otsafassaadi meenutavat väljaehitised. Levinumad motiivid-meander, munavööt, hammaslõige. seinapaneelide dekoratsioon muutus sümmeetriliseks. varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiivi. ampiirstiil- vaasid, urnid, looberpärjad, tiivulisd sfinksid. direktooriumistiil- pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. 3)Skulptuur.Kust võeti eeskuju?Materjal.Kuidas kujutati inimesi(ka kaasaegseid)?. Eeskuju võeti antiigist.Materjaliks oli marmor.Keha kujutati hästiarenenuna,harmoonilisena,eelistatult alastifiguuridena.Kaasaegsete portreid püüti lahendada kreekapäraselt-neile anti vastav näoilme,poos ja isegi riietus. 4)Maalikunst.Kust on pärit maalide süžeed(mida kujutati?),maalide ülesehitus,kuidas kujutati inimesi? Eeskuju võeti antiikskulptuuridest(eriti reljeefidest).Domineeris silueti joonistamine,värv jäi tagaplaanile.Süžeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast ja seostati kaasaja sündmustega.Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid.
Armastati kasutada hammaslõiget, meandrit, helmisnööri, munavööti ja trofeekimpe. Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal. Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid. Skulptorid: 1. Canova-,,Kolm graatsiat", ,,Amor ja Psyhe" 2. Houdson-,, Voltaire istuv figuur" 3. Thorvaldsen-,,Jason" Maalikunst Võeti eeskuju antiikaja skulptuuridest. Maalide süzeed pärinesid antiikajaloost ja mütoloogiast. Värv jäi tahaplaanile. Inimestel olid tardunud ja teatraalsed poosid, tihti oli maalil ainult kaks plaani. Maalikunstnikud: 1. David-,,Horatiuse vanne" 2. Ingres-daamide portreed ja figuurid 3
d) Originaal. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: a)Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Teoses võib veel näha rokokoolikku kergust. Canova modelleeris imperaatori hiiglasliku figuuri (Paolina ). b)Kompositsioon on lineaarne. Teos on frontaalne, sest arvan, et tagantpoolt pole sellel skulptuuril midagi vaadata, oluline on nägu ja keha. Kujutatud on üksikfiguuri. 3. Käsitluslaad on realistlik. Inimkeha on kujutatud hästiarenenuna ja harmoonilisena. Skulptuur on üldistatud ja idealiseeritud. 4. Paolina on kujutatud lamavas asendis, kus nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. 5.Kujutatud on naist. Ta keha on suhteliselt paljas, ainult riie ümber puusade
Klassitsism - Skulptuur - Klassitsismi kõige ilmekamaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine - Skulptuuris jäljendati kreeka kunsti - Materjaliks eelistatakse marmorit - Süzeed on antiikkunsti mütoloogiast võetud - Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. - Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna - Ka dramaatilistes stseenides püüdis iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks - Antonio Canova - Itaallane, töötas mõnda aega ka roomas - Varaklassitsismi tuntuim skulptor, kelle töödes võib veel näha rokokoolikku pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. - Tema populaarseim teos on ,,Kolm graatsiat"
Ampiirstiil kaldus uuesti Rooma ja Egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ja sobisid paremini suurriigi valitseja maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Panthenon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna. Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi tahaplaanile. Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tardunud poosid. Pilt ise oli tasakaalukas ja rahulik.
17. SAJANDI KUNST 17. sajand tõi endaga kaasa suuri muudatusi. Seda perioodi kunstiajaloos nim. barokiks. Barokk kujunes 17.sajandi alguses Euroopa üheks mõjukamaks kunstivooluks. Arenes Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osal Prantsusmaal. Selle sajandi kunst oli väga mitmekesine ja seda tänu maailma rahvaste kultuurilisuslikele eripäradele. Seetõttu ei saagi selle sajandi kunsti väga üldistada, kuna maailma eri piirkondades oli kunst tol ajal väga erinev. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi ja ümber paigutusid kunstigeograafilised jõujooned. Kuid siiski, kui üritada rääkida üldiselt, siis renessansi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ning teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult...
· Ampristiil oli rikkalikum, raskepärasem ja paraadilikum. · Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid. Skulptuur: · Ka skulptuur sõltus antiikeeskujudest. · Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. · Materjalidest oli eelistatuim marmor. · Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti. · Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Maalikunst : · Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi.
· Hooned on tagasihoidlikumad. · Klassitsistlikus stiilis on palju mõisahooneid. LOSS JA AADLIELAMUD TOOMPEALT. NIKOLAI KIRIK TALLINNAS, VÕRU JA VALGA KIRIK. TARTU RAEKODA. JOHANN WILHELM KRAUSE. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI PEAHOONE 1802. RIISIPERE MÕIS. KASSITSISTLIK SKULPTUUR. KLASSITSISTLIK SKULPTUUR · Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest · Materjaliks marmor. · Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti TUNTUMAD SKULPTORID · Antonio Canova (itaalane) · Jean-Antoine Houdon (prantslane) · Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik;
tavaline? Võeti kasutusele tapeet 16) Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmorit 17) Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti? Allegooria, antiikmütoloogia 18) Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur järgis? Antiiki 19) Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. 20) Nimeta 3 kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. Antonio Canova ,,Kolm graatsiat" ja ,,Amor ja Psyche" Jean Antoine Houdon Voltaire'i istuv figuur Bertel Thorvaldsen ,,Jason" 21) Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe. Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik.
Klassitsismis levisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise ülesandeta ehitised, nagu triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Prantsusmaal on Tähe Võidukaar Pariisis, Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, Venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. SKULPTUUR - Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast - Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. - Hoiduti detailidest - üldistatuna ja idealiseerituna. - soliidseks, rangeks ja suursuguseks. MAALIKUNST - antiikajast otsest eeskuju polnud võimalik leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe -. silueti ja joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. - hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi o moraliseeriv
Klassitsistlik kujutav kunst Katre Pohlak XI klass Rakke Gümnaasium Skulptuur Skulptuur sõltus antiikeeskujudest Vanakreeka plastikat püüti jäljendada nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Eelistatuim materjal oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Eelistatud alastifiguurid. Detailidest hoiduti, seetõttu tunduvad kujud idealiseeritutena. Püüti jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Tuntumad skulptorid Antonino Canova (1757-1822) Paolina Borhgese portree Tuntumad skulptorid Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Mortheus Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida.
Skulptuur Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda pinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (1757-1822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (1768-1822). Arhitektuur Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil
tavaline? Paberist tapeet 15. Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmor 16. Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti? Tehti allegoorilisi figuure, teemadeks olid Võit, Armastus, Õiglus. 17. Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur jälgis? Antiik 18. Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Hästiarenenuna ja harmoonilisena 19. Nimeta kolm kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. 1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3. Thorvaldsen, ,,Jason" 20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. 21
· Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone Klassitsistlik skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama võitu, armastust, õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Näited: · Antonio Canova. ,,Cupido ja Psyche", ,,Veenus" · Bertel Thorvaldsen. ,,Ganymedes" · Jean Antoine Houdon. Voltaire`i istuv figuur. Klassitsistlik maalikunst
· Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. · kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). · Eesti kunsti eripärakson see, et kunst kandub linnast maale. · Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. Tartu raekoda. Nikolai kirik Vene tn. Tallinna ja Võru kirik Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone Kernu mõis Skulptuur · Olis sõltuv antiigist · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena · eelistatud olid alastifiguurid. · Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna · Materjaliks marmor · peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti oli Allegooria, antiikmütoloogia · Tuntuim skulptor oli Antonio Canova , kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Antonio Canova. Kolm graatsiat Antonio Canova. Amor ja Psyche. Bertel Thorvaldsen. Hebe
ümarkaar ja kuppelehitised Kuulus arhitekt: Pierre Vignon Pierre Vignon "Madeleine'i kirik" http://afxafx.typepad.com/photos/uncategorized/eglise_de_la_madeleine.jpg Jacques Germain "Soufflot" https://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/mapping- paris/images/photo_pantheon.jpg Klassitsismi skulptuur Sõltuv antiikeeskujudest nagu arhitektuurgi Jäljendati vanakreeka plastikat Matrejalidest eelistatuim oli marmor Inimkehade kujutamine harmoonilisena ja hästiarenenuna Alastifiguurid Soliidsed, ranged ja suursugused skulptuurid Kuulus skulptor Antonio Canova Antonio Canova "Amor ja Psyche" http://1.bp.blogspot.com/_FF_XY3POfh8/S6kXIXsERNI/AAAAAAAAEPw/_EMxCJQgr6c/s400/a mor_and_psyche+Canova.jpg Klassitsimi maalikunst Eeskujuks skulptuurid Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi Tardunud ja teatraalsed poosid Ülesehitus tasakaalukas, sümeetriline ja rahulik
kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. 4. Madleine`i kirik Pariisis. Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. NTONIO RINALDI- Marmorpalee Neeva kaldapealsel. Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. 5. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks 6. aNTONIO CANOVA- Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche- itaalia JEAN ANTOINE HOUDON- Voltaire`i istuv figuur-prantsusmaa 7. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi
Klassitsistlike kuppelehitiste parimateks näideteks on panthenon Pariisis ja iisaku kirik Peterburis. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti sõltuv antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluse kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreed püüti lahendada kreekapäraselt – neile anti vastav poos, näoilme ja isegi riietus.Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suurejooneliseks. Seetõttu mõjuvad klassitsistlikud teosed tihti tundevaesetena. Kogu klassitsistlik kunst näib olevat liiga mõistusepärane ja külmalt kaalutlev. Maalikunst Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seetõttu kordus sama nähtus, mis
yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast; yin must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad. Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi yin ja yang on vastandlikud on nad oma olemuses siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab DAO, mis on kogu maailmas valitseva korra alus. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni yin ja yang teineteist täienades õiges vahekorras toimivad (on tasakaalus). DAO peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad yin ja yang võrdse jõuga. Taoism: NB! Tuntud taoistid Karupoeg Puhh ja Forrest Gump. 1. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes välja rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Peajumal Shangdi (elab taevas).
Peastaabi kaarhoone Peterburis (Rossi tähtis arhitekt, dekoratiivsus). Saksamaa: Brandenburgi väravad. Berliini teater(Schinkel) Eesti: paljud mõisahooned, Saue, Saku, Riisipere mõisad. Tartu Ülikool(Krause). Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur See sõltus samuti antiikeeskujudest, seda nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest eelistati marmorit. Kasutati antiikmütoloogia teemasid. Inimkeha kujutati harmoonilisena, kuid idealiseeritult. Sageli alastifiguurid. Klassitsism püüdis jääda ka dramaatilistes stseenides soliidseks ja suursuguseks. Tähtsamad skulptorid: Itaallane Antoine Canova (tema töödes võib näha veel rokokoolikku pehmust) teos "Kolm graatsiat" Prantslane Antoine Houdon istuva Voltaire'i kuju. Taanlane Bertel Thorvaldsen, kõige järjekindlam klassitsismi elluviija. Ta oli ka eestlase August Weizenbergi eeskuju. Viimase tuntuimad tööd "Koit" ja "Hämarik".
Yin taas on naiselik, öine, külm, passiivne ja salajane. Taeval on peamiselt Yang`i omadused ja maal Yin`I tunnused. Universumi kahte printsiipi kujutatakse lõpmatust sümboliseeriva ringjoonena, mille punane pool tähistab Yang`i ja must pool Yin`i. Dao- tee, elu seadus ja korraldus. Kuigi Yang ja Yin on vastandlikud jõud, on nad oma olemuses siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab Dao, mis on kõige maailmas valitseva korra alus. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni Yin ja Yang teineteist täiendades toimivad õiges vahekorras. Nii nagu loodus, on ka inimene kahest printsiibist sõltuv. Harmoonilises inimeses toimivad Yin ja Yang võrdse jõuga. Sellises inimeses valitseb Dao. Dao mõiste on kogu Hiina filosoofilise mõtlemise keskmeks. Dao tähendab sõnasõnalt “tee”, kuid avaramas mõttes ka tegutsemisviisi, elu seadust ja üleilmset seadust. Yin`i ja Yang`i koostegutsemist nimetatakse Taevaseks teeks.
Prantsusmaalt, mis oli moe alal juhtiv maa, levis ampiirmood teistesse maadesse. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alasti figuurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Varaklassitsismi tuntuim skulptor oli itaallane ANTONIO CANOVA [kanoova] (1757-1822), kelle töödes on näha veel rokokoolikku pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. Populaarsed
on Vladimir Borovikovski looming. SKULPTUUR Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda pinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel Antonio Canova ,,Amor ja Psyche" üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama neile anti vastav poos, näoilme ja isegi riietus. Antiikjumalaid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu,
aktimaalija, kuulsaim neist on luulelise meeleoluga ,,Puhkav Veenus". TIZIAN (u1480-1576) andis oma sõnumit edasi just värvide abil. Ta looming on mitmekülgne, kuid eriti tuntud on tema portreemaalid ,,Karl V". BAROKK Barokk-kunsti sünnimaaks sai Itaalia, kus asus varareformatsiooni vaimne keskus Rooma. Looduslähedane vormikõne oli sügavalt juurdunud Euroopa kunstikeskkonnas. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Elu ei saanud aga ometi näha enam harmoonilisena, mõistusepärase ja ideaalsena, vaid ägeda võitlusena, mis oli täis vastuolusid ja vapustusi. Pidulik ja rahulik sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole. Tähelepanu koondus inimese tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste hämmastamisele ja rabamisele. Siit tuleb ka uue stiili nimetus barokk (itaalia k barocco eriskummaline, veider). Arhitektuuris sai esmaseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks
Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt neile anti vastav poos, näoilme või isegi riietus. Armastatud olid ka antiikmütoloogiast õtud süzeed. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistati alastfiguure. Detailidest hoidumine jätab mulje üldistamisest ja idealiseerimisest. Ka dramaatilistes stseenides üritati jääda suursuguseks ja soliidseks. A. CANOVA on varaklassitsismi tuntuim skulptor, tema töödes on veel rokokoolikku
Kareva värsside üheks algallikaks võikski pidada muusikat ja selle rütme. Sõnadesse pandud muusikas on häälikud võrreldavad kindlatel sagedustel kuuldavate helidega - osa värsiridu võiksid vähemalt mõtteliselt olla ülekantavad nootidesse ja teistesse muusikalistesse märkidesse. Häälikuliselt sarnased sõnad moodustavad omavahel mitte ainult sisulist tähendust hoidvaid ja süvendavaid kombinatsioone, vaid ka selgelt muusikalisi kooskõlasid ja harmoonilisena mõjuvaid helilisi astendusi. Muutus muusikalisuse suunas on teisendanud ka Kareva luule üldist struktuuri. Kui enne oli ta pigem napp ja vihjav kui pillav ja sõnaohter, siis nüüd on ta - vahest intensiivsema kõlakogemuse huvides ja suurema veenmisjõu saavutamise nimel? - hakanud kasutama enam retoorilisi kordusi ja ümberütlemisi. Rohkesti on tekstis tugeva värvinguga, läbivat emotsiooni toetavaid liitsõnu, näiteks
tugevus. Kõik need komponendid peavad olema tasakaalustatud - neid ei vaadelda eraldi, vaid suhtes üksteisesse. Näiteks peab suure suhkrusisaldusega veinidel olema ka happesust, et need poleks lääged. Suurem parkainesisaldus nõuab suuremat täidlust ja märgatavat alkoholi, et vein ei liiga agressiivne. Kõik komponendid peavad tasakaalus puuviljalõhna tugevusega. Kui tasakaal on saavutatud, kirjeldatakse veini harmoonilisena. Veini headuse hindamise reeglid Maitse tugevus Ideaalselt peab vein andma suulaele tugeva puuviljamaitse aistingu ja see maitse peab olema tasakaalustatud tugeva lõhnaga. Tasakaal Veini struktuurielemendid peavad olema tasakaalus. Sellest räägitakse enamasti kui harmooniast. Kestvus Keskpärase veini maitse kaob ruttu, aga hea veini maitse kestab suus 15 sekundit või kauemgi. Keerukus Keerukuse all mõistetakse eri maitsekihte veinis. Lihtsal Syrah' veinil on vaid üks-kaks
Yin on naiselik, salapärane, hämar, must, passiivne, iseloomulik maale Yin ja Yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olemasolev on tekkinud nende kahe jõu koosmõjul. Eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi Yin ja Yang on vastandlikud, on nad olemuselt siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab DAO, mis on maailmas valitseva korra alus. Dao- „kulg“ Õige tegutsemisviis, asjade seesmine protsess, universaalne loodusseadus, millele allub kogu olemasolev. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni Yin ja Yang teineteist täiendades õiges vahekorras toimivad. Dao peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad Yin ja Yang võrdse jõuga. Sellises inimeses valitseb Dao, sinna tuleb püüelda. 13 Taoism 1. Alged ~6saj eKr. Iseseisvaks religiooniks kujunes 1.saj pKr 2. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes rahvausundiks, eelkõige talurahva
Tartu ülikooli peahoone, Johann Wilhelm Krause. Karl Ludwig Engel kavandas Kohtu tn 8 maja. Klassitsism Helsingis Soome oli saanud autonoomia. Pealinn nõudis uut arhitektuuri. Karl Ludwig Engel kavandas suure osa Helsingi toomkiriku ümbrusest. Klassitsistlik kujutav kunst Sõltus antiikeeskujudest, eriti skulptuur. Nii vormikäsitlus kui süzee. Lemmikmaterjal marmor. Kaasaegsed inimesed tehti kreeka poosides ja kreeka riietes. Inimkeha kujutati arenenuna ja harmoonilisena. Eelistati alasti figuure. Üldistatud ja idealiseeritud. Dramaatilistes stseenides jääti rangeks ja suursuguseks. 18.saj teisel poolel oli komme elada nagu meistrid antiikajal. Mitmed kunstnikud elasid Roomas, seal kujunes kunstnikkond, kes kogunesid Winkelmanni ümber. Antonio Canovat peetakse varaklassitsismi parimaks kunstnikuks. Töödes võib näha rokokoolikku pehmust, temaatika oli klassitsistlik. ,,Paolina Borghese Venusena". ,,Kolm graatsiat"
Et saavutada ,,ideaalne ilu" oli vaja tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks antiikskulptuurid ja reljeefid. Arhitektuuris maksis stiil, mis püüdis otseselt kopeerida kreeka ehitisi. Tekkisid lossid, mille fassaadid meenutasid templit. Süvenes vastuolu fassaadi ja ehituse vahel. Omasteks joonteks lihtsus, rangus ja suurejoonelisus. Levisid ka puhtesinduslikud, ilma praktilise funktsioonita ehitused (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Inimkeha kujutati harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Klassitsism vältis intensiivseid tunneteavaldusi, püüdis jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. 26. Valgustuse olulisemad ideed. Valgustusajastu 18 saj -19 saj alguseni. Vähenes usk kirikusse, seisuslikkusesse autoriteeti. Rohkem hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, demokraatiat, inimmõistust, teadust. Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus
Schilleri esseede väike valik on ka Eestis välja antud. Arvab, et ühiskond läheb aina paremaks ja muutused ei kaota vastuolusid. Osa vastuolusid kaovad, uued tulevad asemele. Schillerilt pärineb ka vaade, idee inimesest, kelle kõlbelisuse ja kehalise mina vahel on vastuolu. Schilleri meelest on inimese põhiliseks muutvaks jõuks esteetiline-kunstiline kasvatus. Kunst võib Schilleri arvates püsida kõrgel positsioonil. Ümbritsevat maailma tuleb kujutada ideaalset, harmoonilisena. Ka lüürikasse on need ideed põimunud ja ta jääb truuks antiigi ideaalile. Romantism Kunstivool, sotsiaal-poliitiline ideloogia ja stiiliperiood, mis sai sai alguse 1820ndatel aastatel ja tuli klassitsimi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumine tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789nda aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äraantud rahvahulkade
Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Varaklassitsismi tuntuim skulptor oli itaallane ANTONIO CANOVA [kanoova] (1757- 1822), kelle töödes on näha veel rokokoolikku pehmust, sarmikust ja meelelist värskust.
Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, nt tiivulised sfinksid. Nii nagu arhitektuurgi, sõltus antiigieeskujudest ka skulptuur. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatum marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad üldistatud ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad võtta eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. See viis silueti ja üldise joonistuse domineerimisele. Värv kui
või mugandused. Kirjasõna on lääne kultuurist pärit, mille võõrad nimed ja olud asendatakse siinsetega. Valgustustekstidest sai alguse eesti kirjandus külanarratiiv – harimatu ja rumal talupoeg VS „talurahva õnn“, millega püüti konstrueerida idealistlik kuvand, mida saavutatakse kristliku õpetuse järgimisega. Toonast külakujutust mõjutas sentimentalism (romantismi eelfaas). Sentimentaalne poeetika näitas elu ja eksistentsi maatingimustes, mida käsitleti idüllilisena ja harmoonilisena. Harmoonilises ruumis elades on inimene võimeline kõlbeliseks eluks, kus alandlikkus ja õiglus alati võidavad. Ühelt poolt oli valgustustekstid eesmärk olla ajaviide, teiselt poolt aga ajaviitest kaugenemine, moraali esitamine. Valgustusteksti tuum on moraal – didaktiline kirjavara. Valgustustekstid olid vormilt jutud, leidus ka mõistukõnesid ja valme. Tegelased on lihtsalt ja naiivsed, kes ei kehastanud mitte konkreetseid karaktereid, vaid pigem märke
vastuolu. Schilleri meelest on inimese põhiliseks muutvaks jõuks esteetiline-kunstiline kasvatus. See on ka kuni viimaste aegadeni olnud valitsev arvamus. Ajastu vaimus on tema lemmikteemaks vabadus ja konseptsioon: seda ei saa saavutada vägivallaga. ,,Tee vabadusele viib läbi kauni" Goethe kuulus lause: ,,Sa võid mu perset lakkuda" :D Kunst võibki Schilleri arvates püsida kõrgel positsioonil. Ümbritsevat maailma tuleb kujutada ideaalset, harmoonilisena. Ka Schilleri lüürikasse on ta ideed põimunud ja jääb truuks ka antiigi ideaalile. Schiller andis ka ajakirja välja ,,Hoorid". Elu lõpupoole ta esteetilised vaated natuke nihkuvad ja Schiller nagu romantikud räägivad lõhest muistse ja kaasaegse loomingu vahel. Antiikne ja kristlik luule- need on erinevad ja räägib hilisloomingus ideaalse ja reaalse suhetest. Ainult ideaali ei tule silma ees hoidma. Schilleri küsimus ongi: milline peab kunst olema?
Naiste abi töö juures on alati olnud hädavajalik ning seetõttu on naised üsnagi võrdsetena meeste kõrval seisnud. Eriti paistsid nii majandusliku kui muu sõltumatuse poolest silma suurte põhjapõdrakarjade jõukate omanike naised. Võrdselt meestega võisid nad omada raha, põhjapõtru ja liikumisvahendeid, kuid neil võis olla ka oma koer, püss, püünised, paat ja võrgud-noodad ning neile võis kuuluda pool kojast. 20. sajandi alguses kirjeldas N. Haruzin koolasaamide pereelu harmoonilisena, rõhutades eriti saami meeste armastust oma naise ja laste vastu. Kõrvalekaldeid tavalisest perekonnaelust peeti sedavõrd märkimisväärseiks, et selliseid inimesi kirjeldati nende kohta tehtud lauludes. Tavaliselt kuulus lõviosa perekonna omandist peremehele (põhjapõdrad, püütud linnud, karusnahad), perenaisele kuulusid lambad ja kogu käsitööga seotud omand, riided, kingaheinad, tööriistad, võrgud, sööginõud ja kaasavaraks saadud esemed ning pulmakingid
korruste ja terrassidega mäenõlvale liibusid. Nende paleede ümbruses võis aedu aimata ja ka palee sisemuses olid tähtsal kohal lillede ja taimemotiividega seinadekoratsioonid. Knossose palee keskel asus piklik siseõu. Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks legendile, milles räägiti labürindist, eksitavate keerdkäikudega koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotaurus. Kreeta keelest tuli sõna labürint rahvusvahelisse kõnepruuki. Kogu Kreeka maastik oli lahendatud harmoonilisena, looduse ja ehitiste vahel puudus teljelisus. Olulised olid hoopis vaated. Valitses suurepärane ja luksuslik elu. Arendati peamiselt merekaubandust. Selle kultuuri õitseaeg kestis umbes 2800 kuni 1400 e.Kr. Umbes aastal 2000 e.Kr rändasid Balkani lõunaossa ahhailased (vanim kreeka hõim). See oli võitlejanatuuriga rahvas, mis kajastus ka nende ehituskunstis. Peloponnesosele ehitati kindlustatud paleesid. Kitsal pinnal ei olnud aedade jaoks ruumi. Need paleed kujutasid endast
annaabi.ee 
