Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest omadustest ja seda on raske mõõta, sest erinevad pinnad (naiteks vee- ja taimepind) seovad saasteaineid erinevalt. Märgsadenemine moodustab hinnanguliselt 50-70% vääveldioksiidist ja lämmastikoksiididest pärinevate ühendite kogudepositsioonist.(P.Anttila 1996) Hapestumise seisukohalt on olulised lämmastiku oksiidid. Lämmastikoksiidid moodustuvad õhulämmastiku oksüdeerumise tõttu põlemisel või kütteaines olevast orgaanilisest lämmastikust. Saaste sisaldab mõlemat ühendit, kuid atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks. Lämmastikoksiidide heitmed esinevad ka sellisel juhul kui kütus otseselt lämmastikku ei sisalda. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, pinnase küllastumist lämmastikuga ja veekogude üleväetamist
Biomassil põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama olelusringi hindamine Koostaja: Triin Rist Tööstusökoloogia II Artiklis uuriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama keskkonnamõjusid. Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse
● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ● Kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides Kasutatud kirjandus ● http://www.bioneer.ee/eluvii s/tarbimine/aid-8294/Aia-ja- metsasaaduste-s%C3%A4ilitam sviisid- ● http://endla.joosu.ee/index. php?id=7.6 Lõpp ●
Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem, jäätumine aga hiljem saabuma Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad aastateks 2070-2100 nii õhu- kui veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt 1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks. Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng
Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas · Tänaseks on Rootsis ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest · Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks Detsember 2005 8 Hapestumine Eestis · Eesti metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim · Viimasel ajal on õhu kvaliteet Eesti kohal tänu tööstustoodangu langusele märksa paranenud
Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn
ökosüsteeme ja inimkonda. Põhilised sotsiaal-majanduslikud kliima muutuse mõjurid on energia kasutamine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslik tegevus, kusjuures peamine on energeetika. Eesti energiavarustus põhineb 72% ulatuses kohalikul kütusel, sealhulgas põlevkivi osakaal 52%. Põlevkivi kasutatakse elektrijaamades, põlevkiviõli tootmiseks ja tsemenditööstuses. Oktoober 17, 2015 7 Hapestumise peamine põhjus on väävli- ja lämmastikuühendide eraldumine õhku. Need ühendid lagunevad sademetes ja langevad maapinnale tagasi happevihmana. Happesadamed kahjustavad metsi,veekogude elustikku, kultuuriväärtusi. Suurimad väävli ja läämastiku saasteallikad on energia tootmine ja tööstus, kuigi enamus lämmastikoksiididest tuleb transpordist ja enamus ammoniumist põllumajandusest. Oktoober 17, 2015 8
majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,03,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti põhjustavad happevihmad ka hingamisteedehaigusi nagu näiteks astma, bronhiit. Arvatakse,
- (putukavastsed, vihmaussid) 4. mulla makrofauna ( mullasse kaevuvad imetajad mutid, roomajad) MULDA OHUSTAB: · erodeerumine · deflatsioon (tuule ärakanne) · tihenemine · kemikaalid Hapestumise tagajärjel mullast välja uhutud ühendid, sh. raskmetallid, ohustavad veekogude ökoloogilist tasakaalu. Raskmetallid, mis satuvad mulda põllumaid läbivatel teedel sõitvate autode heitgaasidest, väetistest, reovetest ja taimekaitsevahenditest, võivad teatud aladel kasvavad taimed mürgiseks muuta, satuvad toiduahelasse jne. MULLA DEGRADATSIOON (viljakuse kaotus) VÕIB OLLA: · BIOLOOGILINE on põhjustatud mullast pärit toitainetest, mis on saagiga ära viidud · FÜÜSIKALINE
KAITSEMEETMED Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti ühines 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas eutrofeerumist, maapinnalähedase osooni teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna hapestumise pärast Euroopas ja Põhja- Ameerikas.Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a Albaania.
on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati (Ca(CO3)2).Kui sellistele
Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne.
HAPPEVIHMAD Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950
eriti intensiivne, nagu Belgia, Holland, Taani jt, mistõttu neis riikides on välja töötatud spetsiaalsed programmid ammoniaagi heidete vähendamiseks põllumajandusest. Atmosfäärse (NH3) allikaks võivad olla ka põlluviljad ja teised põllukultuurid, kui on toimunud N- ga üleväetamine, taimede produktsioon on piiratud kehvade kasvutingimuste tõttu, taimed on haiged jne. Aktiivne põlluharimine on vajalik tegevus, aga ka oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. Maa- ja veeökosüsteemide kahjustuse kõrval põhjustab (NH3) heitkogus ka olulist väetiste kulu kasvu ja seega vajalikke lisakulutusi põllumajandusse. Taime- ja viljakasvatuses kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides, samuti levivad atmosfääri ning sademete kaudu kaugustesse, olles üheks piiriülese õhusaaste põhikomponendiks.[1]
töötlemise tehnoloogiaid. Siis võib veel siin välja tuua osoonikihi hõrenemise. Sellel on väga suur tähtsus. Ilma selleta ei oleks elu maal, sest see neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- ja infrapunakiirgust. Hõrenemise põhjusteks on õhukonditsioneerid, atmosfääri paisatud saasteained, aerosoolid ja ehitusmaterjalide tööstused. Ma nõuaks nende kõigi eelpool mainitud asjade vähendamist ning lämmastikväetiste õigeaegset kasutust. Väiksemaks probleemiks võib tuua ka hapestumise. Nende põhjusteks on kütuste põlemine ja saaste tööstustest. Selle tagajärjel tekivad happevihmad, mis kahjustavad metsi, taimejuuri, mulda, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ja orgaaniliste ainete lagundamine aeglustub. Minu soovituseks oleks atmosfääri saastavate väävli- ja lämmastikoksiidide vähendamist. Eestis tasakaalustab happesust peane aluskivim. Aga näiteks Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest.
Kõige tundlikumad puud on happevihmadele okaspuud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on aga mitu aastat. Seestõttu on okkad kauem happerünnaku mõju all. Happesademed pesevad okastelt maha aurumist ja takistavad vahakihi, millepärast suureneb suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele rohkem vastuvõtlikumaks. Happesademed muudavad elutingimusi mullas Happesademete mõju mullas on kõige suurem taimedel. Mula hapestumise tagajärel hakkavad taimekudedesse liikuma mürgised ühendid ja väheneb ka taime liikuva vee hulk. Kui taimel on väike veevarustus ja lehtedes on suurenenud aurumine, siis tekib taimes veepuudus. Väga tugevate happesademete tagajärel võivad kahjustused olla nii suured, et okkad kuivavad ja langevad maha. Happekahjustuse tõttu võivad taimed ka hukkuda. 3 Happesademed muudavad elutingimusi vees
kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati.
hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta toomisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Siis veel Poola kaotab igal aastal nii lageraie kui ka saastatuse tõttu ligi 2 miljonit hektarit metsa. Hapestumine on probleemiks veel USA idarannikul, Lääne- Euroopas, Hiinas jne. Eestis saastavad õhku kõige rohkem tööstus ja liiklus. Kuid
12% on kõrbed, põua all kannatab 35% maismaast. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Muldade sooldumine. Põhjustab kunstlik niisutamine. 18% haritavast maast vajab niisutamist. Ka jõevesi on kuivades piirkondades soolarikkas, vesi aurub ära sool jääb mulda. Pakistanis 50 000 hektarit. Hapestumine. Palju vesinikioone. Happevihmad, okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt kartulimardikas, kärsakas)
Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi. N2 + O2 --> NO Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. NO + O2 --> NO2 Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel. Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. samuti ka klaasina. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks ränivetikad
lahustites, vahutekitajates Halogeenid tuletõrjujad kasutavad kustutustöödel broomi sisaldavaid halogeeniühendeid Lämmastikugaasid NOx. 26. Osooniaugu mõjud tervisele Mõjud tervisele · Nahavähk, päikesepõletused, silmakahjustused · 10 % osoonikihi vähenemine >25 % nahavähi sagenemine mõõdukatel laiuiskraadidel aastaks 2050 · Immuunsüsteemi nõrgenemine · Bakterite ja viiruste DNA mutatsioonid 27. Hapestumise põhjused Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; 28. Hapestumise peamised probleemalad Maal Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri tekib toitainete puudus;
metsad. Tänu võimele hoida endas suuri süsinukuvarusid, kaitsevad ookeanid Maad äkiliste kliimamuutuste eest. Tänapäeval kasvab atmosfääris süsinukukogus aga kiiremini kui seda suudavad siduda pinnas ja ookeanid. Üha suuremate süsinikukoguste sidumine põhjustab aga ookeanide veekeskkonna üha suuremat happesust. Teadlased prognoosivad, et aastaks 2100 on ookeanid veel happelisemad kui nad viimase 20 miljoni aasta jooksul üldse on olnud. Hapestumise tõttu väheneb ookeanivee karbonaatiooni sisaldus. Karbonaatioon on vajalik paljude mereorganismide kestade ja luustike koostisainete: aragoniidi ja kaltsiidi moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal. Kestade ja toeste nõrgenemine on tingitud vee lubjasisalduse vähenemisest. Vee lubjasisalduse vähenemine kahjustab ka nende organismide
heitekogused. Seda tõestab fakt, et alates sellest ajast on täheldatud CO 2, CH4 ja N2O sisalduse kasvu atmosfääris vastavalt 31%, 151% ja 17%. Nii suured ksvuhoonegaaside sisalduse kasvamised on tõenäoliselt mõjutanud kogu planeedi kliimat. Viimase sajandi jooksul on maailmamere tase tõusnud 17 cm, keskmine vee temperatuur maailmameres on tõusnud peaaegu 0,2 °C, Arktika merejää ja liustikud on taandunud ja on toimunud ookeanide hapestumise kasv 30% võrra alates tööstusrevolutsioonist. (R. Goicc, S. VijayaVenkataRamana, S. Iniyan, 2012) Eelmainitud fakte kinnitab ka atmosfäärikeemik James Lovelock, kes kaljukindlat väitab oma raamatus ,,Gaia kättemaks", et inimtegevusel on kliima muutumises suur roll mängida. Ta on öelnud isegi, et: "Kliimamuutused toimuvad juba niivõrd kiiresti, et meid ümbritsev harjumuspärane ja mugav keskkond pühitakse õige pea minema."(J. Lovelock,
paiknevad m³/ha kohta on 5-20 kivi, mis on kivisuse astmes II, kive pole eriti palju ning seega ei sega. Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. Eestist pärit lubiväetist tuleks eelistada mitmekülgseid, s.o neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel. Seega osa põllust aga tuleks lubjata (seal, kus mullaks KIg, veidi võib ka KI osa), kuna pärast lupjamist sobib muld väga hästi enamustele põllukultuuridele. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus-lehtpuu segametsadeks. Ka leetjas muld (KI) on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leostunud ja leetjate muldadega
moodustumiseni. Ammoniaak NH3 tekib looduses org-te ainete klagunemisel, õhku satub põllumaj- ku tegevuse tagajärjel karjakasvatusest, sõnnikuhoidlatest, põldude väetamisel sõnniku ja mineraalväetistega. Õhus NH3 vähendab aerosoolide, pilvevee ja sademete happesust, kuid sadenedes maapinnale on looduse hapestaja. Toitainevaestes kooslustes suurenenud N sadestumine esialgu vähendab muldade hapestumise mõju. Võib viia tundlike koosluste eutrofeerumiseni. 2. Süsinikoksiid toksiline, ohtlikkus ei oma lõhna, värvust. Satub atmosfääri : a. suitsugaasid kütuse mittetäielikul põlemisel b. sisepõlemismootorid c. gaasiliste kütuste (generaatorgaas,veegaas) tootmine ja söe(põlevkivi) gaasistamine d. metallurgia tootmisprotsessidest . FE tootmine Kuidas CO paiskamist AS-ri vähendada? 1
orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub,Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama.Okkad ja lehed
... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja veest. Peamiselt tekkis väävlisaastet kivisöe põletamisel. Väävlisaaste alaneb alates 1980. aastast Euroopas oluliselt, sest kasutatakse väiksema väävlisisaldusega kütuseid. Lämmastikuühendid: Tähtsaimad tekkekolded on liiklus ja energiatööstus. Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks. Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled. Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Väävli ja lämmastiku depostsioon: Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha koos sademetega. Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Olukord Eestis: Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus.
Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne. HÜDROSFÄÄR. Sademed suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale
ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Hapestumine Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi maapinnale happesademetena. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jpm. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Täna peavad rootslased hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Leevendust on püütud leida koguni veekogude lupjamisest. Eestis ei ole happesademed siiski kõige põletavam keskkonnaprobleem, meie metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim. Probleemi on täheldatud Lõuna-Eestis. Oluline õhukvaliteediga seonduv probleem on lubatust kõrgem tolmusisaldus linnades, mis on seotud üha kasvava transpordiga. 4
44,5%, järgneb Al kõikumispiiridega 1,35-5,49%, Fe 1,63-3,22, K 0,85-8,78%, S 1,08- 5,84%, Mg 1,35-3,56% ning toksilisi raskemetalle (Laja 2005: 12). Kuna eesti põlevkivi on rikas kaltsiumkarbonaadi ( ) poolest, siis enamus -st ja teistest happelistest ühenditest neutraliseeritakse CaO (vaata Joonis 2) poolt ( lagunemisprodukt kõrgel temperatuuril) (Laja 2005: 11-12). Sellest tulenevalt on ka hapestumise protsess Kirde-Eestis välistatud leeliseliste katioonide (leeliselise lendtuha tõttu) suure hulga tõttu, mis neutraliseerivad happelisi ioone (1997-2000 aastal teostatud uuringute põhjal). Hilisemad sademete keemia uuringud on aga näidanud, et saastekoormused Eestis on reeglina iga aasta vähenenud. Pikaajaline suundumus on ka märkimisväärne saastatuse taseme vähenemine Kirde-Eestis, kuigi jääb seal teistes piirkondadest kõrgemaks
läheduses. Need ühendid võivad püsida atmosfääris ka mitu ööpäeva ja jõuda seetõttu saasteallikast üsna kaugele, ühest riigist teise. Seega haaravad väävli ja lämmastikuühendeist tingitud saasteprobleemid terveid maailmajagusid. 1.1 Hapestumine Piiratud aladel tunti hapestumist juba aastakümneid tagasi. Happeliste sademetega seotud temaatika tõstatati ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes) Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa ja veeökosüsteemide kahjustusi USAs, Kanadas ja ulatuslikel Euroopa aladel. Juba 1661.aastal tõestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid. 1920.ndail aastail tunti happeliste sademete kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele, kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised juba 194050ndail aastail
1994) järvede puhul. veekogu eeluuringut, kaasa arvatud Kautusaeg suhteliselt lühike: 1-1,5 sette mõjutuse laborkatseid. kuud. Välisreostuse puudumisel pikaajaline mõju. "Kontrahappe" süsteem Hea meetod hapestumise vastu suure huumusainete sisaldusega järvedes. Biomanipulatsioon Biomanipulatsiooni all mõistetakse fütoplanktoni kui toiduahela aluse kasvu ja arengu kontrolli alla võtmist ökoloogiliste meetodite abil eesmärgiga peatada veekogu eutrofeerumist. Biomanipulatsiooni põhiidee on erinevate troofiliste rühmade arvukusvahekorra muutmises; meetodit nimetatakse sageli ka "toiduahela ülalt-alla kontrolliks". Biomanipulatsiooni eesmärk hea vee kvaliteet.
Hapestumine Surve- indikaatorid *vääveldioksiidi heitmed *lämmastikoksiidide heitmed *ammoniaagiheitmed *hapestamispotentsiaal Seisundi- indikaatorid * vääveldioksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * lämmastikoksiidide aastakeskmine kontsentratsioon * aastakeskmine väävli sadenemine * aastakeskmine lämmastiku sadenemine Mõju- indikaatorid *hävivate metsade pindala * männiokaste keskmine vanus * järvede alkalitroofsus * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamisse Toime- indikaatorid * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamiss Rahvusvahelised looduskaitselised konventsioonid Ramsari konventsioon • ︎Kõige vanem rahvusvaheline lepe • ︎Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv lepe (rõhuasetus ka veelindude elupaikadel) • Iraan, Ramsar’i linn ︎1971/1975 • ︎Eesti 1993/1994
· Kloriidid *Naatrium *Kaalium Karbonaatse puhversüsteemi moodustavad nõrk hape ja tema sool. Puhverdussüsteem põhineb küll karbonaatsel tasakaalul, kuid puhverdusvõime määrab Ca hulk? Aluselisus: · Vee pH muutusi takistava puhverdusvõime iseloomustamiseks · kuna ta väljendab happe kogust, mis on vajalik pH langetamiseks teatud väärtuseni · Iseloomustab mineraalse süsiniku hulka vees (soolajärved aafrikas...) Hapestumise mõju elustikule: · Fütoplanktonis asenduvad väikesed vormid suurematega · Enamus vetikaid kasutab fotosünteesil süsiniku allikana HCO3- iooni. Võime kasutada vaba CO2 või karbonaatiooni on vähestel vetikarühmadel. · Vete hapestumisel (happevihmad) muutub vetikakoosluse liigiline koosseis. Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas.
muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Allikas : http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 - 50 - GOLFI HOOVUS Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida
· Ühest keskkonnast teise Puhastame vee, aga saastame enam õhku ning tekitame jäätmeid. · Ühest asukohast teise Ohtlike ainete transport välismaale. · Ühest ainest teise ainesse. Ühe ohtliku aine asendamine teisega. · Produkti tarbimisel. Vähendame autotransporti, mille tõttu võib suureneda hoopis lennureiside arv. Samuti ei tohiks probleemi lahendamisel tekitada uut (lahendame hapestumise, aga tekib C02 probleem). Efektiivsusele vastutöötamine ei anna tulemusi suurendame automootori efektiivsust, kuid ostame võimsamaid autosid. Keskkonna parandamisele suunatud kulutuses tuleb arvestadada, et selle võrra võivad jääda muud olulisemad probleemid lahendamata. Potentsiaalsed tulud puhtamast tootmisest: · Väheneb saateainete hulk · Parandada loodus-ja töökeskkonna seisundit ning ohutust, vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid
annaabi.ee 
