Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Headus ja kurjus minu ümber". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kurjus, headus, kurjuse, kurjust, olukordi, asjana, tähelepanuta, heast, kahepalgeline, teeks, halvim, sirgub, küpsus, teguriks, selliselt, halvast, lahked, ootamatult, kukub, vastupidine, rumalad, vist, ausalt, kirjutasin, tarkuse, stefanHeadus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga
Kurjus Minu jaoks on kurjus lai mõiste. Mõnikord võib seda tõlgendada kui inimese himu kellelegi teisele haiget teha; teinekord võib see olla hoopis mingisuguse kadeduse reaktsioon. Maailm on täis halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heldest, sest elu on näidanud, et võime osutuda vägagi kahepalgelisteks. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole üdini halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse.
hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei räägi kellegist halba, ei soovi kellelegi õnnetust ja veel hullem, surma. Paraku on selliseid inimesi väga vähe. Kuid hea on loota, et äkki mõned siiski on. Kurjust, kui sellist, et inimene soovib teisele surma ja kogu maailma õnnetusi, on õnneks vähem kui headust. Selle tunneb tavaliselt alati eemalt ära, kui inimene on kurjust täis. Kurjad inimesed ongi tavaliselt kas vargad, mõrvarid, inimröövlid, kes istuvad enamuse oma elust vangis. See on isegi hea, sest kui me ei teaks, et inimene on kuri, saaks ta teistele palju kurja teha.
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas
Kurjuse kasulikkus Kurjus see on miski, mis on iga inimese elu osa. Kõik puutume sellega kokku. Kes suuremal, kes väiksemal määral. Ilma selleta võiks meie elu olla hoopis teistsugune, sest ometi öeldakse, et ilma kurjuseta ei oskaks keegi ära tunda headust. Kurjuse ja headuse võrdluseks võib võtta näiteks pimeduse ja valguse. Mõlemad on kõigile hästi tuntud mõisted. Kuid kas üks saab ilma teiseta eksisteerida või kas keegi teaks milline on valgus ilma, et oleks kunagi pimedust kogenud? Vaevalt, sest need on üksteisega väga tihedalt seotud. Sama kehtib ka hea ja halva puhul. Kuidas aga ära tunda seda, mis on seotud negatiivsega? Tihti on see kooskõlas valedega, valuga, kannatustega ning ka vägivallaga
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada
Eurostati andmetel ligi 80% eestlastest kinnitavad, et nad ei usu jumalasse. Seega ilmselt on enamiku inimeste jaoks religioon ja teadus pigem eraldiseisvad, teatud juhtudel ka vastuolulised üksused. Konflikti mudel oleks meie ühiskonnale iseloomulik kui religioosset maailmavaadet toetaks rohkem inimesi ning küsimus religiooni ja loodusteaduste suhtest oleks tõstatatum või konkreetsemalt meie ühiskonda puudutavam. Missuguseid probleeme tekitab kristluses kurjuse olemasolu? Kas kurjus on inimeste või Jumala tekitatud probleem? Põhjendage? Kurjuse olemasolu on fakt, mida kõik tunnustavad, kuid selle põhjus ja otstarve on ilmselt suurele enamikule tundmata. Maailmas ilmselge reaalse kurjuse olemasolu tekitab kristluses palju kahtlusi ja erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina
Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele? Kurat pole üksnes negatiivne nähtus, temaski peitub midagi head. Kui Faust küsib Mefistofelese kui põrgudeemoni käest, kes too õieti on, vastab kurat: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises. Bulgakovi teost "Meister ja Margarita" läbib idee, et tugevad inimesed karastuvad kannatustes. Margarita nendib, et temagi pole ideaalne, kuid leiab üleelatud murest hoolimata endas piisavalt halastust ja ennastsalgavust. Romaani naiskangelane tõestab Friedale armu paludes, et temas peitub jumaliku headuse alge
Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma:
· maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale. · kõigi sündmuste põhjuslikku ahelat. Stoikud nimetasid apaatiaks · inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust. · inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. · inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna. Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et · jumal ei suuda kurjust likvideerida. · headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta · jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat Stoikute arvates on võimalik · muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on võimalik saavutada ning seda ka saavutada. · muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse. · valitseda oma saatuse üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral
alati rõõmuga, naeratus suul (vähemalt minu vanaema puhul on nii). Sellepärast ongi vanadel inimestel oma lapsepõlv alati paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid. ,,Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas." See on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda olukorda ette ning see läks mulle südamesse. ,,Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui krokodill jões." See lause tähendab seda, et inimene on kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks. Nagu Sinuhe ütles ,,panetunum kui krokodill". Minu jaoks on see negatiivne lause. Teine raamat ,,Elu hoone" ,,Ta vaatas mulle jälle otsa, nii et mu süda rinnus sulas ja sisemus õõnsaks tõmbus." See on nii armas ja siiras lause.
maapinnalt minema saata. Sellises võtmes sõdadest rääkides tundub, et see kõik on kohutav mõttetus. Fakt on aga see, et me kõik oleme erilised ning omame erinevat elumõtet. Tegelikult ei ole olemas seda ainuõiget mõtlemisviisi ning ei tohi hukka mõista ka sõdijaid. See, et siiani ei ole nende tegevust heaks kiidetud, ei tähenda veel, et see vale oleks, sest kui oleksid olemata olnud kõik lahingud ja maailmast eemaldatud kõik kurjus, siis ei oleks praegune seis absoluutselt selline nagu ta seda on. Kes teab, äkki halvata maailmas oleks hoopis üleliigsest headusest tekkinud inimeste vahel konfliktid. Meie ümber peab olema kõike võrdselt. Piisavalt headust ja kurjust, erimeelsusi ning arusaamisi. Me tahame siiski elada nii, et oleks põnev. See on aga võimalik ainult siis, kui meie elu on kõike muud kui üksluine, kui saab vaheldust. Inimestel, kes on
Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada
Kui mulle meeldib rock muusika, siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib. Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu. 25. Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas? Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada
(lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes? Küsimus heast ja õnnelikust elust on asendunud küsimusest selle kohta, kuidas käituda teiste suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved.
Sest ainult läbi arutluse, vaidluse ja dialoogi saab inimene jõuda tõeni. Sokrates kasutas ka irooniat ehk piinas teisi küsimustega, mis pani inimesi oma senistele maailmavaadetele järele mõtlema, kas need ikka on õiged. Sokratese iroonia ei meeldinud riigitegelastele, kellele ei meeldinud inimeste kahtlus, sest see võis mässu vms tõsta. Selline käitumisviis viis Sokratese surma. Sokrates uskus, et piisab sellest, kui inimene teab midagi heast ja õigusest, siis ta ka tegutseb vastavalt. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Keskaegsetest arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga
-------------------------------------------------------------------------------- Kirjand, essee Heategu minu silmade läbi Pea kõik siin maailmas koosneb kahest aspektist - heast ja halvast. Öeldakse, et nad käivad lausa käsikäes. Sellest leiavad lohutust paljud, kel viltu veab, kuid samas tekitab see muret õnnelikele, kes aimavad, et heaolu on kõigest ettevalmistus millekski halvaks. Seega ei saa päris kindlalt väita, et on olemas nii puhast heategu, mis mitte mingil moel ei põhjustaks mõnd negatiivset tagajärge. Andes järgi kodutu mehe palvetele ja rõõmustades teda mõne rahasummaga, on see küll heategu,
tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad kontseptsoonid kui vältimatud eeldused tema teoloogia õigeks mõistmiseks. Otseselt hea ja kurja küsimuse aruteluga seonduvana on lahti kirjutatud põhilised momendid Jungi diskussioonis hea ja kurja olemuse üle katoliku preestri Victor White`ga. Töö eesmärgiks on jõuda selgusele, kas Jungi õpetusel on midagi lisada kristliku dogmaatika käsitlusele heast ja kurjast. Kui on, siis mis see täpsemalt olla võiks. Märkus: Sõnad ,,hea" ja ,,kuri" on töös kirjutatud väikese algustähega siis, kui on tegemist filosoofilise või tavakeele kontekstiga. Juhul, kui kontekst viitab Kurjale või Heale kui isikulisele jõule ehk olevusele, on kasutatud suurt algustähte. Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................1 I Jungi elulooline taust ning vaadete kujunemine.........
Subjekt on tunnetuse või praktilise tegevuse kandja, teostaja. Inimene moraali subjektina tegutseb teadlikult ja vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Vastutus eeldab, et inimene teadvustab oma tegevuse tagajärgi ja tal on valida vähemalt kahe tegevusviisi vahel. Moraali subjektile on omane: · arenenud mina-teadvus, · käitumise ja väärtuste suhteline püsivus, · oma tegevuse tagajärgede teadvustamine, Moraali subjektil on kindel arusaam heast ja kurjast. Moraali subjektiks ei saa olla (ei vastuta oma tegude eest): väike laps, vaimuhaige, täiskasvanud inimene, kes ei teadvusta oma tegude tagajärgi, inimene, kellel ei ole teist käitumisvõimalust. Moraali iseloomulikud jooned Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraali iseloomulikud jooned: · Moraal on normatiivne ettekirjutatav Lad. norma reegel, ettekirjutus
meie maailmas on näljahädad ja levivad surmahaigused, aga ühes heas koosluses peabki valitsema harmoonia ja tasakaal. Ei ole ju head ilma halvata. Sama veendunud oli maailma võlus ja ilus ka Voltaire'i ,,Candide'i" samanimeline peategelane, kes pöördumatult uskus oma õpetaja Panglossi sõnu: ,,Kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on see otstarve tingimata ka kõige parem...kõik on parimast parim." Maailmas ringi rännates koges Candide igasugu kurjust ja pahameelt ning tihti mõtles nende sõnade õigsuse üle, aga oma kergeuskliku ja lihtsa meelega suutis ta peaaegu lõpuni samasuguse suhtumisega välja vedada. Samal ajal olles ise täis positiivsust ning millegi üle erilist muret tundmata. Muidugi oli tal ka oma eesmärk, mille poole püüelda, õigemini kelle poole. Imekaunis Cuneconde ei läinud tal küll hetkekski meelest. Minagi mõtlen, et on, kuidas on, aga tuleb edasi minna, liikuda kindlat sihti pidi
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
Kuidas võita kurja? Praguses kiires maailmas ei mängi lood hea ja kurja igavesest võitlusest enam kuigi suurt rolli. Kadunud on auväärsed rüütlid ning tihti ka ennastsalgav ohvrimeelsus. Kuritegevus lokkab ning sellest vabanemist ei paista kusagilt. Mida tänapäeval kurjuse all mõistetakse ja kas sellest kunagi lahti saabki? Kas pole õelusel väike osa meis kõigis? Mõelgem vahelduseks vastupidi kuidas mõõta headust? Aegade algusest peetakse õilsaks inimest, kes omal viisil võitleb kurjuse vastu, olgu selleks kasvõi abikäe ulatamine rahapuuduses (võidame teiste kadedust) või kodutule haavatule esmaabi andmises (lööme teiste viltuvaatamist ja halvustamist sotsiaalse staatuse järgi). Ilma kurjuseta poleks ju tegelikult olemas ka headust.
Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selgusiha vastandumisel, see sõltub samavõrd inimesest kui ka maailmast. Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest. 15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda,
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstraktsust mõista kui
.. *** Pilgud on esimesed armastuskirjad. *** *** Eluraamatul ei ole kordustrükki! *** Elu mõttetusest räägime siis, kui meil on küllalt aega selle üle mõtlemiseks. *** Elu oleks mõttetu, kui inimene ei teeks iga päev sadu pisikesi mõttetusi. *** Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks. *** Parem olla kristall ja puruneda, kui et kogu elu telliskivina müüri sees lamada... *** Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! ***
Ilu ja inetus, headus ja kurjus, tõde ja vale ... Mis on mis ja mis peitub nende sees, nende taga või ümber? Ilmselt on sarnaste küsimuste üle juureldud juba maailma algusaegadel, kuid et keegi pole veel leidnud ühtset kõigilesobivat lahendust, siis on neil teemadel mõtisklejail veel tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ümber niisug
c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. 15th of March 14:55 kkullamaa Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. > c. on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole 15th of March 22:59 Tanel Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning a. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud >>b. nad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) 16th of March 11:36 tanel Demokritos väitis: "Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks". See tähendab, et tema arvates a. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. >> c
ta pole sellega rahul ning hakkab selle üle mõtlema, küsib milleks on seda kõike vaja? Absurd sõltub nii inimesest kui maailmast- ta on esialgu ainus side nende vahel, aheldab nad teineteise külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16
Nii on naeruga jagu saadud ka halvast, mis sulle tehtud, sisimas aga tunnetad, et kättemaks on magus. Tunned end olukorras võitjana. Siit jõuab ju kiirelt lauseni: ,,Mis on ühele hea, see teisele halb." Mis omakorda välistab maailmarahu ja kõigi vihkamiste lõpu, kuna inimesed lihtsalt on erinevad. Sinna ei saa me lihtsalt mitte midagi teha. Parim panus, mis inimene saab üldse maailma anda, on oma viha ja vihkamist vaos hoida, tehes nii maailma veidikenegi paremaks. Kui iga inimene nii teeks, peaks see olema juba märgatav. Siin samas jõuame järjekordselt probleemini, et ühiskond ja inimeste mõttelaadid ei ole kunagi samad. Ei ole olemas kaht täiesti sarnast inimest. Siia lõppu sobiks ka väga ehe näide kõige tavalisema inimese mõttemaailmast ja elust. Tsiteerin A.Whitney Brown-i: ,,Ma ei ole taimetoitlane, kuna armastan loomi. Olen taimetoitlane, kuna vihkan taimi."
kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et
kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et
* Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud? * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma? Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused: * Kas jumal on olemas ja kas tema olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? * Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda? * Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab? 2) Religioonifilosoofias on kristliku religiooni jumala määratlemisel välja jäetud tekstides esinevad vastuolud ning teda defineeritakse kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle olemasolu on alati kõikjal ja samas mitte kusagil. Tema kolm tähtsaimat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Ta teab kõike, mis on olnud, mis on praegu ja mis on
annaabi.ee 
