kujunemise põhjused ning tema arhitektuuris esinevaid iseärasusi. 3 2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. (3) 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Vene keisririigi raudteedel tavaks ehitada viit liiki raudteejaamu. Teise klassi jaamu ehitati peaaegu iga 70-100 versta järel. 1902. aastal
pakkide transpordi ukselt ukseni vaid loetud tundidega.Jetpaki teenuseid kasutavad ettevõtted kõikidest tegevusvaldkondadest. Meie klientideks on lennufirmad, transpordifirmad, tööstused, meditsiiniasutised jne. Jetpak Eelised Pakisaatmine vähemkulukam, saate kokku hoida kulusid Õigeaegne kohaletoimetus Õigel ajal, õiges kohas Operatiivsus ning kiirus – tugevus, mida hindavad meie kliendid. Paki saatmise aja ning hinnavõrdlus Tallinnast- Läänemaale, Haapsallu ning Tallinnast Pärnu. Hinnavõrdluseks ühe ümbriku ( ~ 0,5 kg) paki saatmise hind Tallinnast Haapsallu. DPD- 4.92 € — 6.41 € ( 1 tööpäev) TNT- Ei toimeta pakke Haapsallu Omniva- 4,75€ ( 1-2 tööpäeva) Jetpak- 4,8 € +km( sama päev või 1 tööpäev) Tallinnast Pärnu DPD- 4.92 € — 6.41 € ( 1 tööpäev) TNT- 3.98 +km € ( 1 päev) Omniva- 4,31€ (1-2 tööpäeva) Jetpak- 4,7 € + km (sama päev või 1 tööpäev) Paki saatmise aja ning hinnavõrdlus
See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati. Kuna katse manifesti ette lugeda nurjus ka Tartus, tehti sellest koopiad ning saadeti maakonna linnadesse laiali, et seal esimesel võimalusel neid rahvale ette lugeda. 24. veebruaril puhkes tulevahetus bolsevike ja rahvuslaste vahel. Pärastlõunal sõitsid
Raamatukogu oli karsklusseltsi 'Kungla' ettevõtmine. Haapsaluga on seotud suhteliselt palju endiseid ja praeguseid tuntuid kirjanikke. Loodame et Haapsalu kui kirjanikega seotud linn jääb selleks ka edaspidi.Kuurortlinn Haapsalu on oma rahu ja vaikusega heaks inspiratsiooni ja mõtete kogumise allikaks tulevastele kirjanikele. Minu arvates võiks Haapsalus olla ka päris oma kirjanik, kes on Haapsalus sündinud ja terve elu linnaga seotud. Kirjanikud *Enst Enno Haapsalus Haapsallu asudes oli rahandusspetsialistist koolinõunik ligi 40-aastane. Kaheksa aastat pärast Läänemaale siirdumist läksid käskirja read: On kulunud käies kuldne king Ning hilinenud hing, ning hilinenud hing - Kus on nii üksik kodune tee, - Ei sinna saa üle maa ega vee: On sillaks ainult hing! Kuldne king küll kulunud, ometi on see veel pool Haapsalu perioodi. 1919
Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lemmik
+Eesti on küll pindalalt väike, aga kauneid külastamist väärivaid objekte asub igas maakonnas. Eestis on ilus loodus, meil on palju järvesid ja saari ning poolt meie riigist katab ilus mets. Lisaks on meil palju vanu linnu, millest enamik on sadu aastaid vanad. Soovitan külastada meie pealinna Tallinna ja kahte kõige suuremat saart Hiiumaad ja Saaremaad. Pealinnas on meil Vanalinn mis on riigi üks suurimaid vaatamisväärsusi, teletorn, lennusadam ja vabadussammas. Saartel on väga ilus ning puutumata puhas loodus. Saaremaal vääriks külastamist Sõrve poolsaar sõrve tuletorniga, Panga pank, Kuressaare kindlus ja Kaali kraater. Hiiumaal seevastu Kõpu ja Tahkuna tuletornid ning Pühalepa kirik. Lisaks on saarte raval väga omapärane ja huvitav kultuur. Parim aeg Eestit külastada oleks suvel, sest suvel on meil palju pidustusi ja üritusi, ...
võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama. Tsaikovski kuulsus heliloojana hakkas kasvama. 1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uut 4- osalist keelpillikvartetti. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Ta sõitis välismaale, kus lõpetas ooperi "Jevgeni Onegin". See on üks tema tippteoseid. 70-date lõpus Andis menukaid kontserte Euroopas. Hakkas pihta tema rändurielu, kohtas palju tuntuid heliloojaid. 1885. aastal kolis Klini lähedale
Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele
Cyrllius Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek, oli tuntud nii helilooja kui ka muusikapedagoogina.Teda tunti ka kui ühte rahvalaulude tundjat. ELUKÄIK Cyrllius Kreek sündis Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ
Haapsalu rätik Pitsiline ilme: Traditsiooniline haapsalu rätik on nelinurkne suurusega 100x100 kuni 150x150 cm. Rätik koosneb kolmest osast: peenekirjalisest keskosast koos poortiga ja eraldi kootud ning külge õmmeldud äärepitsist. Ta kootakse peenest kahekordsest villasest lõngast puuvarrastel nr. 3-4. Valmis rätt pestakse soojas seebivees kergelt muljudes, loputatakse ja raamitakse kohe keskmise pingega. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Materjaliks oli varemalt kodukedratud ühe- või kahekordne lambavillane lõng, eelistatavalt tallevill. Hilisemal ajal hangiti peeni välismaiseid lõngasorte, nii et õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid ven...
Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas 1973 püstitati mälestussammas Kullamaale 1924 nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks 1973 anti Tobiase nimi Kärdla muusikakoolile Memoriaalmajamuuseum Täname tähelepanu eest :) Allikad http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/co mposers/tobias/elu.htm
aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. R. Tobiase mälestuseks püstitati 1929. a. mälestussammas Haapsallu ning 1973. a. mälestuskivi Kullamaale. 1924. a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks. Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva puhul avati Käinas tema sünnimajas memoriaalmuuseum ja anti Tobiase nimi ka Kärdla muusikakoolile. Rudolf Tobias oli Eesti Estonia teatri hoone Tallinnas. helilooja.
Kuidas elad,Ann? Gerda Türin Häädemeeste keskkool Aidi Vallik Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötas kunstnikuna erinevates kohtades. Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?" See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel
langeb appi tõtanud Ülo. Tuleriida juures leinab Juta Ülot. Tuleb Olav, kes ikka veel loodab, et Juta vastuarmastusele. Kuuldes, et Juta vihkab Ülo mõrtsukat, Olav hullub. Ooper lõppeb itkude ja tuletseremooniaga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Sündis 3. detsembril 1889 aastal Läänemaal. Algselt oli nimeks Karl Ustav Kreek, seejärel Kirill millest kujunes välja Cyrillus. Omandas hariduse Peterburi konservatooriumis. Seejärel kolis Haapsallu, edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. Hobina kogus rahvaviise. 1940. aastal kutsuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuks. 1947. a anti talle professori tiitel. Kodused ei mäleta Kreeki klaveri juures töötamas vaid öösiti kirjutuslaua taga oma mõtteid kirja panemas. Suri 26. märtsil 1962. Suurim teene on vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. Vaimulike rahvaviiside seaded moodustavad tema loomingu mahukaima osa
,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. 1910. lisandusid luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu ". sõbrad Vastuvõtt ei olnud päriselt mõistev ja Enno vaikis kirjanikuna kümneks aastaks. Kodavere köstri tütre Ella Sauliga abiellus ta Valgas 28. augustil Tütar Liki sündis 1910. aastal. Ella Enno oli kunsti ja kunstnikku mõistev inimene . Ernst Enno Pere kolis 1919. aasta sügisel Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult
kodukooli, kus õpilaste väike arv suhteliselt korralikku haridust võimaldas. Haridusteed jätkas 1886.a Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis. Astus Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda. 1904. aastal asus tööle ajalehe ,,Postimees" juurde. 1909. aasta suvel abiellus Enno Kodavere köstri tütre Olga Elfriede (Ella) Sauliga. 1909 asus Enno Valga Krediidiühisuse asjaajaja kohale. 1919 sügisel kolis Ennode pere Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Ta aga külmetas ja see läks maksma elu. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Looming Luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole.
vana linnusevalli joont, puittarandid asendati vaid kivistega, asusid looduslikult soodsates kohtades (Otepää, Lihula, Tartu). 14. sajandil ehitati konvendihoone tüüpi linnuseid. Konvendihoone on massiivne korrapärane nelinurkne ehitis, mille lähim maa-ala oli ümbritsetud ringmüüriga. Selliseid tüüpi linnuseid ehitati Pärnusse, Viljandisse, Põltsamaale, Tallinna, Rakverre, Narva, Kuressaarde, Haapsallu. 5. Haridus keskajal- Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti ka ülikoolides, peamiselt Saksamaal, kuid samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas. Arutati ka kõrgema ladinakooli asutamist , kus ka talulapsed saaksid õppida, kuid reformatsiooni tõttu see ainult ideeks jäigi. Arvatavasti piirdusid Eesti toomkoolid trivium'iga, ning ülemastme läbimiseks tuli sõita välismaale.
Lisaks noorikule heidab Kuikile silma ka piiskop ise ja viib neiu vägisi lossi, kuid neiu keeldub saamast piiskopi armukeseks kuulutab härra ta nõiaks ning Kuiki müüritakse kirikuseina. Samal ajal püüab Ehko koos sõpradega oma neiut päästa, kuid jääb hiljaks ja satub vangikongi. Noormehe piinamise ajal ilmus kirikuseinale neiu kuju. Tuntud on ka L.Kyösti ballad V. Ridala tõlkes ning P. Kilgase versioon, millega võib tutvuda iga inimene, kes satub õigel ajal Haapsallu etendust vaatama. 5 VALGE DAAMI PÄEVAD Alates 1987. aastast on hakatud korraldama Valge Daami päevi. Idee korraldada selline üritus, tuli sellest, et Haapsalu on tuntud oma Valge Daamiga augusti öödel ning "Haapsalu legendi" etendus on teada üle Eesti. Ja nii korraldatigi 1987.aasta augustis täiskuu ilumise paiku esimesed Valge Daami päevad, mille idee on sarnane Tallinna Vanalinna päevadega.
kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöö-
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks ta Peretburi konservatooriumi trombooniklassi õppima ning jätkas kompositsiooni ja teooria alal. Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija. Koorimuuska: Esimesse suuremasse rühma kuuluvad lühikesed koraali- ja rahvaviiside seaded.
3) Barclay de Tolly Vene väejuht,võttis osa vene rootsi sõjast ja isamaasõjast ,on saanud väga palju autasusid selle eest 4) Fabian Gottlieb von Bellingschausen pärit saaremaalt 5) Krusenstern-....kiltsis suri ,viimane meesterahvas kes maeti toomkirikusse.naine on viimane inimene kes maeti toomkirikusse sest oli komme et naine maetakse oma mehe kõrvale. Maadeavastaja 6) Carl Abraham Hunnius-turismiedendaja 19 saj l ,tema ehitas I kuurorti Haapsallu. (Teaduslik ja teadlik lähenemine meremudale kui ravivahendile samuti ülevenemaalise kuulsusega kuurordi tekkimine Haapsallu on seotud meditsiinidoktor Carl Abraham Hunnius.) 1845 tekkis teine Tagalahe ääres märksa suurem ja mugavam mudaravila mis oli euroopas parim koht. 7) Wiedemann-keeleteadlane eesti keele arendaja haapsalust pärit ,ta kogus eesti vanasõnu ja seal oli ka eesti mängud sees ,,Aus dem inneren un äusseren Leben der Ehsten,,
8.Jüriöö ülestõusu põhjused +aeg. Eestimaa hertsogkonna valitsemine oli liiga tülikas ja vähetasuv. Nii otsustas Valdemar 4. Eesti Saksa ordule maha müüa. Taanlased kartsid uue maaisanda vabaduse piiramist ning üritasid seda takistada. Sammuti proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. alustasid harjulased relvastatud mässu. 8.1Üldine käik: 1.) Eestlased tapsid sakslasi ja suundusid Tallinna piirama (Appi kutsuti Rootsi ja Pihkva.) 2.) Edasi suunduti Haapsallu. 3.)Eestlaste kuningad kutsuti Paide selgitusi andma. tekkis tüli ja eestlased tapeti. 4.)Ordu väed tungisid Taani aladele- purustasid Kämbu küla ,kukeveres ja 14.mai harjulaste maleva. 8.2Tagajärjed: Jüriöö ülestõus ebaõnnestus. Pidid ehitama ordule Maasilinna. 9.Muistne vabadusvõitlus: 1. Ümera lahing-1210. Mis lõppes eestlaste võiduga. 2. 1217 Madisepäeva lahing-lõppes eestlaste allajäämisega. Sõjas hukkusid Lembitu ja Kaupo
Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks: kolm sümfooniat I klaverikontserdi neli ooperit balleti "Luikede järv" - mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. klaveripalade tsükli "Aastaajad" 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma.
Üldse ei jaksanud tõusta. Rebecca tõusis ärkvele ning tuli välja plaaniga, et võiks täna kooli asemel kõik koos midagi põnevat teha. Olin nõus, ainult, et kui saan veel paar tunnikest magada. Rebecca saatis teistele sõnumid laiali ning pani äratuse poole kümneks. Kell oli juba pool 11 saamas. Olime kõik valmis ja tellisime 7 kohalise takso. Meid oli kuus: mina, Rebecca, Kelly, Kerten, Rasmus ja Matthias, viiesesse poleks me ära mahtunud. Palusin meid viia Haapsallu, mõtlesime minna seal asuvasse pubisse sööma. Sealsed toidud on lihtsalt imehead. Hiljem käisime mere ääres, seal toimusid just mingisuguse seriaali võtted, jäime seda pealt vaatama. Peale seda jalutasime lihtsalt linna peal ringi, käisime linnuses ja siis otsustasime tagasi minna. Kell oli siiski juba 7 saamas. Ühikasse jõudes plaanisime poest head sööki-jooki osta ja maja taga asuvasse parki minna. Õues oli üsna soe, niiet milleks ikka toas passida
Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa-tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta endale palju uusi eesti tuttavaid, kellega näiteks ta peab jagama tuba ja kõike muud. Nad elasid ja õppisid seal vaesuses. Peeter Süda ja Mart Saar. Kodus leidis tööd muusikaõpetajana Rakveres ja Tartus
mõningad eelised. Hea juhus omariikluse läbiviimiseks oli aeg, kui Saksa armee asus uuele pealetungile idarindel ning Vene väed sunniti taganema. Tekkis segadus. Nüüd võis olla õige aeg tegutsemiseks. Nii moodustatigi Eestimaa päästekomitee, kuhu kuulus kolm Eesti rahvuslike vaadetega poliitikut: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Eesti Maapäeva vanemate nõukogu moodustas iseseisvusmanifesti. Kolm meest tahtsid rongiga sõita Haapsallu manifesti välja kuulutama, kuid teade, et sakslased on samuti sinna teel, tõukas nad Pärnusse ning iseseisvusmanifest loetigi esmakordselt ette 23. veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Tallinnas, Tartus ja teistes suuremates linnades. Selle päeva järgi tähistame oma riigi sünnipäeva. 24. moodustati Eesti ajutine valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. (aga ikkagi ei saanud eestlased päriselt iseseisvaks: Saksamaa ei aksepteerinud meie
mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijaks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", veidi vähem ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Ta leiab, et tänapäeva noored pole pahelisemad kui tema ja tema eakaaslased. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides, ta on õppinud Palivere algkoolis aastatel 1978- 1979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis 19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996. 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus kirjanik palju ringi, põhiliselt Eesti, aga ka endise NSVL piires. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. Sel ajal ilmusid tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus, samuti andis Eesti Raamat välja tema luuleraamatu ,,Ärge pange tähele" 1990. aasta noorte autorite kassetis. Selle kogu tekstid on kirjutatud 15-18-aastaselt ja vaatamata ühe
kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
külajstajatele uksed. Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal Raudteejaam 1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum. Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. Ehituse eeltöid alustati kogenud inseneri P. Götte juhtimisel juba samal aastal. Raudtee valmis kahe aasta pärast ning avati liikluseks 1. novembril 1905
Lapsed laulsid esimest häält, isa bassi, mõni vanematest lastest teist häält. 1896. aastal sai isa õpetajakoha vormsile, kuhu pere lühikeseks ajaks elama kolis. Seal omandas Cyrillus ka rootsi keele ja puutus kokku rootsi rahvamuusikaga . Vormsil elades pöördus terve pere õigeusku, mis nõudis ka sünninimede muutmist venepäraseks. Karl Ustavist sai Kirill ja Gustavist Konstatin. Siit tuleneb ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Varsti kolis ema lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Cyrilluse koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus ta harmooniumil, klaveril ja orelil. Muusikast innustunud poisil lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel, samuti võeti ta mängima kooli pasunakoori ja linna tuletõrjeorkestrisse. Tema enda sõnul oli tema esimene katse komponeerida 13.aprill 1906.aastal. 1907-1908.a hakkasi Cyrillius Kreek õpetama Haapsalu
VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE KATUSEGA PERROON. LISAKS KUULUVAD JAAMAKOMPLEKSI ABIEHITISED: PAGASIAIT, PLATVORMIGA KAUBALADU, VEETORN, DEPOO, VEDURITE PÖÖRDSILD, RAUDTEELASTE ELAMUD JA TEISED VÄIKSEMAD ABIHOONED. HAAPSALLU RONGILIIKLUS ALGAS 1905. AASTAL. VIIMANE RONG LAHKUS HAAPSALUST AASTAL 1995. AASTAST 1997, TEGUTSEB HAAPSALU RAUDTEEJAAMA IMPERAATORIPAVILJONIS EESTI RAUDTEEUUSEUM. LINNAGA TUTVUMISEKS SAAB HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" TEHA MEELDEJÄÄVA RONGISÕIDU. JAAMAHOONE ON POPULAARNE KA FILMIVÕTETEKS. 8 KOKKUVÕTE . 9 KASUTATUD MATERJAL 1. ALAMAA,H-M;ALTJÕE,K.2012. EHEDAD ELAMUSED EESTIMAAL
Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908. Oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. 1909.aastal läks Enno Valka tööle krediidiühingusse. 1914.aastal hakkas ta töö kõrvalt Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. 17.juulil 1918.aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. 1919.aastal kolis ta Haapsallu. 1920.aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. Aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. 7.märtsil 1934 Ernst Enno suri. Matustel ei olnud ühtegi kirjanikku, küll aga palju linnaelanike, õpilasi . Ernst Enno luulelooming on sissejuhatuseks uusromantismile ja ,,Noor Eesti" liikumise poolt kultiveeritud moodsale luulele. Väliselt pole Enno kunagi kuulunud ,, Noor Eesti" rühmitisse, kuid sisult on ta meie tähtsamaid uusromantika lüürikuid.
Pärast I maailmasõja puhkemist kutsuti Tobias Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina. Tervislikel põhjustel vabastati ta aga järgmisel aastal teenistusest ning ta jätkas tööd muusikaülikoolis. Rudolf Tobias suri 29.10.1918 kopsupõletikku ja maeti Berliini Wilmersdorfi kalmistule. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist maeti Tobiase põrm 7.06.1992 ümber tema kodukohta Kullamaale. Tema mälestuseks püstitati 1929. aastal mälestussammas Haapsallu (Roman Haavamägi) ning 1973. aastal paigaldati mälestuskivi Kullamaale (Aime Kuulbusch). 1924. a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks. Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva puhul 1973. a. mais avati Käinas tema sünnimajas memoriaalmuuseum. Samal aastal anti Tobiase nimi ka Kärdla muusikakoolile.
salvestama rahvaviise fonograafiga, mis võimaldas neid hiljem uuesti kuulata ning täpsemalt noodistada. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Pärast lõpetamist asus ta elama Haapsallu, kus edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. 1940. aastal asus Cyrillus Kreek aastaks tööle Tallinna Konservatooriumi, 1944. aastal uuesti ning 1947. aastal anti talle seal ka professori tiitel. Kahjuks sunniti ta sealt kolme aasta pärast uuesti lahkuma ja Kreek jäi tööta. Tema elus oli tol hetkel madalseis, kuid seda enam oli tal võimalik tegeleda oma elutöö vaimulike rahvalaulude kogumise ja töötlemisega. CYRILLUS KREEKI LOOMING
1923.a. ehitati Valgast Koikkülani uus haru, vältimaks kulukat sõitmist läbi Läti Vabariigi. Eesti territooriumil asus raudteest 47 km, 39-ndal kilomeetril asuv Mõniste jaam oli Eesti lõigu viimane, edasi kulges raudtee Lätis läbi Ape ja Aluksne jaamade Gulbene linnani. 2.4 Keila-Haapsalu Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama tagant algas kohalike elanike leivaallikas - suvitajate sõidutamine hobuveokitega Haapsallu. Aurikuühenduse kõrval oli see ainsaks viisiks, kuidas supelsaksad "Venemaa esimesse põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni. Esimesed plaanid liini ehitamiseks tehti juba 1872. aasta aprillis. Eespool mainitud olukordade tõttu aga jäid plaanid soiku ja alles Nikolai II troonile asumisega 1894. aastal otsustati uuesti ette võtta Keila-Haapsalu raudtee projekt
gümnaasiumi ja võeti vastu kvartasse. Kool, mis asus Jaani kiriku kõrval, kujutas endast küllaltki tugevat õppeasutust. Poole aasta pärast viidi Hurt tertsiasse. 1856.aasta alguses hakkas Jakob Hurt stipendiumi saama, esialgu pool summat, hiljem täie stipendiumi, 85 rubla aastas. See kindlustas tema elujärje: stipendiumist jätkus hommiku- ning õhtusöögiks, raamatuteks ja riieteks. Suvel töötas ta mitmes mõisas koduõpetajana. Imavere mõisast tegi ta reisi Hiiumaale, Haapsallu ja Kodaveresse. Seal õppides kujunesid Jakobi lemmikaineteks kreeka ja ladina keel. Erilist mõju avaldas talle Ovidiuse ja Homerose luule. 19.detsembril 1858.aastal anti Jakob Hurdale Tartu gümnaasiumi poolt küpsustunnistus. Hurda püüdlused hariduse alal aga sugugi ammendatud. Juba gümnaasiumipõlves oli noormehel tekkinud kavatsus jätkata õpinguid ülikoolis. Algul soovis Hurt pühenduda gümnaasiumis armsaks saanud keeleteadusele, kuid Dr. Oetteli soovi tähele pannes valis noormees
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus läänemaal. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii kodus kui koolides, kus isa õpetamas käis. 1896. Aastal sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere ka lühemat aega elas ning kus sai terve pere õigeusku ristitud. Karl Ustavist sai venepärane Kirill- siit ka tema hilisem kunstnikunimi, Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril ja orelil. Ta huvitus puhkpillimängust ja mängist kooli pasunakooris ning tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ja laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas Kreek 1908. Aastatel 1912-1916 jätkas Kreek kompositsiooni ja muusikateooria alal
oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
terviseparadiis.ee/) 9.päev 10- 11.00 Hommikusöök 12.00 Ekskursioon Pärnu linnas 15.00 Külastame Pärnu randa, kus veedame aega võrkpalli mängides, ujudes ja lohesurfates 19.00 Hotellis õhtusöök ning pärast seda vabalt valitud tegevused Pärnu linnas 10.päev 8 - 9.00 Äratus ja hommikusöök 10.00 Lahkume Päikselisest Pärnust 11.00 Liigume edasi Haapsallu 13.00 Jõuame Haapsallu 14.00 Ekskursioon Haapsalu linnas ja promenaadil 17.00 Õhtusöök Roosta Puhkekülas (http://www.roosta.ee/) 18.00 Lõbusad meeskonnamängud 19.00 Lastele korraldatud aardejaht ja vanemad võivad samal ajal käia saunas 20.00 Saun ja massaaz 11.päev 6.30-7.30 Hommikusöök 8.00 Lahkumine Roosta puhkekülast 10.00 Jõuame Virtsu, ning läheme laevaga Muhu saarele, kus tutvume kohalike
lootused abile. 1938 Eesti, Läti, Leedu kuulutasid end neutraalseks 1939 juuni- mittekallaletundileping Eesti, Läti ja Saksamaa vahel 23. august 1939 Eesti läks Nõukogude mõjusfääri EESTI VÄLISPOLIITIKA II MS ALGUSES: sept. 1939- algas II MS Saksa väed ründais Poolat Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksamaale.Eesti kuulut.neutralit. 17. sept. 1939 NL ründas Poolat Sellega oli Poola vastupanu mõttetu. 28.sept. BAASIDE LEPING Saaremaale, Hiiumaale, Paldiskisse, Haapsallu Nõuk. Sõjaväebaasid Vastupanu mõttetu. Samal päeval Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa- Nõukogude piiri ja sõprusleping Oktoober 1939 Nõuk. Väed saabusid. Hitler kutsus baltisakslased Saksamaale.Need inimesed loobusid Eesti kodakondusest ja võtsid Saksa oma. Pärast BAASIDE LEPINGUT muutus Eesti sisuliselt Nõuk.protektoriaadiks ehk sõltuvaks riigiks. Sisemine elu jäi samaks, seadused jäid kehtima, Vene võim ei sekkunud otseselt, vaid kaudselt. 3. november 1939- 12
Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest.
1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest
Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti mõnus paik, mäletan, kuidas me suviti ujumas käisime. Kuid nüüd Narva Jõesuud külastades tundus linn trööstitu. Mu südamel oli seal raske, vihma sadas, väljas oli külm ning mu vanaema maja pole enam alles." Wiklandi sõnul oli tal Haapsallu palju kergem minna. Kuigi linn on muutunud, olevat ta lapsepõlve mängumaa kohe ära tundnud. Pealegi elab seal veel inimesi, keda ta kunagi tundis, näiteks kunagisi kooliõdesid. Kuna ta oli kindel, et tagasiteed Eestisse enam pole, ei õpetanud ta ka oma neljale tütrele eesti keelt, sest ta ei näinud mõtet ,,õpetada neile keelt, mida nad ei saa tarvitada". Wikland ei usu, et ta kunagi Eestisse tagasi koliks, sest kogu tema elu on Rootsis: lapsed, 10 lapselast ja sõbrad
Maanõukogu 15.nov otsus: Tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Ettevalmistused Maanõukogu vanematenõukogu poolt iseseisvuse väljakuulutamiseks: Selgitati välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusse, selleks saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ja loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.Korraldasid illegaalseid nõupidamisi. Pärnus loetud iseseisvusmanifest:Päts ja Vilms tegid katse sõita Haapsallu,et seal manifest avalikult ette lugeda.Sakslased jõudsid Pärnu enne Päästekomitee liikmeid,kavatsusest tuli loobuda.Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse.Seejärel tehti manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali,kohalikele rahvuslastele tehti ül-ks see 1.sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Balti hertsogiriik jäi loomata-Sest Saksamaa kaotas maailmasõja. Nad heitsid oma relvad,mida kaasa polnud
Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Tähtis oli Päästekomitee loomine, mis oli 3-liikmeline. Moodustati 19.veebruaril ning oli mõeledud tegutsema erakorralistes olukordades., ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Koosseisu kuulusid: K.Päts, J.Vilms, Konstatin Konik. 21.veebruar kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Samal päeval sõideti Haapsallu, et seal manifest ette lugeda, aga paraku jõudsid sakslased enne Päästekomitee saabusmist Haapsallu. Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse. Siis valmistati manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali, et see esimesele võimalusel ette lugeda. Selline võimalus avanes Pärnus 23.veebruaril. Endla teatri juures loeti suurele rahvahulgale ette iseseisvusmanifest, päev hiljem tehti sama ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24
reegleid mis on käigus tänapäevani. ASUKOHT Keila on ligikaudu 9500 elanikuga väikelinn Põhja-Eestis, mis asub Eesti pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 10,46 km2 millest pool on tihedalt asustatud, pool kaetud põhiliselt metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudteed, linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Linnas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud.
Eestimaa, jaotatud orduteks 2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile 3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused: · 1262 linnaõigused Tartule · Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu · Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu · XIII sajandil said linnadeks Paide, Viljandi, · XIV saj. l poolel linnaõigused Narva ja Rakvere 7. Ehitakse esimesed kivilinnused, tornlinnused 8. suur osa kiriku- e. sakraalarhitektuuril: 1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik · Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik
kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
2.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 Pärnu (vana)linnatuur giidiga 13.00 lõuna 14.00 sõidame Munalaiu sadamasse 15.10 väljub praam Kihnu 16.30 Kihnus (u. 3H) tutvume Kihnu kultuuriga, külastame muuseumi, kuulame Kihnu Virve pereans. 19.50 väljub praam tagasi Munalaiu sadamasse 21.30 hotellis tagasi 3.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Haapsallu 12.00 Haapsalu Piiskopilinnuse ja Toomkiriku giidieksk. 15.00 lõuna 16.15 Haapsalu Rätikumuuseumi külastus (võimalik osta Haapsalu naiste imepeent kätetööd) 17.30 tagasisõit Pärnusse 19.00 hotellis tagasi (vaba õhtu) 4.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Virtsu sadamasse 11.20 väljub praam sadamat Kuivastusse 12.50 Kuivastu sadamas 13
annaabi.ee 
