Tallinn University of Technology Department of Electrical Drives and Power Electronics Report on Exercises 2 Diodes Student ******* Code ****96 Group AAVB41 Tallinn 2012 2.1. Diode rectifier VD f = 9 kHz U=6V U = 19.7 V R = 96 k Figure 1. Circuit diagram Figure 2. Timing diagram VD + R = 96 k -
Ticket No1 1)The characteristic is called output characteristic or volt-ampere charateristic of a Rectifier Diode. 2)Rectifier Diode. 3) A is called Anode and C is called Cathode. An Anode has positive potential and therefore collects electrons in the device. Cathode has negative potential and therefore emits electrons to anode. The symbol looks like an arrow that ponts from the anode to the cathode, and reminds that conventional current flows easily from the p side(anode) to the n side(cathode). BIASING. Forward biasing. If the current in a diode is too large, excessive heat will destroy the device. Even approaching the burnout current value without reaching it can shorten its life. Therefore manufacturer's data sheet specifies the maximum forward current, that diode can withstand. This average current IF is the rate a diode can handle up to the forward direction when used as a rectifier. Another entry of interest in the da
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.....................................
Tallinn University of Technology Department of Electrical Drives and Power Electronics Report on Exercises 1 on Electronics and Semiconductor Engineering Linear Circuits Student AAVB-41 Tallinn 2008 Exercise 1.1. RL circuit Quantity Calculated Experimental value value Umax, V 14,14 14,14 I, mA 983 983 UR, V 9,82 9,81 UL, V 1,85 1,85 -10,7 -10,6 -2,0 -1,7 -0,15 -0,15 Comparative data table Conclusion Calculated and experimental results are very similar. Maximum distinction does not ex
Tallinn University of Technology Department of Electrical Drives and Power Electronics Report Diodes Tallinn 2011 + A VS RV V D - Fig. 1.1. Circuit diagram VS - DC voltage source PS 5005, 0-50VDC/0-5A RV - Rheostat, Rmax=3600 V - DC volt meter DV-101, 200mV-200V A - DC current meter DA-103, 2mA-20mA-200mA-5A D - Diode 1N360 Voltage divider calculations RV=(US-UAC)/If(max) RV=(46,6 - 0,45)/0,1=461,5 Table 1.1. Observed data If , mA US If Uf Ir Ur 0,60 - 1,1 3
ning ka vastuvool seetõttu nõrk. Ilmne on, et vastuvool on sõltuvuses pooljuhi temperatuuriga. Dioodi voltamperkarakteristik: Jooniselt on näha, et päripinge korral on sõltuvus lineaarne (alates lävipingest - ca 0.6 V) ning vastupinge võib minna väga suureks, ilma, et vastuvool tõuseks märgatavalt. Graafikult on välja jäänud vastupinge läbilöögi punkt, kus dioodis tekkiv vastuvool hakkab väga kiiresti kasvama. Seda tööpunkti kasutatakse mõningates elektroonika komponentides. (aga siin kontekstis pole oluline) Fotodiood on diood, mis töötab vastupingestatud reøiimis. Sellises olukorras on vooluringis kulgev vool üldjuhul väga väike. Kui aga dioodile langeb valgus, mille sagedus on sobiv, siis need footonid neelatakse siirdealas elektronide poolt ning (elektron hüppab juhtivustsooni) tekib e-a paar, mis EV tulemusena tekitab ringluses voolu. Selle voolu suurus on otseses sõltuvuses peale
4.3.3 Vaakuumluminestsentsindikaator 4.3.4 Valgusdiood ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.5 Laserdiood 4.3.6 Plasmapaneel 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel 4.3.8 Elektronkiiretoru 4.4 Optronid 4.5 Valguskiirgust mõjutavad seadised 4.5.1 Vedelkristallid ja LCD-paneel Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 1 (43) 4.1 Optoelektroonika mõiste ja optoelektroonsete seadiste liigitus Optoelektroonika on elektroonika haru, mis tegeleb valgussignaalide elektrilisteks (ja vastupidi) muundamise teooriaga ning selle rakendamisega infotöötlus-, infosäilitus- ja infoedastussüsteemides. Valgus on laiemas tähenduses sama mis optiline kiirgus. Kitsamas tähenduses
3.4.5 Liittransistor 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid 3.5.1 pn-väljatransistor 3.5.2 MOP-transistorid 3.5.3 Väljatransistoriga võimendusastmed 3.6 Türistorid 3.6.1 Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor) 3.6.2 Dioodtüristor 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1
annaabi.ee 
100 punkti
~ 2 lehte
61 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid