Haruldased loomad IMETAJAD Simpans · Kasvavad kuni 95 cm pikkuseks. · Võivad kaaluda ligi 80kg. · Inimestele väga lähedased. · On laialt levinud üle kogu ekvatoriaalsete metsade ala. Põhjavombat · Kaaluvad kuni 40kg. · Neil on lühikesed jalad, suured küünised. · Kasvavad ligi 1m pikkuseks · Elavad Queenslandi keskosas mis on kuulutatud kaitsealaks KAHEPAIKSED Tomatkonn · Isased on 6-7cm pikad, emased kuni 9cm. · Tomatkonnad elavad Madagaskari rannikulähedustes ürgmetsades. Puna-kärnkonn · Avastati Costa Ricas 1961. aastal. · Neid esineb troopika mägismetsades. · Neist on väga vähe teada. SELGROOTUD Pleurobema clava · Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide val...
Võrumaa Mõniste kool Haruldased loomad Liisi Toomiste 7.Klass Kaie Kirch Sisukord Fööniks Mehiko kõndiv kala Narval Goody tatantula Kookos krabi Hiina hiid salamander Klaas konn Valge lõvi Antilophia bokermanni Elevandi karihiir Fööniks Fööniks on mütoloogiline loom. Kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumust.Fööniksi tunneb ära värvilise sulestiku ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi.Gööniks elab 600-800 aastat.Ta ehitab endale kaneeli okstes pesa .Selles põleb ta tuhaks milles ilmub muna et linnule taas elu anda. Fööniksi päritolu pole kindel kuid teda kummarda bannu na juba iidsetel aegadel Egiptuses Heliopiopose linnas.Bennut samastab päikese jumala Ra-ga viideti temale isegi egiptuses surnuraamatus.Fööniksi ...
1.Mis aastal loodi Lahemaa rahvuspark? 1971 2.Kui suur on Lahemaa rahvuspark? Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. 3.Millised haruldased loomad elavad Soomaa rahvuspargis? Lendorav, rabapüü, suur- ja väike konnakotkas, ilves, kasetriibik. 4. A) Millised haruldased taimed kasvavad Soomaa rahvuspargis ? Ööviiulid, niidu kuremõõgad. B) Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi 5. Kas punase raamatu liikidel on seaduslik kaitse? Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi. 6.Millised on punase raamatu kategooriad? / kirjelda neid. Looduseuurijad peavad pidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ja kandma uued andmed punasesse raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävimisest. 7.Milliseid ülesandeid tä...
Loodusvööndite loomastik Kuldre Kool 8klass Jää -ja külmakõrbe loomastik Maismaal elavates loomadest üks tugevaim loom on jääkaru. Külmades vetes ujub maakera suurim imetaja- sinivaal. Tundra ja metsatundra loomastik Loomad kes tundras aasta läbi elvad on:Põhjapõder,lem -ming ja polaarrebane Lähistroopilised loodusvööndid Lähistroolise loodusvööndi haruldased loomad on:Puuma ja teravkoon-alligaator Üks Aafrika savannides elav loom kaelkirjak kes vajab vähe vett. Okasmetsa loomastik Kassikakk on ...
Eesti roomajad MHG 2011 Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass. Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel ...
Esimesed roomajad Esimesed roomajad, kes olid lähedases suguluses kahepaiksete hulka kuulunud antrakosaurustega, ilmusid juba kivisöeajastu algul. Nad olid väikesed sisalikulaadse kehakujuga loomad, kes erinevalt kahepaiksetest ei kudenud, vaid munesid. Esialgu olid roomajad suhteliselt haruldased kuivemate piirkondade asukad, kuid nende mitmekesisus ja arvukus kasvas pidevalt ning nad hakkasid asustama ka tüüpilisi kahepaiksete elupaiku. Juba varakult eraldusid teistest roomajatest pelükosaurused, kes olid suured (tavaliselt 2-3 meetri pikkused) tugevate jalgade ja võimsate lõugadega loomad, meenutades väliskujult tänapäeva varaane. Enamik neist olid kiskjad või putuktoidulised, kuid pelükosauruste hulka kuulusid ka vanimad teadaolevad taimetoidulised maismaaselgroogsed. Mitmetel pelükosaurustel oli selgroolülide pikenenud jätketest moodustunud seljale kõrge uimetaoline hari, mida kattis veresoonterikas...
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhamm...
Elukäik Geraldi vanemad olid inglise ja iiri päritolu. Tema isa oli Lawrence Samuel Durrell ja ema Louisa Florence Durrell (neiupõlvenimi Dixie). Kui Durrell oli kolme-aastane, siis tema isa suri. Perekond kolis Inglismaale. Sealne kõle ja külm kliima ei meeldinud Durrelite perele ning 1935-1933. aastal emigreeruti Kreekasse, Korfusaarele. Seal elasid nad viis aastat -- 1933. aastast 1938. aastani, kuid olid siis Teise maailmasõja tõttu sunnitud taas naasma Inglismaale. Need viis aastat olid noore Durrelli jaoks imelised. Oma elust Korfu saarel on ta ka pikalt kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrel kohtus Kreekas paljude huvitavate inimestega, kellest sügavaima jälje Durrelli ellu jättis tema esimene juhendaja loodusteaduste vallas, Theodores Stephanides. Koos Theodoresega korraldasid nad lõputuid uurimisretki Korfu m...
Galapagose saared Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tag...
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://e...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
Lõvi (nimi) Nõo Reaalgümnaasium 10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas ...
Florida poolsaar Asukoht Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Florida piirneb Georgia ja Alabama osariigiga. Kliima Florida päikeserannik meelitab igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25-35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apaltsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. Taimestik Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Niisketes metsades on puud sageli kaetud paksu samblakihiga. Loomad Sarnaselt taimeriigiga on ka ...
Hiiglaste tee Asukoht • County Antrim rannikul Põhja-Iirimaal Üldandmed • Sai tuntuks 1693a • Aasta 1986 – UNESCO maailmapärandi loend • Läbimõõt 40-50cm Teke/kujunemine • Laava jahtumine, pragunemine • Suurus sõltub jahtumise kiirusest Legend Iiri legendi kohaselt tahtnud iiri hiiglane Finn MacCool šoti hiiglase Benandonneriga rammu katsuda aga oli üks takistus. Kumbki ei leidnud nii suurt paati, et üle mere teise juurde sõita. Legend pajatab, et Finn ehitas selle tõttu merre võimsatest kivisammastest teetammi. Benandonner võttis väljakutse vastu ja tuli mööda tammi Iirimaale. Ta oli Finn’ist suurem ja tugevam. Seda nähes riietas Finn’i naine oma mehe titerõivastesse. Kui Benandonner nende majja saabus ja „last“ nägi, lõi ta kartma ja põgenes tagasi šotimaale ning purustas enda järel teetammi, et Finn talle järgneda ei saaks. Iirimaale jäid järele vaid kivid, Av...
Tasmaania Tartu Kommertsgümnaasium Janete Kuiv 8.b Tasmaania Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Tasmaania pealinn ja suurim linn on Hobart. Pindala 67 800 km² Elanikke: 502 600 (2009 aasta seisuga) Asend Saarest... Tasmaania on mägine saar. Seal on kaunis puutumata loodus. Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid. Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India ookean . Rahvas Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõ...
Loodus kaitse või majanduse areng? Nii looduskaitse kui ka majanduse areng on ühele riigile väga olulised. Looduskaitse all mõistetakse maavarade plaanipärast kasutamist ja hooldust, nii et oleks välistatud ülekasutamine, saastumine, hävimine või hülgamine ning tagatud ka maavara kasutamine tulevikus. Majanduse alla mõistame kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Kuid kas on võimalik, et need mõlemad toimiksid koos? Eesti tähtsamad maavarad on põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas jt. Need kõik on taastumatud maavarad, mis tähendab, et neid ei teki juurde. Eestimaal on enim kasutatavaks maavaraks põlevkivi, mida kasutatakse elektritoomisel ja ka Eesti teeb põlevkivist kütust. Looduskaitse piirab majanduse arengut. Kuna maavarad on taastumatud siis paneb looduskaitse piirid, kui palju neid kaevandada võib, nii et maavarad mingil hetkel otsa ei saaks. Veel kahjustab ka...
Haugi ja kogre võrdlus Referaat Tartu 2008 Haugi ja kogre võrdlus Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad. Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada. Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi tavaline suurus on 50100 cm, harvem kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. (http://et.wikipedia.org/... ; ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Kogre pikkus on keskmiselt 10 kuni 25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 37 cm pikk ja keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koge...
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel • Bondi rand • Kuninglik Rahvuspark – kesklinnas asuv botaanikaaed, maailmas vanuselt teine rah...
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19....
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või vä...
Tallinna Kristiine Gümnaasium Naarits referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole j...
Salumetsad Sissejuhatus Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on r...
Karula rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja muudeti hiljem rahvuspargiks. Asub LõunaEestis, nii Võru kui ka Valga maakonnas, Karula kihelkonnas. Pindala on 12 300 ha. Eesti väikseim eksisteeriv kaitseala. Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, ...
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja m...
Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavaliselt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu. Arusisaliku toiduks on putukad, ämblikud jm väikesed selgrootud. Ta ise võib langeda saagiks rästikule, nastikule ja mitmetele lindudele. Selle loomakese huvitavaks kaitsevõttek...
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes s...
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI PUNANE RAAMAT Bioloogia referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus lk3 Punane raamat lk4 ,,Eesti punane raamat" lk4 Ökosüsteem lk5 Looduslikud tooted lk5 Rahvastiku kasv lk5 Väljasuremine lk6 Ellu jäävad kõige kohastunumad lk6 Inimkonna teke lk6 Väljasuremise tempo lk7 Väljasuremine katastroofide tagajärjel lk7 Väljasuremislaine lk7 Küttimine lk8 Põllundus lk8 Keemiatööstus lk9 Kalapüük lk9 Salakaubandus lk9 Harilik mudakonn ...
Keemia iseseisev töö 1. Mis on õhu koostis? Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi 2. Millised saasteained tekivad kütuste põlemisel? Süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, väävel, mineraalosa(haruldased ja radioaktiivsed elemendid) 3. Nimeta kolm oksiidi, mis põhjustavad happevihma. SO2;SO3;NO2 4. Millised happed esinevad happevihmas? H2SO3; H2SO4 ; HNO3+HNO2 5. Nimeta tööstuslikud heitained. Lisaks kütuste põletamisele tekivad tehnoloogilistes protsessides sõltuvalt toorainest, tehnoloogiast jm. Teguritest väga erineva iseloomuga heitaineid, mis satuvad õhku, pinnasesse ja vette. Õhku satub metallurgiatehasest SO2, tsemendi tootmisel metallioksiide, karbonaate, SiO2, kütuste töötlemisest tahma ning mitmesuguseidgaasilisi ja tahkeid süsivesin...
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt ...
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes...
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, ha...
Kodutöö: Looduskaitse. Globaalökoloogia. Vasta ja esita vastused (Moodles, lae üles omanimelise failina Kodutööde esitamine nr 1): 1) Ökoloogiline jalajälg. Vasta Ökojalajälje kalkulaatori küsimustele (http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ ) ning: 1.1. kopeeri oma saadud tulemuste diagramm siia kodutöö vastuseks. 1.2. analüüsi lühidalt, miks on kalkulaatoris uuritud inimeste tarbimist just nendes valdkondades (Kodu; Transport; Söök ja jook; Kaubad ja teenused). Kuna arvatavasti on need ju inimese igapäevaelu kõige olulisemad asjad, me kasutame transporti liikumiseks, sööki-ja jooki et elada ja kodu on koht kus me saame puhata. Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida. 2) Keskkonnakaitse konventsioonid. Loe Keskkonnaministeeriumi kodulehelt rahvusvahelise koostöö, riikide mitmepoolsete lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisem...
Pühajärve Põhikool KAANID Referaat Helin Bamberg 8.klass Sihva, 2008 PALJUNEMINE Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast. APTEEGIKAAN Oma nime on apteegikaan saanud sellest, et varem müüdi neid apteekides ja kasutati mitmesuguste haiguste raviks. Ravi eesmärgil pandi kaanid kehale ning lasti verd täis imeda. Sealjuures paisusid nad isegi hobukaanist suuremaks. Pärast kaani hammustust veritsevad haavad veel kaua aega ja sealt jookseb välja umb...
KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tuge...
PRINGEL /ladina keeles Phocoena phocoena/ STEN-MARTIN MAU Märjamaa Gümnaasium Va klass 2011 SISUKORD PRINGEL................................................................................................................................ 1 SISUKORD.......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 VÄLIMUS............................................................................................................................. 4 PALJUNEMINE .................................................................................................................. 5 TOITUMINE..........................................
Jõhvi Gümnaasium Kalahari kõrb Referaat Koostaja:Roland Rokka 8.A Juhendaja:Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord 1 Paiknemine ja kliima Kalahari on kõrbe- ja rohtla-ala Lõuna-Aafrikas. Kalahari kõrb katab umbes 930 000 ruutkilomeetrist ala, mis jaotub Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumide vahel. Õigem oleks nimetada Kalahari kõrbe poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis...
SAKSAMAA KLIIMA Saksamaa asub parasvöötmes, ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhj...
Kui Charles Darwin 1835. aastal HMS Beagle pardal Galapagose saartele jõudis, ei osanud ta isegi kahtlustada, et kõik saarestikus elavad vindid on lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nend...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
ELU MAAL KORDAMINE 1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paikne...
Loodus- ja keskkonnakaitse Liikide kadumine ja uute tekkimine on loomulik protsess. Lubatav pole aga see, kui loodusliku keskkonnaga hästi kohastunud liigid hävivad inimeste mõtlematu tegevuse tagajärjel. Taime- ja loomaliike pole võimalik kunstlikult luua. Nad on pikaajalise evolutsiooniprotsessi saadus. Seetõttu on iga looma- ja taimeliigi kadumine korvamatu löök inimkonnale. Enamuselt kaitstakse haruldasi või väljasuremisohus olevaid taime- ja loomaliike. Selleks on kasutusele võetud järgmised meetmed: üksikisendite kogumise ja korjamise keeld nad võetakse looduskaitse alla ehk kantakse Punasesse Raamatusse. Et kaitsta liike jahimeeste eest on välja mõeldud kindlad reeglid nende küttimise jaoks. Punase Raamatu algatus tuli Sveitsist rahvusvahelise Looduse- ja Looduskaitse Liidust (1941.a. Maailma Looduskaitse Liit). 1966.a. ilmusid esimesed Punased Raamatud, kuh...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tava...
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemür...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
Test 18 1 Translate. 1 Haruldased loomad on kaitse all. Rare animals are under protection. 2 Jääaeg on populaarne film. Ice age is a popular movie. 3 Rebasejaht on kõrgklassi ajaviide. Fox Hunting is an upper-class pastime. 4 Ma pean iga päev klaverimängu harjutama. I have to practise playing the piano every day. 5 Mitu sportlast sellel võistlusel osales? How many athletes participated in this competition? 6 Vanemad on vastutatavad oma laste eest. Parents are responsible for their children. 7 Me asusime teele varahommikul. We set-off early in the morning. 8 Kas sa saad paar minutit oodata? Can you wait a couple of minutes? 2 Write sentences using the information in the table. 1 Mary likes singing, travelling and ice cream. 2 Tom likes ice cream, stories about animals and travelling. 3 Mary doesn´t like stories about animals or watching cartoons. 4 Tom doesn´t like watching cart...
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - ...
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
annaabi.ee 
