Kiri Venemaale (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Saaremaa maastik

98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia ­ Oesilia - Ozel - Ösel ­ Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks. Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, {{Riia]] linna ja {{Saare-Lääne piiskop]]i vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö

Ma ajalugu

28

doc

Sõda ja Saaremaa

Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22. juulil tulistasid Saksa kaatrid Abruka juures kahureist Läti jäämurdjat ,,Lcplsis". See sai vigastada ja pukseeriti Vene traaleri poolt Roomassaare sadamasse. Siin võeti talt maha Mõntu määratud torpeedolast, seejärel lasti otse kai ääres uppuda. Sama aasta sügisel tõsteti ,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11

Ajalugu

39

pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit ­ kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar ­ maailma rikkaim riik ....................

Maailma turismigeograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine. Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B

Eesti loodusgeograafia

34

doc

Rumeenia

borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra

Geograafia

27

docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

Pikkade tornide ja teravatipuliste katusetornidega luteriusu kirikud pärinevad keskajast. Alles mitusada aastat hiljem ehk 19. saj hakati Eesti aladele rajama õigeusu kirikuid. Kõige suursugusem õigeusu kirik asub Tallinnas, otse Toompea lossi vastas ­ Nevski katedraal. Õigeusu kiriku tunnuseks on ümarakujulised sibulkuplid. Võrreldes luteri kirikutega on need väga rikkalikult kaunistatud. Lisaks ei ole Vene õigeusu kirikus istepinke, jumalateenistus toimub kõigile püsti seistes. Baltisakslaste pärand 29. Mõisakompleksid ­ eespool on juba kirjas Põhjaka, Palmse ja Olustvere mõis, (Pädaste mõis ­ uus Muhu köök) Mõisa peahoone asukohaks valiti võimalusel kõrgem koht, et ümberkaudsed alad hästi näha oleksid. Mõisniku kõige väärtuslikumad majandushooned asuvad elumaja ees ehk te möödute neist enne peamajani jõudmist. Nendeks on ait ja tall-tõllakuur

Turismigeograafia

14

doc

Küpros

1. AJALUGU 1.1. Esimesed elanikud Küpros on ajaloo vältel olnud paljude riikide asumaaks, muuhulgas on saart valitsenud Kreeka, Egiptus ja Türgi Osmanite impeerium. Küprost on austatud juba kiviajal. Varaseimad elanikud umbes 5600. aastatest e.Kr. olid pärit choirokoiti hõimust ja nad tegelesid põlluharimisega. Choirokoitia nimi oli tulnud külakese järgi saare lõunaosas, kus nad elasid. Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreet

Geograafia

Kommentaarid (0)