Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati
seltsid, ühendused, ametiliidud jne, mida kõike võib nimetada ka kolmandaks sektoriks Kolmanda sektori tegevus aitab lahendada ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme riigis, pakkudes mitmesuguseid teenuseid ja luues töökohti. Kodanikuühiskonna institutsioonide hulka kuuluvad: 1. usuorganisatsioonid; 2. kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3. isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4. mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Kaasalöömine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivse ja kasuliku ühiskonnaliikmena, tõhusamalt kaitsta oma õigusi ning veeta huvitavamalt vaba aega. Sellest lähtudes on vajalik, et avalik võim ja kolmas sektor teeksid tihedat koostööd. Paljudes riikides toetavad nii keskvõim kui ka kohalik võim kolmandat sektorit
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev
autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits: rühmitus ,,Noor-Eesti" võttis sihiks viia rahvuskultuur kooskõlla Euroopa arengutega- ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. Haridusolude parandamiseks oli esile kerkinud emakeelse kooli nõue. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine
tekkimiseks peavad riik ja kodanikud koostööd tegema. Ma arvan, et kodanikena ei pea me osalema kõigil võimalikel üritustel ja rahvaalgatustel, kuid valimistel oma hääle andmine peaks küll kõigi jaoks aukohus olema. Hääletades saame avaldada oma arvamust ning riigi etteotsa jõuavad need, kes on saavutanud rahva poolehoiu. Parim näide selle kohta, et kodanikest algab riik on meie endi ajalugu. Erinevad kodanikualgatused nagu laulukoorid, erinevad kirjandusseltsid ning karskus- ja haridusseltsid soodustasid meie riigimeeste kasvamist ja julgustasid neid tegudeni, mille tulemuseks oli meie oma Eesti Vabariik.
Eesti on väike riik euroopas, mille territooriumi hea asukoha pärast on omavahel võidelnud paljud riigid, samalajal kui meie väike riik võidelnud nende vastu, et olla iseseisev riik. 1918. aastal see saavutati- 24 veebruar kuulutati välja Eesti iseseisvus. Mi solid Eesti Vabariigi sündimise eeldusteks? 20 sajandi alguses püüti parandada haridusolusid, nõuti emakeelset kooliharidust. Emakeelseteerakoolide rajamiseks toimusid erinevad haridusseltsid. Isamaalisi ideid ja kirjandust levitas kirjanduslik rühmitus Noor Eesti. Loodi erinevaid spordi,- põllumeeste,- laulu jms seltse. Mitmest ärkamisaegsest laulu,- tantsu- ja mänguseltsist kasvas välja teatriseltse, asutati Eesti Rahva Muuseum ning arenes eestikeelne ajakirjandus. I maailmasõja tegevuse ning mobilisatsiooni kõrval elvnes rahvuslik liikumine, eelkõige noorte haritlaste seal kes nõudsid ka et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia
Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks Linnavolikogudes olnud Emakeel lubati erakoolides ja Talumajandus tugevnes baltisakslased pidid tagasi algkoolides kahel esimesel Lüpsikarjanduse esiletõus tõmbuma koguni kuues õppeaastal linnas: Tallinnas, Haapsalus, Tekkisid haridusseltsid Pärnus, Rakveres, Valgas ja Noor-Eesti esiletõus Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum Oli üks erakond(ESDTÜ) Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond Iseseisvumine Maanõukogu otsused - 15. nov. 1917 kogunev Maanõukogu toompea lossi kus võetakse vastu järgmised otsused:
20. saj. alguseks olid Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid , neist suurem asus pealinnas Peterburis. Kultuur 19 saj. lõpus ja 20. saj. alguses. 1. Haridus. 1870. a. kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus , laienes koolivõrk ning 20. saj. algusesks tekkisid uued koolitüübid. Koolitüübid olid: vallakoolid , kihelkonnakoolid, kreiskoolid, reaalgümnaasiumid, gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid. Alates 1906 aastast loodi haridusseltsid ja nende juures loodud koolides olid võimalik saada emakeeset haridust. Eestis oli kirjaoskustase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis olid 20. saj. algul võimalik omandada ka kutseharidust või õppida lisaks Tartu ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrkkoolides. NT: Peterburi Sõjaakateemias: J. Laidoner jt . Peterburi Kunstiakateemias: Johan Köhler , Amandus Adamson jt. Peterburi Konservatooriumis: M
Sarnaselt poliitikutele olid vajalikel hetkedel olemas juhid ja liidrid, kes teised tegutsema panid. Need eeldused märkisid suurt rolli Vabariigi sündimisel. Vabariigi teket soodustas suurenenud tähelepanu rahvuskultuuril. Revolutsioonipäevil tekkis esile emakeelse kooli nõue, mille tulemusena lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algklassides eesti keelt. Erakoolide rajamiseks kutsuti ellu haridusseltsid. Neile lisaks veel palju erinevaid seltse nagu laulukoorid, põllumeesteseltsid, karskusseltsid ja spordiseltsid. Moodustus esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille ideed mõjutasid ühiskondlik- poliitilise mõtte arendamist. Laulu- ja mänguseltsidest arenesid välja teatrid. Rajati uusi moodsaid teatrihooneid Tartus (Vanemuine), Tallinnas (Estonia) ja Pärnus (Endla). Aktiivse seltsitegevuse tulemusena toimusid rahvast kokku toonud suurüritused eelkõige laulupeo traditsioon
Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte. Enamlaste ajaleht narvas ilmuv Kiir, Jaan Anvelt. 17.okt manifesti alusel kutsuti kokku riigiduuma, duumad saadeti laiali ennem kui need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesena avati Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlaste kool tartus.Esimene eesti kirj rühmitus Noor-Eesti. Seltsid: põllumeeste, karskus, spordi, laulu-ja mängu- teatri. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond.Majandus: majanduskriis asendus tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta tln balti mere laevastiku baasiks ning rajada soome lahe sulgemiseks merekindlus. Tööstuse kiire areng
· ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne) · Ajaleht ,,Sakala" (Jakobson 1878) · Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndad · Jannseni halvatus ja eemalejäämine · Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt · Hurda lahkumine Peterburi · 1882 Jakobsoni surm · 1883 Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus 3)Juhid: kes mida tegi? Mis sündmus? Johann Voldemar Jannsen · Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks (1819-1890).
pidid tagasi tõmbuma koguni kuues linnas:tallinnas,haapsalus,pärnus,rakveres,valgas,võ rus. Rahvuskultuuri areng Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa seniset suurema tähelepanu rahvuskultuurile.haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli revolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue:lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt.erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal eestis ellu haridusseltsid,mis võtsid loodavate koolide ülalpidamiskulud enda kanda.esimesena avati(1906)eesti Noorsoo Kasvatuse Seeltsi tütarlaste keskkool tartus.samalaadsed lisandusid ka Pärnus,viljandis ja otepääl.jõudu kogud revolutsiooni eel moodustunud esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti.kutselise täitetrupini jõudsid vanemuine tartus,estonia tallinnas,endla pärnus.moodustati uusi orkestreid ja laulukoore,korraldati kunstinäitusi. Esimene maailmasõda
Loodi Eesti esimene eestlastest partei ERE (juht Jaan Tõnisson), eestlased said kõva poliitilise kogemuse. 6.Mis tõestab, et Eesti oli üks vene impeeriumi arenumaid piirkondi? Eesti oli kõige arenenum Vene impeeriumis, Kreenholmi manufaktuur, Pärnus oli tselluloosi vabrik Waldhof, erinevad sõjatehased, tööstustööliste ja ettevõtete arv kasvas, laevatehased Tallinnas 7. Too näiteid Eesti kultuuri arengu kohta 20.sajandi algul. 1) ERM 2) Haridusseltsid, nt tekkis MHG 3) Majandusühistute tekkimine 4) “Estonia”, “Vanemuine”, “Endla” teatrihoone 5) Laulu- mänguseltside arenemine teatriseltsideks 8. Miks baltisakslased I maailmasõja algul ebasoodingusse langesid? Too näiteid. Kohalikud saksalased olid reeturid,sest sõditi sakslastega. Sakslasi vallandati ametikohtadelt, osa küüditati Venemaale, osadelt võeti maad ära. Vene riigivõim oli saksavastane 9
Paraku saadeti see laiali enne kui miski jõudis üldse tööle asuda. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa senisest suurema tähelepanu rahvuskuluutrile. Haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli ravolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue, mis sundus keskvalitsust väiksematele järeleandmistele: lubati kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal Eestis ellu haridusseltsid, mis võtsid loodavata koolide ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesene (sügis1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus, praegune Miina Härma Gümn. Jõudu said ka erinevate seltside loomine (Noor-Eesti, põllumeeste, karskus, spordi, teatrid, laulukoorid). 1909 Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. 20saj algul venemaad tabanud majanduskriis asendus sajandi teisel kümnendil hoogsa tõusuga
Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta 400 inimest. Lisaks mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale. Kahe revolutsiooni vahel Tooge näiteid eestlaste edust järgmistes valdkondades: Poliitika Kultuur Majandus *Saavutasid edu *Õpe eesti keelne, haridusseltsid, lubati asutada *Mõisamajandus 2/3 kohalikes emakeelseid erakoole ja algkoole (Eesti Noorsoo *Talumajandus: 83% talumaast omavalitsustes (Tallinn, Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus) päriseks ostetud Haapsalu, Pärnu, *Noor-Eesti areng, juhtideed mõjutasid siinse *Tööstuse kiire areng >
Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist. Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli. III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel. Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus. Rahvuskultuuri areng Senisest suurem tähelepanu rahvuskultuuril. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Kutsuti ellu haridusseltsid, et asutada erakoole. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste kool Tartus (MHG). Samalaadsed õppeasutused loodi Pärnus, Viljandis, Otepääl. Esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Loodi ka teisi üldukultuurilisi sihte järgivaid seltse (põllumeeste, karskus-, spordiseltsid). Laulu- ja mänguseltsidest kasvas hiljem välja teatriselts, sihiks eesti teatri uuenemine. Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas, Endla Pärnus.
Rkvr, Valga. · Majanduses toimub suurem tähelepanu pööramine ühisettevõtlusele- rajatakse masinatarvitajate ühisusi. Luuakse ühismeiereisid, tarvitajate ühisuse kauplused. · Kultuuris: 1905 oli võimalik rahvakooli kahes esimeses klassis eesti keeles õpetada. Oli lubatud avada eestikeelseid erakoole (gümn haridus eesti k). 1. Erakool Eesti Noorsoo Kavatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Omanikuks selts ise. Direktor Peeter Põld. Erakoolide omanikuks said haridusseltsid. U 3000 õpilast erakoolides. Oli vaja eesti k terminoloogia välja töötada. ERM-i avamine Tartus- vajalik, et säilitada Hurda rahvaluulekogusid. Valmisid Vanemuise Seltsi hoone 1906, 1911 Endla Seltsi hoone, 1913 Estonia Seltsi hoone. Pandi ka alus Eesti kutselisele teatrile.
maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise omiteede tegevuses.. Ülesanded: haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja taudide vastatste meetmete rakendamine, arstlikud läbivaatused ning laipade ja isikute kohtumeditsiinilise ekspertiisi teostamine, järelvalve apteekide, haiglate, vaestemajade, vanglate jt asutsuste sanitaarkorra üle, ilmastikuvaatlused. 12. Õpperingkonna kuraator, rahvakoolide inspektor, haridusseltsid Õpperingkonna kuraator 1803-1918 kõrgem riigiametnik õpperingkonnas koolide juhtimiseks ja järelvalveks. Kuraatorile allusid gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid, eraõppeasutused ja Tartu Ülikool. Ülesanded: seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise järele valvamine, õppetööst ja riigi raha kulutamisest haridusministeeriumile aruannete esitamine. Rahvakoolide inspektor- 1887-1918 riigivõimu poolt määratud haridusametnik linna- ja maa-
KULTUURIELU. 1906.a anti ametlik luba laste õpetamiseks emakeeles rahvakooli kahes esimeses klassis nii linnas kui maal. Samal aastal lubasid võimud asutada erakoole, kus võid õpetada kohalikes keeltes, kuid ilma riikliku toetuseta. 1906.a avati esimese eestikeelse keskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus. Sellele järgnesid üha uued erakoolid mitmel pool üle Eesti. Selle tegevuse eest kandsid hoolt haridusseltsid. Avati ka teatrimajad, mis olid üsna esinduslikud. Ka kirjanduses oli muutusi. Edu- ning ka nooruslikult mässumeelsed õppurid moodustasid ,,Noor-Eesti". Sellesse kirjanduslikku rühmitusse kuulusid näiteks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik jpt. Gustav Suitsu öeldu: ,,Olgem eestlasedm aga saagem ka eurooplasteks!" Noote kõrval seisid juba 19. Sajandil loometeed alustanud Eduard Vilde, August Kitzberg.
sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis 1917 1917. a
nud tagaplaanile, neid tutvustati v?lismaal.Talurahvakultuur asendus euroopaliku k?rgkultuuriga. Suurenes elukutseliste kirjanike, muusikute kunstnike ja n?itlejate arv, tekkisid uued professionaalsed koorid, orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest. Haridus Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi t?ies ulatuses eesti keelele ?le ja korraldati p?hjalikult ?mber kogu hariduss?steem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline
Eesti 1905 revolutsiooni järel 1. Millised oli 1905 revolutsiooni tulemused a) poliitikas omaalgatuslikke organisatsioone suleti, seati raamid nende tegevusele, kutsuti kokku Riigiduuma (sinna valiti ka eestlasi), baltisakslastel esindust duumas ei olnud, pidid ka linnavolikogudest tagasi tõmbuma, ERE sai endiselt jätkata b)kultuuris rajati erakoole, kus õppetöö eesti keeles, kaks esimest klassi eesti keeles, kutsuti ellu haridusseltsid, moodustus NoorEesti rühmitus, jätkus seltside loomine, rajati kutselisi näitetruppe, kirjasõna arenes, Eesti Rahva Muuseum 2. Miks oli maapuudus 20. sajandi algul Eestis üks teravamaid probleeme? põllumajandusel oli endiselt tähtis koht majanduses, 83% talumaadest päriseks ostetud, kuid endiselt enamiku moodustasid maata talupojad kehvikud neile andis riik väikekohti
Pärast revolutsiooni kutsuti esimest korda kokku Venemaa ajaloos rahvaesindus - Riigiduuma. Seal muudati valimisseadusi ja paljud ideed nt. liberaalide poolt esitatud seaduseprojektid ei leidnud aga duuma toetust ja seega kukkusid need läbi. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa suurema tähelepanu rahvuskultuurile. Erakoolide asutamiseks kutsuti kokku haridusseltsid, mis võtsid loodavate koolide ülalpidamiskulud enda peale. Jõudu kogus ka esimene eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. J.Hurda töö jätkamiseks asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum koos arhiiviraamatukoguga. Tänu sellele kasvas ka eestikeelne lugejaskond, ning olemasolevatele ajakirjadele-lehtedele lisandusid uued. PILET 5 1.Ristisõda eestis Ristisõjad olid katoliku kiriku organiseeritud või sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu
Eestikeelsed trükised ilmusid ajavahemikus 1851-1917 lisaks Eesti linnadele Riias (kokku 377 raamatut), Peterburis (120), Moskvas (21), Helsingis (21), Miitavis (13), Viiburis (6), Kuopios (4), Kroonlinnas (2), Läti-Võnnus ehk Csises (2), Oudovas (1), Tomskis (1).Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et kõik väljaspool Eesti ala ilmunud raamatud ei ole siiski seostatavad kohalike eesti asunikega. Asunike rajatud eesti seltsid olid sageli haridusseltsid, mis hakkasid kohalikku eesti kooli ülal pidama.Koolitegevuse korraldamiseks võidi kohaliku eesti seltsi juurde moodustada ka koolitoimkond.Sellega panid Venemaa eestlased aluse tavale, mida hilisemadki eesti siirdlased (näiteks Teise maailmasõja aegsed pagulased) oma uutel asukohamaadel võisid edukalt jätkata. Venemaa eestlased korraldasid mitmel pool piirkondlikke kogunemisi ja laulupidusid.Peterburis toimus 1910.aastal haridustegelase Samuel Sommeri
koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele. Gümnaasiumid Muutusid 8klassilisteks ning seal pandi rohkem rõhku keelte, kirjandusele ja ajaloole. Tütarlastegümnaasiumid Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud! Alates 1906 aastast loodi HARIDUSSELTSID ja nende juures loodud koolides oli võimalik saada emakeelset haridust. Eestis oli kirjaoskuse Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis oli 20. sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (NT: merekoolides) või õppida lisaks Tartu Ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrgkoolides: Näiteks: · Peterburi Sõjaakadeemias: J. Laidoner jt.
*Eesti Rahvameelne *Kultuuri *1870 I raudtee rajamine Eestisse- eduerakond professionaliseerumine majanduse arengu kiirenemine *Eesti Sots.Dem. *Kirjaoskus suurenes *Tööstus - tekstiili, metalli ja Tööliste ühisus *Kujunes välja Eesti oma masinaehitus; paberi, tellise ja *Edu Vene riigiduuma haridussüsteem, tsemendi tootmine. valimistel, 4 eestlast haridusseltsid *Põllumajandus - sordi ja tõuaretus, 1906 *Arenes eesti keele uus agrotehnika, uued masinad, *Hakatakse mõtlema uurimine uued põllukultuurid, piimakarja Eesti autonoomiale *Noor-Eesti rühmitus kasvatus, seltsitegevus, ühistud *Eesti Rahva Muuseum *Sotsiaalne kihistumine Ühiskondliku arengu katkestas Esimene maailmasõda(1914-1918). Otsene sõjategevus
Kiire edasiminek toimus ka põllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes ühistute liikumine, aktiivselt tegutsesid põllumeeste seltsid, põllumajanduse ja kodunduse kursused. Moodi läks vabatahtlike pritsimeeste seltside asutamine. Jätkus ja laienes näituste ja võistluste organiseerimine. Pöörati suuremat tähelepanu väikepõllu pidamisele, väiketööstusele ja laevandusele. Uue elu sai emakeelne haridus. 1906. aastal asutati Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts. Kujunesid haridusseltsid. Esimene eestikeelne tütarlaste gümnaasium Tartus alustas tegevust 1906. aastal. Eestikeelseid gümnaasiume loodi veel Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Kiiresti kasvas ülikoolis õppivate eestlaste arv. Rohkesti õppis eestlasi Venemaa sõjakoolides ja neist oli hiljem Vabadussõjas hindamatu abi. Arenes ja tugevnes professionaalne Eesti muusika, teater, maalikunst, arhitektuur. 1907. aastal loodi Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum (algatasid J. Tõnisson ja kunstnik K
Kodanikuühiskonna funktsioon: Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet Kodanikuühiskonna institutsioonid on: 1) usuorganisatsioonid; 2) kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3) isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4) mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. 2. Põhiseaduslikud institutsioonid ( Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, Õiguskantsler, Riigikontroll, Eesti Pank, kohalik omavalitsus) ja nende pädevuse alused ( Põhiseadus)
kestis 1912 aastani. IV Riigiduuma 1912.a sügis. Valijate aktiivsus väiksem. Muutusi poliitiliste jõudude vahekorras ei toimu. Eestlastel oli samuti siin vaid 2 esindajat ja baltisakslastel 3. Üldkokkuvõttes ei täitnud Riigiduuma eestlaste ootusi ja nende illusioonid parlamendi suhtes hajusid. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor- Eesti): Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses
Tuli jälle teemaks karistussalgad, seekord vastas valitsus otse, et see oli õige tegu ja Vbaltimaade konkreetne karistamine oli õige tegu. Vene Riigiduuma ei täitnud eestlaste ootusi. Neljanda duuma valimisel oli valimisaktiivsus väike. Jüri Oras ja Jaan Raamot koos kolme baltisakslasega. Talurahvapangk tegutses mõisnike vastuseisust hoolimata. Stolõpini reform soodustas väljarändamist. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (haridusseltsid, raamatukoguseltsid). Jätkus omaalgatusliku ühinemise traditsioon, Püsis eesti külaharitlaste, aga ka linna keskkihtide huvi oma seltside loomise vastu vaimuelu edendamise nimel, Enamasti olid need seltsid kultuurisetsid, millel oli eeskohal koorilaulmine. Sajandivahetuse lisandus sinna ka orkestrite, enamasti puhkpilliomade, seltsid. Levis ka näitemänguharrastus. Taastati üldlaulupidude traditsioon. Eesti käsitöölides linnades koondsid eraldi abiandmise seltsidesse,
annaabi.ee 
