikuühiskond. Heaolu riigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880. aastatest, Põhja- Euroopas 20. sajandi esimesest aastakümnest, Põhja-Ameerikas 1930. aastatest. Heaoluriigi olemus ja ülesanded Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Ehk siis lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele täidab riik ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriik sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism 3) Uskus, et läbipõimunum toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas kuuluvad ühe kujunemist tööarmastus, induvidualismi klassi- kokkuhoidlikus, ausus, (perekond, kirik, kapitalistide ehk arvepidamine naabruskond kaotasid
võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär
Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni muutub tähtsamaks*teabe edastamise võimaluse avarduvad Teadmusühiskond (1970ndate lõpp) *uuringuid ja teaduslikke analüüse tähtsutatakse*vabam töökorraldus*oluline on loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendana teadmisi *töötaja tegevusvabadus suureneb *laiapõhjalist ettevalmistust ja põhisokusi hinnatakse Heaoluriik 19.-20.saj vahetusel kujunes Lääne-Euroopas heaoluriik riigi funktsioonide põhimõttelise laienemise tulemusena. *riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi*riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud... umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaal- sfääri vajadusteks *riik tasakaalustab majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset õigust*riik pakub ühishüvesid ja sellega kaudselt tõstab turumajanduse efektiivsust Demokraatia *poliitiline kord ,kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikut.
heaoluriigi olemus ja ülesanded Õ lk 13 - 16 Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. · Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi · Täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust · Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega · Pakuvad ühishüvesid · Ressursside ülekandmine (valdkonnast valdkonda) · Suured kulutused · Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks majanduse ja demokraatia seotus 1950.-1960.aastatel, suhtumise muutus 1980.-1990.aastatel Õ lk 17 1950-1960: arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Kapitalismi ja demokraatia suhe oli üpriski vastuoluline.
enesetappude määr Kapitalist ei sõltub sotsiaalsetest naudi töö teguritest. tulemust vaid paigutab selle uuesti tootmisesse HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited
spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
umbes pool kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi mudelid: 1. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub vajadusel. Peamised vastutajad heaolu eest on inimesed. Näiteriigid : Jaapan, USA 2. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel heaolu kandjaks on töölisühendused ja perekonnad. Oluline on inimese tööpanus. 3. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik väga kõrged maksud. heaolu eest vastutab riik. Näiteriigid: Noora, Rootsi Sotsiaalne tõrjutuse põhjused : 1. Vaesus 2. Töötus 3. Erivajadus 4. Kuulumine vähemusrühma 5. Sotsiaalne kodakondsus Infoühiskond.
umbes pool kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi mudelid: 1. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub vajadusel. Peamised vastutajad heaolu eest on inimesed. Näiteriigid : Jaapan, USA 2. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel heaolu kandjaks on töölisühendused ja perekonnad. Oluline on inimese tööpanus. 3. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik väga kõrged maksud. heaolu eest vastutab riik. Näiteriigid: Noora, Rootsi Sotsiaalne tõrjutuse põhjused : 1. Vaesus 2. Töötus 3. Erivajadus 4. Kuulumine vähemusrühma 5. Sotsiaalne kodakondsus Infoühiskond.
83 valitsusasutustes peaks olema ka tehnokraate 84 elustiilide lähenemine Heaoluriik 1.2 19 sajandi lõpuks oli kujunenud välja kapitalistlik-, kodanlik- ehk turumajandusühiskond 85 oli toimunud tööstusrevolutsioon 86 olid tekkunud uued klassid: kodanlus kellele kuulusid tootmisvahendid proletariaat müüs oma tööjõudu 87 kodanlikud revolutsioonid võimule oli kõikjal tulnud kodanlus 88 heaoluriik hakkas kujunema 1880. Saksamaal, 1920. Põhja-Euroopas, USAs 1930. 89 Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub vajadusel 90 majandusse ja jaotab tulud ringi. 91 Klassikalise riigi funktsioonid: 1) seadusloome 2) õiguskord 3) riigikaitse 92 Heaoluga käib kaasas sotsiaalne õiglus Kaks Eestit (skeem lk 14) 93 Heaolu riigi tunnused - 1) ressursside ülekandmine(astmeline tulumaks jne)
institutsioon muutus, vähem liikmeid, enam ei elanud mitu põlvkonda koos) ja lokaliseerumine 1940-1950 Poliitilised arengud: Üldine poliitiline üksmeel oli kasvatada riikliku kulutust sotsiaalvaldkonda, töölisparteid olid Euroopas tugevad, demokraadid USA-s Majanduse areng: keinsianismi triumf pärast Suurt Depressiooni; võimas majanduskasv pärast II maailmasõda, töötus oli väga madal. Sotsiaalpoliitika: põhilise sotsiaalkindlustuse tagamine kasvas, tervishoid, abiprogrammid, lastetoetus Valitsuse roll: laialdane rahvusliku sotsiaalfinantseeringu levik, regulatsioonid, heaoluriigi tarbijaskond muutus universiaalseks. 1960-1970. Küpsemine. Poliitilised arengud: Juurdepääs tsiviil- ja sotsiaalõigustele tagati vähemustele, naistele, puuetega inimestele ja teistele. Majanduse areng: Kuni 70ndate keskpaigani kestev õitseng, kõrgemad elustandardid, 1973 aasta naftakriis nõrgestas Lääne majandust.
riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887
ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad)
- kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. · Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi. · 18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemissüsteemid. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue ühiskonnatüübi heaoluühiskonna väljakujunemise. Heaoluühiskonna kujunemise Riik algus 1880.aastad Saksamaa 20
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited
kaasa parlamendi poliitilise vastutuse oma valijaskonna ees. Selle kõrval on eesmärke ja ülesandeid kui põhiseaduse jõuga printsiipe võimalik rakendada ka põhiseaduslikkuse järelvalves kohtute poolt piiri tõmbamisel individuaalsete õiguste ja vabaduste ning avalike huvide vahele. Tegemist on eelkõige abimeestega põhiseaduse ja teiste õigusaktide tõlgendamisel, kuid vaatluse alla võib tulla ka eesmärgile risti vastukäiva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamine. 3. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Sotsiaalriigi põhimõte tähendab esmalt, et avaliku võimu ülesanne on soodustada igati seda, et need inimesed, kes suudavad praegu ise toime tulla, suudaksid seda ka edaspidi. Seega tuleks olemasolevate valikuvariantide hulgast valida selline lahendus, mis võimaldaks võimalikult suurel hulgal inimestel ja eriti haavatavatel ühiskonna-gruppidel tulla toime iseseisvalt, ilma riigi abita.
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotumisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Ta pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud ning pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske. Esiteks tekkis sellepärast, et naised läksid tööle ning polnud kedagi, kes hoolitseks laste ja vanurite eest. Nad vajasid rohkem ühiskonna abi. Teiseks tingisid muutused kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrziimid ning ka kodanikuühiskonnad. Heaoluriigi kaks põhitunnust on: ressursside ülekandmine, pool
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades
Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased, tooraine) ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass töölised ehk proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult
-Koloniaalvaldustest loobumine: nt SB tõi kaasa rassiprobleemid ; emamaad ei saanud enam kätte maavarasid, mis olid koloniaalmaades ; paljud kolisid koloniaalmaadest emamaale elama. -Hea elu NL-s: Kõik olid võrdsed, ideaalne ühiskond, kus puudus klassiühiskond ja eraomand ; 15 liiduvabariiki, ühtne rahva koostöö ; Oli ette näidata häid sporditulemusi, 1980 aastal toimusid suveolümpiamängud ; saavutused seoses muusikaga, erinevad auhinnad ; Haridus oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; head transportimisvõimalused, lennujaamad, torutransport, raudteed, teedevõrk, laevaliiklus, enamus inimesi reisis ühistranspordiga ; arstiabi oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; aastaplaanid tehti viieks või seitsmeks aastaks, aga need ületati ; USAs oli rassism, mustanahalised pidid eraldi koolis käima. -Hea elu USA-s: Kõrgem elatustase ; rohkem arenenud tehnika ; inimõigused ; inimestel oli
........................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.........................................................................................15 13.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded eakate teenuste arendamisel (SHS)...................15 § 27. Vanurite sotsiaalhoolekanne.........................................................................................15 14.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel.........15 Riigi kohustused:...................................................................................................................15 15.Lastele mõeldud sotsiaalteenused........................................................................................16 16
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
