L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti.
5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11. Horgani mõiste, pädevus on asutus, kogu, isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku h.-se ül-id. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus
mida pole otseselt põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu lihthääleenamusega. 3) Raamseadus on nt maksukorralduse seadus. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksned avaldatud seadused. Riigi Teatajas avaldatud seadused jõustuvad 10ndal päeval pärast avaldamist, kui aktis pole märgitud teist jõustumise kuupäeva. 2. Seadlus Seadlused on sarnased dekreediga, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreetõiguse all mõistetakse seadlusandlusõigust täidesaatvavõimu käes. Erakorralistel juhtudes, kui Riigikogu ei saa v ei jõua kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused on presidendil õigus vastu võtta seadlusi. 3. Määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrusi saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega
Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud
· säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Halduslik korraldus. Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa kubermang Lõuna- Eesti + Saaremaa > Liivimaa kubermang Setumaa jäi endiselt Pihkva kubermangu koosseisu Narva lülitati Peterburi kubermangu koosseisu Kubermangu kõrgemaks haldusorganiks oli Kubermanguvalitsus. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks kohapeal said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid, kelleks olid mittevene päritolu isikud (tsaariarmees karjääri teinud välismaise päritoluga isikud). ül: 1.kohapealse elu korraldamine 2. kohapealsete väeosade varustamine Omavalitsus süsteem: Kõrgem asutus Maapäev. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel (täieõiguslike
Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3. Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest 4. Haldusorgani mõiste ja millised tunnused haldusorganit iseloomustavad? Mõiste - Mõiste "haldusorgan" tähistab konkreetset haldusmenetluse läbiviijat ja/või haldusotsuse langetajat isikut, kes täidab avaliku halduse ülesannet. Kes konkreetsel juhul haldusorganiks on, ei sõltu HMS-st vaid eriseaduse regulatsioonist. Haldusorgani mõiste määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut. 5. Kirjelda haldusmenetluse läbiviimist. seaduse peatükk 2 6
tähtsust omavad asjaolud nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. -Haldusorgan on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. 86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Autonoomne meetod. Õigusharud,õigusinstituudid ja õigusnormid,mis reguleerivad suhetid võrdsete isikute vahel- objekt. 87. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ? Seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Seadus on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse üldosana. 88. Millised on tsiviilõiguse printsiibid? 1.tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip 2.rikutud
haldusfunktsioon, abistavad funktsioonid aga legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon. Formaalses mõttes on haldusaktideks kõik need aktid, mida annab administratsioon, olenemata sellest, milline on nende materiaalne sisu. Haldusaktid jagunevad kahte: halduse üldaktid ja halduse üksikaktid. Seadlus ehk dekreet(kuulub haldusakti alla) Vabariigi President võib anda edasilükkamatu vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi. Kuna seadlusi annab president, kes on haldusorganiks, siis võib väita, et tegemist on formaalses mõttes haldusaktiga. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid. Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga
seadustele vastavuse üle. Tal on õigus teha ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Ametisse nimetab Riigikogu enamus presidendi ettepanekul 7 aastaks. Hetkel ametis - Indrek Teder 23. Kohalik omavalitsus - õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Üksusteks on linnad (33) ja vallad (194). Maakonnad on Eestis 1.järgu haldusüksused; maakonna haldusorganiks on maavalitsus. Maavanem on riigi esindaja maakonnas; ametisse nimetab Vabariigi valitsus regionaalministri ettepanekul; 5 aastaks. Ülesanded: 1) juhib maavalitsuse tööd 2) esindab maakonnas riigi huve 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu
lähtutakse organi funktsionaalsest tunnusest. Käesolevas õpiobjektis selline ametnik haldusorganina käsitlust ei leia, vaid tema on siin pelgalt organi käsutaja. Olgu siiski veelkord rõhutatud, et haldusmenetluse läbiviijana on selline ametnik käsitletav ikkagi haldusorganina. Veel enam - haldusmenetluse läbiviijana võib haldusorganina käsitletav olla ka terve haldusekandja. Haldusmenetluse käsiraamatu lk 42 toob vastavaid näiteid, kus haldusorganiks haldusmenetluse läbiviijana on terve vald või linn. Ometi tuleb siin tähele panna seda, et kuigi seadusega on pädevus antud haldusekandjale tervikuna, siis juriidilise isiku puhul peab tema nimel tegutsema ikkagi üks tema organitest. (vt KOKS § 22 lg 2: "Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele
pädevuses. 10 Kogu riigivõimu allikaks oli rahvas ideelise suurusena. Rahvas aktiivkodanikkonnana, s. o. oma hääleõiguslike kodanike kogu näol oli riigivõimu otseseks teostajaks. Rahvas valis oma esindajaks sajaliikmelise kestva seadusandliku asutise Riigikogu, kes omakord seadis ametisse Vabariigi Valitsuse kõrgemaks haldusorganiks. Seadusandlusorganitena esinesid võrdsete suurustena aktiivkodanikud ja Riigikogu ning mõlema pädevuseks oli üldaktide toimetamine. Üldaktide all mõeldakse akte, millega abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid. Sedaviisi Põhiseadus seadis Eesti seadusandluse tsentralistliku legislatiivsüsteemi alusele. Seadusandluse alal aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest
III Kohaliku omavalitsuse haldusorganisatsioon Reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: - volikogu, valitsus; - kohustuslikult revisjonikomisjon, võib moodustada muid komisjone jms; - ametiasutused; - hallatavad asutused. IV Haldusorgan 4.1. Mõiste HMS § 8 lg 1: „Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.” Seega on haldusorganiks see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. 4.2. Pädevus HMS § 8 lg 2: „Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Eristatakse: 13
juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta, sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3
Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks subjektiks ja haldusorganiks. Tulenevalt võimu kandja poolt tekitatud kahju eest KOV üksus,. ·4) avalike teenuste üleandmine (ei eelda võimuvolitusi), kui see on: 1. Majanduslikult põhjendatud 2. Ei halvene täitmise kvaliteet, 3) ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Enne volitamist teostab volikogu analüüsi, tuleb kohaldada RHS-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi. Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle.
SEADLUS § 109 – seadusjõuga õigusakt, I argument – president võtab vastu juhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla, II argument – ta on NAGU seadus või tal on seaduse jõud, aga samas pole see seadus. § 78, § 109, § 110 – seadlusandluse õigus presidendil. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuna president on olemuselt haldusorgan (§ 78), on tal ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad e õiguse allikad, mida võtab vastu haldusorgan ja millel on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest seadusandluse sisuline dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on õigus vastu võtta:
seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel. Riigi haldusorganistasioon: Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused. Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Mõistest "pädevus" tuleb eristada mõistet "volitus". Kui pädevus viitab sellele, milliste
juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Seadused võetakse vastu Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seadus jõustub 10. päeval pärast RT-s avaldamist, kui pole märgitud teisiti. 2.5. Seadlus Seadlus* - seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid* - õigustloovad aktid ehk õigusallikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus* – seadusandlusõigus täidesaatva võimu käes. Dekreedi võtab vastu riigipea. 1. ERAKORRALISED DEKREEDID – kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused 2
tööjaotuse ning KOV teenistuse korraldamise küsimused. 15.3. KOV üksused KOV üksused on vallad ja linnad. Muid KOV üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. 15.4. KOV organid 1) volikogu: KOV üksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus: volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn); 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet); 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu); 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6
Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. 4.2.2 Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete
inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (näiteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus, selline riigiorgan ühendab ja suunab halduse kõigi või enamiku harude juhtimist. Tüüpiliseks üldkompetentsiga haldusorganiks on riigi keskhaldusorgan (meil Vabariigi Valitsus). Erikompetektsiga haldusorganid (ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtude riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Esmastel riigiorganitel
Seadus rahvahääletuse teel: rahvas teostab riigivõimu Riigikogu valimistega ja rahvahääletusega, mille juriidiliseks tulemuseks võib olla seadus. Kohustuslik muutes Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. 2.5. Seadlus Seadlus on seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad neid võtab vastu haldusorgan ning neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Põhiseaduse alusel on presidendil õigus võtta vastu: 1
Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikuks saavad üksnes avaldatud seadused. Seadus jôustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seadlus see on sisult seadusejôuga ôigusakt. Seadlusandluse ôigus kuulub presidendile. Kôik formaalsed seadlused on funktsionaalselt ôigustloovad aktid. Seadlused on dekreedid, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on ôigusloovad aktid e. ôiguse allikad; neid vôtab vastu haldusorgan neil on spetsiifiline kehtejôud. Dekreediôiguse all môistetakse seadusandlusôigust täidesaatva vôimu käes. Dekreet on materiaalses môttes seadus, kuid formaalses môttes mitte. Seadus vôetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Pôhiseaduse alusel vôib järeldada, et presidendil on ôigus vastu vôtta: 1
erinevad institutsioonid Riigikogu (§59), Vabariigi Valitsus (§86), Kohtuvõim (§146, täpsustavad §148, §149)), lisaks: Vabariigi President (§77) - Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi täita korraga mitme võimuharu funktsioone, nt §63 Riigikogu liige ei tohi olla üheski muud riigiametis. (varasemalt sai olla Riigikogu ja KOV liige korraga, kuna seda loetakse haldusorganiks, mis on loodud vertikaalse võimude lahususe raames riigivõimu detsentraliseerimiseks tänapäeval keelatud mõlema tegevuses osaleda, kuna konflikt mitme võimuharu organite vahel) Kas riigikogulase osalemine riigi osalusega äriühingute (riigiettevõtete) nõukogudes on seaduspärane? Igal võimalikul juhul tuleks vältida huvide konflikti ning 1994 on Riigikohus öelnud, et see on keelatud; 3
aastaks. Hääletamine on salajane. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Haldusorgani mõiste HMS § 8 lg 1: "Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik". Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn) 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet) 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu) 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik Haldusorgani esindamine (sisepädevus) Sisepädevus määrab kindlaks, kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud organi nimel ametlikke toiminguid tegema.
Vormivabadus - põhimõte kehtib juhul, kui seadus ei näe otseselt ette, kas ja kuidas tuleb menetlustoiming läbi viia. Eesmärgipärasus - Haldusorgan - ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus. Uurimispõhimõte - 86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Reguleerimisobjektid: * õigusharud (näiteks: tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus * õigusinstituudid (näiteks: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses). * õigusnormid
dekreediõiguseks. Dekreete on kolme liiki lähtuvalt tema õiguslikust jõust: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid. Seadlus on sisuliselt seadusjõuga õigusakt (formaalses mõtte siiski ei ole seadus). See on funktsionaaselt õigustloov akt. PS annab seadLusandluse õiguse presidendidle. Seega kuigi President on tema pädevust silmas pidades haldusorgan, siis on tal täita ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid (dekreedid on õigustloovad aktid, mida võtab vastu haldusorgan). Dekreediõiguse all mõeldakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Ent parelamentaristlik riigimudel ei suhtu sellese eriti soosivalt, sest dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil õigus anda vastavalt PS-le: 1. erakorralisi dekreete– juhtudel, kus RK ei saa kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 108); ja 2
korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. (PS § 109) Kaasallkirja ehk kontrasignatuuri instituut tuleneb sellest, et riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt , dekreet riigipea poolt. Presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete – juhtudel, kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused hädadekreete – juhtudel, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja
annaabi.ee 
