andnud inimkonna käsutusse vahendid, mis on võimelised tooma talle nii hüvangut kui ka hukutama kogu planeedi. Oma tegevusega kasutab inimene nii võimsaid vahendeid, et looduse tsükkel läheb rütmist välja, Maa ei jõua tasakaalu uuesti sisse seada ja oma haavu parandada. See tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. (Ökoloogiaks nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihmad. Atmosfääri koostises olevad kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse hajumist
Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja
Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks. 6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest. Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine-okaspuude hukkumine eriti 7)Kasvuhooneefekt-Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid( metaan, CO2, N2O). Metaani eraldub soodest, riisikasvandustest. CO2
....................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väävli ja lämmastiku depositsioon............................................................................................. 4 Happesademete mõju inimestele.................................................................................................5 Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda.............................................................................6 Happesademed mõjutavad ka järvi............................................................................................. 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad................................................................................................................
Väävli ja lämmastiku depostsioon: Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha koos sademetega. Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Olukord Eestis: Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus. Happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud. Happesademete mõju inimesele: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem, mida happevihmad inimesele tekitavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi
4. Põhjavesi asub sügaval ja ammendub liigse tarbimise tagajärjel Tagajärjed: 1. Veepuudus 2. Reostunud vee kasutamisega ja levivad nakkushaigused 3. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Abinõud: 1. Kokkuhoid 2. Korduv kasutamine tööstuses 3. Reovee puhastus ja reostuste vältimine 4. Jää sulatamine 5. Merevee kasutamine 6. Läbimõeldud niisutussüsteemid ja vihmavee kogumine Hapestumine Keskkonna (muld, vesi) happelisemaks muutumine. Põhjustavad peamiselt väävel- ja lämmastikoksiidid Pärinevad: Tööstus, transport, põllumajandus (väetamine) Happevihmad: Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed Kuivsademed: Õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumine. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast. Tagajärjed: Mulda (muutub mulla keemiline koostis) Metsi (eriti okasmetsi)
Taimed kasutavad mullas sisalduvaid N ühendeid valkude sünteesil. Taimse toidu baasil toimub loomse valgu süntees. Mullas tekkinud nitraate kasut. ka seened, bakterid. Surnud org-mid lagundatakse bakterite poolt osa N satub AS-ri, suurem osa aga mulda, kus toimub jällegi nitrifikatsioon ja selle produkt on uue põlvkonna taimede toiduks. Mullas toimub ka mikroorg-de mõjul denitrifikatsioon ja vaba N satub atm-ri. 11. Väävel maakoores mineraalide koostises, Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul inimtegevus, vulkanism. As-st neeldub SO2 taimedes või veekogudes, samuti lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele. Mulda viiakse koos väetisega. H2S tekib mullas; hüdrosfääri põhjasetetes ohtlik. 12. Fosfor migratsiooniprotsessis ei moodusta ta gaasilisi ühendeid ja ei osale atmosfääriprotsessides.
ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust
temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega. Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest. Põhjused: Ülatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõige väetamis- ja maaharimisvõtted, niisutavate maade sooldumine. 3) happevihmad: see on tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattunud oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemusel on happelised sademed. Veel soodustab ka ülemäärane CO2 happelised sademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Taime kasvu pidurdamine tuleb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade tulemusel on metsade häving. Selle tõkkestamiseks on vältida väävel ja
Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960. aastatel Põhja-Ameerikas
siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul
aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul
Kasutada taastuvaid energiaallikaid. Aerosoolide kasutamise vähendamine. (õhuvärskendajad, deodorandid jms.) Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse. Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE -ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik, Maad ümbritsev osoonikiht neelab Päikselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust. 1.Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. Vanemad külmutusseadmed. Õhukonditsioneerid. Aerosoolid. Ehitusmaterjalide tööstus. 2.Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine. Fotosünteesi aeglustumine. Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaigusi (hall kae). Mutatsioonide teke. 3.Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus. Riikidevahelised lepped, näiteks Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987.aastal.
21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekti süvenemise tekkepõhjuseks: On nn. kasvuhoonegaasid: · susihappegaas e. CO" · metaan CH4 · lämmastikoksiidid NOx · Freoonid · Veeaur H2O · Trihapnik e. osoon O3 kasvuhooneefekt süvenemise mõju: võib paljusid alasid oodata uputus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...............................................................2 2. 1.Õhu saastumine.........................................................3 3. 2.Happevihmad.............................................................3 4. 3.Pinnase saaste...........................................................4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE............................
PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke *Aluseks õhus olevad lämmastikoksiidid, süsivesinikud, mis tekivad kütuste põletamisel ja ka looduslikul teel. Reaktsioonideks on vajalik UV päikesekiirgus, vee aurud ja hapnik. NO2 + hv = NO + O O + O2 = O3 O3 + hv = O(1D) + O2 NO + O3 = NO2 + O2 O(1D)(singletne hapnik) + H2O = 2 OH. Hüdroksiradikaalid tekivad OH + O3 = HO2 + O hüdroperoksiradikaal tekib Nende radikalide reaktsioonid süsivesinikega (`CH') annavad peroksiatsetüülnitraadi PAN ehk CH3C(O2)ONO2 * Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O
seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid. Nõukogude aja lõpupäevadega võrreldes on see kogus kahanenud ainult 16%." (Keskkonnaabi. Erik Puura. Tartu Ülikool). ,,Keskkonnakaitseühenduse Greenpeace'i Venemaa osakonna andmetel on saaste tekitanud Norilskist 30 kilomeetri ulatuses ümbritseva surnud tsooni. See tähendab, et kevadel püüavad puud küll roheliseks minna, aga siis käib saaste neist üle ja tärkav lehestik närbub jälle. Lisaks sellele ulatuvad happevihmad Norilskist nii kaugele, et see territoorium moodustab Saksamaa-suuruse ala. Lehtedest lagedad puud ei ole ainus probleem. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Norilski arsti Svetlana Golubkova sõnul sünnib linnas väga vähe lapsi, kel mõnda terviseriket ei ole. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid.
kui ka seenestiku ja mikrofloora. · Biotroof elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest. · Detriitahel ehk lagunemisahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. · Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiseltfosfori- ja lämmastikuühenditega. · Happevihmad fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiidid, nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happesademete ph tase on madalam võrreldes tavaliste sademetega. Sellest tulenevad happevihmad. · Heterotroofne organism organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained toidust saadud valmis orgaanilisi ühendeid lagundades. · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
o Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused. o Maailmas on puhta magevee puudus. o Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust, ulatuslikult rakendatatakse heitvete puhastamist. o Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid. o Veeprobleemi aitaks lahendada ka merevee destilleerimine. Millist kahju tekitavad happevihmad? o Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed. (väävel ja lämmastikoksiidid) o Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alimistesse kihtidesse. o Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine. Millest on tingitud kasvuhooneefekti süvenemine?
organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16. Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär 17. Kantserogeenne aine keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket 18. Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning
Nt liivast liivakivi, lubjamurdast lubjakivi. MOONDEKIVI Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 C) tingimustes MID moondunud kivimid. Nt graniit-gneiss, lubjakivi-marmor, liivakivi kvartsiit. LUBJAKIVI On eestis levinuim Kasutatakse ehituses, maavara. lubja valmistamisex, lubjakivi neutraliseerib happevihmade kahjulikkust. LIIVAKIVI Kasutatakse ehituses, tehaxe liiva. Valmistataxe ka käiasid ja luiskusid. GRANIIT Roosakas või punakas Kasutataxe ehituses, tardkivim, jämeda tehaxe skulpture, teralise struktuuriga. killustuk BASALT On vulkaaniline kivim, Väga hea ehitus materjal
tagajärgi ranniku üleujutamise ja purustamise näol endaga kaasa toonud, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. Eestis täheldatakse kliima soojenemise mõju eelkõige selles, et talved on pehmemad, sajusemad ja ebapüsiva lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel. Peamisteks õhku saastavateks aineteks on: väävliühendid, eriti S02; lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; aerosool ehk tahked osakesed. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega).
saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped. Kliimasoojenemine: Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt.
Ülerahvastatus Toidupuudus Jäätmeprobleemid Happevihmad Veekriis Osoonikihtide hõrenem. * Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud
kuigi kõrgustel üle 100 km tekib atomaarne lämmastik fotokeemiliselt: N2+hv->N +N Aromaarne lämmastik võib tekkida ka: Ionosfääris domineerib lämmastikoksiidist (NO) tekkiv NO+-ioon. Ionosfääri madalamas osas (50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +e- Kosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2++ e- Põhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 16. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti
kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4......4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+ . · Vee leelisus- võime haarata H+ ioone (pH>7). Leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone (hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees). · Ühendid merevees- heitveega satub pestitsiide ja väetist. Tulemuseks vetikate vohamine, mis takistab päikesekiirguse toimel toimuvad fotosünteesi. Hapnik. Süsihappegaas vahekord muutub- loomsetel organismidel ei jätku hapnikku. Merevette satub heitvetega ka toksilisi ühendeid, näiteks dimetüülelavhõbe. · Biokeemiline hapnikutarve (BHT)- veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. · PbS +2O2 PbSO4 - redoksreaktsioon merevees.
elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida
7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist
moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%) ja kevadel (0,000007 mahu%). 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. Happeline deposioon Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes
omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. 15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 16. Kantserogeenne aine - vähkkasvaja teket sooustav aine. 17. Karjatusahel - toiduahel rohelistest taimedest taimtoiduliste loomadeni ja sealt
Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UVkiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped. Kliimasoojenemine: Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt.
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5)
Pelgulinna Gümnaasium Õhu saastumine Anna Savalainen 9A Tallinn 2011 Sisukord Õhu saastumine( üldiselt,happesademed )...............................................................................lk3-4 Süsihappegaas,osoon,müra......................................................................................................lk 4 Õhu saastumine Eestis.............................................................................................................lk 5 Pildid........................................................................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................lk 7 Õhu saastumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
