Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleksid on meile otstarbekad äraelamise ja kohanemise seisukohalt. Instinktid on pärilikud tingimatud refleksid, nad on antud liigi kõigile isenditele stereotüüpsed. Õppimine on seose kujunemine tingitud ja tingimatute reflekside vahel. 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine
kuhu on haaratud inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur. · Sotsiaalkonstruktivism rõhutab sotsiaalset konteksti, kus õppimisele avaldavad mõju nii inimesed kui keskkond. · Õppijal tähtis roll, sest tema konstrueerib kogu uue info, mis on saadud välismõjutajate poolt. · Õpetaja on toetaja. Primitiivne konstruktivism Primitiivne = algne. Primitiivne konstruktivism i puhul inimine õpib harjuma erinevate stiimulitega, toimub habituatsioon. Toimub varasemate kogemuste põhjal sarnastele olukordadele reageerimine samamoodi. Lisaks habituatsioonile on sensiatsioon. Sensiatsiooni puhul võimendub inimese reakstioon üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Radikaalne konstruktivism Radikaalses konstruktivismis teadmised ei peegelda objetiivset reaalsust, vaid ainult meie kogemuse poolt korrastatud ja organiseeritud maailma. Toimub skeemide individuaalne konstrueerimine ja
käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Mis on vermimine? Mis on klassikaline tingimine? Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? Habituatsioon-Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile nt liiklusmüra, kella tiksumine
võrgu ja kookoni kudumine ning lindude peibutusmängu elementide sooritamise puhul. Instinkid on ka inimese jaoks ääretult olulised, eelkõige elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt. Õppimine on indiviidi suhteliselt püsiv muutumine,mis on saavutatud kogemuse tulemusena; uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Sensitisatsioon ehk tundlikkuse teravdamine on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. Kahtlemata juhtub aeg- ajalt asju,mille tagajärjed on väga häirivad ja võimalik et eluohtlikud. Niisugused sündmused toimuvad hoiatavalt ning loomade tundlikkus ja tähelepanu nende suhtes teravneb. Habituatsioon ehk harjutamine seisneb selle äraõppmises, et mõned korduvalt ettetulevad
kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest. Näiteks haamrikesega vastu põlve koputamine. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Paljunemine. Õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Põletan näpu vastu kuuma pliiti ära, teinekord ei pane näppu sinna. 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Sensitisatsioon reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Tundlikkuse tervanemine. (Ootamatu ilmumine, hääl.) Habituatsioon reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile. Tundlikkuse vähenemine, harjumine. (Ei ole püsiv, kaob ära. Näiteks kui liiga plaju ühte jäätist süüa, siis viskab kopa ette
24. Positiivne kinnitus on keskkonda lisatud stiimul,mis kutsub esile varasemate reaktsioonide suurenemise 25. Negatiivne kinnitus on stiimul, mille kõrvaldamine on kinnistav 26. Karistus- seostub vastumeelsete stiimulitega, mis lisanduvad keskkonda peale teatud liiki käitumise toimumist 27. .Käitumist korraldavad mehhanismid:närvisüsteem,hormoonid,kasvamine ja areng,õppimine. ÄJ-1-P-E-Tar 28. Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34
komplekteerimine ja ümberkorraldamine. Ning samuti ka kompensatsioonistrateegia mis tähendab sõnade asemel kehakeele kasutamist. Kaudsed strateegiad jagunevad samuti kolmeks. Metakognitiivsed strateegiad ehk keskendumine, korraldamineja hindamine. Afektiivsed strateegiad ehk erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine ja positiivne hoiak. Sotsiaalsed strateegiat ehk üleküsimine ning grupitöö. Õppimise mehhanismid Harjutamine e habituatsioon on lihtsaim ning levinuim õppimise vorm. See on ülesse ehitatud orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata tähtsusetuid stiimuleid, et keskenduda olulisematele asjadele. Klassikaline tingimine, seal õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vehelisi seoseid. Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi
Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus. Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine ja uudsus. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Harjumine ehk habituatsioon on lihtsaim õppimisvorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi.
5. Mis on refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile habituatsioon - Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile 7. Latentne õppimine - nähtamatult toimuv, tunnetusel põhinev Tooge näiteid. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline ja ebaregulaarne kinnitus suurendab kustumiskindlust 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse
*kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.*mõisted-ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus; sisaldab eda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja , märk. *stsenaarium: teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium. 10. Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused? · harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus
väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui
vaimses plaanis. Nagu öeldakse, et inimene õpib kogu oma elu, kuid sureb igga rumalana. Tänapäeval on ümber lükatud arusaam, et inimese vananedes ajurakud drastiliselt vähenevad. Me loome erinevate ajurakkude vahel seoseid palju kiiremini kui neid kaotame. Kui aju piisavalt stimuleerida, säilib inimese mõtlemisvõime kõrge eani. Seega oleks rumalus mitte õppida. Õppimise mehhanismide kohta, leian ma, et harjumine ja habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Näiteks kui igapäevasele rongimürale lisandub harjumatu muu müra (nt pidurdamisel), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu, kui tavaliselt. Operantse tingimise mehhanism kehtib paljude kohta
ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Tingimatud(pärilik, kaasasündinud) ja tingitud(kogemuste kaudu omandatav) refleksid. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks Õppimine uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks 10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. · Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust- käitumiseni)? Habituatsioon - reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Näiteks kassipoeg, kes panna peegli ette mängib iseendaga, hiljem saab aru, et see on tema ise. Kella tiksumine, sügelus lähevad üle, ei pane mingi aja möödudes enam tähele. Sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile
7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. 2. Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel
Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. Omandatud ja õpitud teadmised küll ununevad pika peale, aga on tuntud ütlus, et pärast hariduse unustamist jääb alles haritus. 3 Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale
· Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele Primitiivne õppimine · Harjumine e habituatsioon · Sensitisatsioon Assotsiatiivne õppimine · Käitumuslik lähenemine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Kognitiivne lähenemine · Teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon Mudelõpe (A. Bandura) · Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon · Bobo nuku eksperiment Konstruktivistlik lähenemine Lev Võgotski (1869-1934) · Sotsiaalse arengu teooria · Sotsiaalsed kontaktid
Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu funktsioneerimies. Pikaaegne mälu: implitsiitne ja eksplitsiitne komponent ning omakorda nende alaliigid (ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad hipokampuse kahjustusel? Mis on pikaaegne võimendamine (long-term potentiation, LTP)? Peaaju peamise erutusvirgatsaine – glutamaadi – roll LTP-s. Võiks teada ka NMDA ja AMPA retseptorite rolle vastavalt LTP tekke- ja avaldumisfaasis.
nt Bayley arenguskaala, Griffithsi arenguskaala (üldmotoorika, isiklik-sotsiaalne, kõne-kuulmine, silma-käe koostöö, praktilised oskused) Bayley arenguskaala: Algvariant aastast 1928 USA-st, korduvalt täiendatud Bayley III (2006) Hinnatavad aspektid (4): Kognitiivne areng, Kõne areng, Peenmotoorika & üldmotoorika, Sotsiaalne-emotsionaalne areng (Sh reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon); uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.); Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega; Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; trepist kõndimine; Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite kasutamine) Arengutestid ja hilisem IQ
teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Õppimine Mis on õppimine? Nimeta liigid Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 1. Harjumine ehk habituatsioon - seisneb selle äraõppimises. NT ingi korduv heli võib algul ehmatada, aga kui see korduvalt kõlab ilma eriliste tagajärgedeta, siis pole sellepärast mõtet tegevust katkestada või peitu pugeda. 2. Tundlikkuse teravnemine ehk sensitisatsioon vastupidine protsess esimesele. Tundlikkuse ja tähelepanu teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 3. Klassikaline tingimine õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel
Metatasandil: oskus jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskus tekitada ja säilitada õpimotivatsiooni. Teadmised (ka representatsioonid, mõtlemise ühikud) on informatsioon, mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud. Pikemaks ajaks ja paindlikumalt kasutatavana jääb meelde vaid teadmine, mida on mõistetud, st seostatud eelnevaga, interpreteeritud olemasoleva taustal. Õppimise vormid: a) harjumine e. habituatsioon b) õppimine tingimise teel (klassikaline ja operantne) c) sotsiaalne õppimine Koolis esineb peamiselt 2 tüüpi õppimist: esiteks õppimine, mille käigus lisatakse uusi teadmisi (st õppimine kui teadmiste lisamine) ja teiseks õppimine, mille käigus muudetakse algteadmisi ja/või nende struktuuri. 23.04.2013. Mälu: organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni Mälu protsessid: e salved
- õppimine - suhtlemine ehk kommunikatsioon - Hormoonid - mitmesigustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse (nt testosteroon, östrogeenid, prolaktiin). - Õppimine - uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasiside käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 8 Õppimise tüüpid: 1) Harjuamine - habituatsioon - korduvalt ettetulevad sündmused (ei häiri). 2) Tundlikkuse teravnemine (обострение чувств)- sensitisatsioon - teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes (häirib). 3) klassikaline tingimine - õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel - «приучает» посторонний, чтобы дать что-то 4) operantne tingimine - õpitakse oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel - сам научился
standardiseeritud protseduurid seotud (Toim, 1987) · Standardiseerimine on vajalik testide praktilisele kasutajale ja selle tähendus seisnebki normide väljatöötamises · Testinormid on tulemused selgelt defineeritud valimilt ja standardiseerimine annab testiskooridele psühholoogilise tähenduse, võimaldab tulemusi interpreteerida (Kline, 1994) Bayley hinnatavad valdkonnad · Kognitiivne areng Reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon) Uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.) · Kõne areng Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine · Peenmotoorika, Üldmotoorika Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll...trepist kõndimine
esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. 20. Õppimine ... on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel
planeerimist, järjestamist soodustav tegevus. Lapsel tekib võime oma käitumist verbaalselt reguleerida varajasest lapseeast keskmisesse lapseikka. Põhimõtteliselt tähendab see tegevuse ajal valjult rääkimist, räägitakse, et mida ma parasjagu teen ja kuidas jne.. alles lapseeas suudetakse seda oma mõtetes teha. Kaasaegsed lähenemised Tittedel on maailmast palju naiivseid teooriaid. Habituatsioon ehk äraharjumine. OPERATSIOONIDE-EELSE STAADIUMI IDEED TÄNAPÄEVAL Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Lapsed püüavad avastada (üritavad ära arvata), mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab. Jäävusprobleemidest
o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni. Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal. Üldistamine võimaldab juba 3-kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja tagajärje vahel, ent selles vanuses sõltub üldistamine tugevasti korduste ajast ning tingimustest Lisaks muutuvad
14t A. Baddeley akvalangistid Tulving- oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Amneesia Amneesiat saab liigitada mitmetel alustel Suuna järgi (antero- ja retrograadne) Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semaatiline, protseduuriline,episoodiline) 26 27 Primitiivne õppimine Harjumine e Habituatsioon Dishabituatsioon Sensituatsioon Assotsiatiivne õppimine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Klassikaline tingimine Teist järku tingimine Neutraalne stiimul tähenduslikuks Seejärel samaaegselt uus neutraalne stiimul Tingitud reaktsioon Veel klassikalisest tingimisest Kutsumine Spontaanne taastumine Stiimuli üldistumine Eristamine
Biheiviorism – lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine; käitumist uuritakse kontrollitud tingimustes Õppimine – indiviidi suhteliselt püsiv muutumine, mis on saavutatud kogemuse tulemusena. ( aktiivne kohanemine) Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Õppimise vormid – 1. harjutamine e. habituatsioon – seisneb selle äraõppimises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Harjutamine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. 2. tundlikkuse teravdamine e. sensitisatsioon – on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 3
annaabi.ee 
