Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Häälemurre". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
häälemurre, kõri, kõhred, häälepaelad, mõõtmete, sümeetria, hakkaks, juhtimaKuidas tekib hääl ja mis on häälemurre Kuidas tekib hääl Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib hääl. Mida peenemad on häälepaelad seda tugevamini nad võnguvad ja seda kõrgem on hääl. Naistel on kõri väiksem kui meestel, siis on neil ka häälekurrud lühemad ja peenemad ning hääl kõrgem Hääl Hääl on inimese hingamise ja hääleelundite koostöös tekitatud heli. See võib olla rääkimine, naermine, kisendamine jne. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Pildid Häälemurre Poistel algab häälemurre keskmiselt 1314 aasta vanuselt ja mehe hääl kujuneb välja paari aasta jooksul.
Kirjelda kuidas tekib hääl Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest, mida pikem häälepael, seda madalam hääl on Võrdle hääleliike ja muusikainstrumente viiul = Sopran Missugused muutused toimuvad poisi häälepaeltega häälemurde perioodil? Hääl läheb madalamaks ning häälepaelad pikenevad, Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel Miks tütarlastel häälemurret pole? Tütarlaste häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge, metsosopran keskmine, alt - madal Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor - kõrge, bariton keskmine, bass - madal Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? Hääleulatuse omaduse järgi
1.Kirjelda, kuidas tekib hääl. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 2.Millest sõltub hääle kõrgus? Häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. 4. Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurda perioodil? Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. 5.Miks tütarlaste häälemurret kuulda pole. Häälepaelad pikenevad vähem kui poistel. 6.Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge Metsosopran-keskmise kõrgusega Alt-madal 7.Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor-kõrge Bariton-keskmine Bass-madal 8.Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? hääle ulatuse järgi. 9
Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurde ajal? Kuna kõri kõik kõhred ning lihased anatoomiliselt suurenevad, muutub nende juhtimine aju poolt keerukamaks ning häälepaelad peavad võnkuma sümmeetriliselt, kui see sümmeetria häirub tekib häälehäire. 6) Miks tüdrukute häälemurret kuulda pole? Tüdrukute häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel. 7) Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda, kuidas kahjustusi ravida? Kahjustavad mõjud: *välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused
MEHELIKKU KÜPSEMIST SOODUSTAVAD · mõõdukas füüsiline koormus · mittesuitsetamine · hoidumine kemikaalidest ja sõltuvusainetest · piisav ja tasakaalustatud toit Puberteedi tunnused Murdeea muutused tulenevad poistel eelkõige sellest, et ajuripatsi talitluse tõus vallandab meessuguhormoonide senisest tunduvalt suurema eritumise munandeis. Puberteedi esimene tunnus on munandikoti mõõtmete ja voldilisuse suurenemine ning selle naha värvuse tumenemine. Seejärel suurenevad munandite mõõtmed ja hakkab kasvama suguti. Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod. Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks.
Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätel-jalgadel. Kõigepealt kiireneb käe- ja jalalabade kasv, siis hakkavad järele kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. See ongi põhjus, miks "pubekas" näeb esialgu välja kiitsakas ja pikajalgne. Pikkuskasv toimub luude kasvu tõttu, ja kuna see on üsna kiire, võivad käed-jalad vahel ka valutada. Mehed on keskmiselt 12 cm pikemad kui naised Sinu õlad muutuvad laiemaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest, kõrikõhrede ning kõrilihaste arenemisest. Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (tavaliselt umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud tihti omaealistest poistest pikemad. Tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem, ja enamasti on naised ka meestest lühemad
ise head eeskuju viha väljaelamisel, ei keela lapsel vihane olla, ei vihastu lapse viha peale jne. Lohutuseks võib öelda nii palju, et kui teismelisele meeldivad kummalised soengud, riietus, huvialad ja tal tekivad ebatavalised, kahtlasena tunduvad sõbrad, ei tähenda see veel seda, et lapsest saab kaabakas või kurjategija. Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust. Füüsilised muutused murdeeas(tüdrukud) Murdeiga toob muutused Murdeiga ehk puberteet on periood, mis lahutab lapsepõlve täiskasvanueast. Just selles vanuses saab lapsest täiskasvanu. Sel ajal avastab inimene enda jaoks seksuaalsuse. Kehaga toimuv tekitab arusaamatust ja
kaenlaalustesse, peenise ümbrusesse, munandikotile, näole ja rinnale. Näokarvad hakkavad kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa. Kiire kasvu tulemusena kasvab poiss pikemaks ja kehamass suureneb eeskätt kasvava lihasmassi arvelt. Üsna tavaline on, et rinnanibud ja rinnad võivad suureneda ja tundlikumaks muutuda ja mõne aja vältel tundlikud olla, see möödub iseenesest mõne aja jooksul. Samal ajal toimub häälemurre see on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning algab umbes 1314-aastaselt. Häälemurre võib kesta paar aastat. Iseeneslikke erektsioone võib poistel tekkida ka imiku- ja väikelapseeas, aga sagedamini murdeeas. Umbes aasta pärast peenise kasvu algust, tavaliselt 12. ja 15. eluaasta vahel, toodetakse munandites üha rohkem seemnerakke ja tekivad magades iseeneslikud seemnepursked e pollutsioonid e "märjad unenäod" neid esineb kõikidel poistel ja vahel ka
munandikotid muutuvad suuremaks ja paljudel poistel hakkavad ka näo piirkonnas kasvama karvad, mis muutuvad aja jooksul karmimaks ja tumedamaks. Varem või hiljem leiab murdeeas aset esimene seemnepurse, mis võib toimuda magamise ajal (tihti kutsutakse seda ,,märjaks unenäoks"). Murdeeas tekib poistel erektsioone märksa sagedamini kui varem. Umbes 50% poistest võib kogeda ajutist rinnanibude hellust, mis möödub spontaanselt mõne aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning leiab aset 1314-aastaselt (www.amor.ee) Tabel 1. Murdeea muutuste algus tüdrukutel. Tabel 2. Murdeea muutuste algus poistel. Puberteedi eas hakkavad poisid ja tüdrukud üha enam huvi tundma oma välimuse ja kehaproportsioonide vastu. Selleks on ka põhjust, sest sellel ajal toimuvad välistes tunnustes kiired ja suured muutused, mida tuntakse kui sekundaarsete sootunnuste ilmnemisena.
meeleolumuutused, hirmutunne, stress, ärrituvus, närvilisus, agressiivsus, patoloogiline unisus või unetus, tähelepanu vähenemine, kontrollikaotus. PMDD juhtumite puhul on sageli vajalik psühhiaatriline konsultatsioon. Üsna sageli määratakse raviks monofaasilisi rasestumisvastaseid tablette. Millised muutused sinuga toimuvad · Meheliku kehavormi kujunemine (suguelundite suurenemine ) · Karvkate · Higinäärmed · Häälemurre · Hügieen · Vistrikud (akne-põletikuline nahahaigus, mis tekib peamiselt puberteedi käigus. Aknet põhjustavad meessugu-hormoonid ehk androgeenid ) · spermatosoidide valmimine · Pollutsioonid Midagi uut??? Suitsetamine Alkohol Narkootikumid Kuritarvitamine ·Oska alati EI öelda ·Tea enda õigusi ·Ära lase teisel enda eest otsustada ·Suureks kasvamisega kaasneb suurenev vastutus ja kohustused
kesknärvisüsteemi vastav keskus,kus signaali töödeldakse; motoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse elundisse, näiteks lihasesse. Kui elund reageerib, siis see ongi vastus ärritusele. Kõige lihtsamad refleksikaared koosnevad vaid kahest neuronist, nagu näiteks põlverefleks. Sellised refleksid on ka väga kiired ja nende abil saab kontrollida kesknärvisüsteemi talitlust. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri paikneb 4. -6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga Kõri liigub aktiivselt üles alla ja passiivselt külgsuunas ( elastne ühendus neeluga) Alates 20.aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb Kõri koosneb 4 anatoomilisest osast: Kõhreline skelett, Seesmised lihased , Välimised lihased, Kattev limaskest
Seksuaalne ja füüsiline küpsemine on seega universaalne kõik inimesed on teinud läbi need muutused elus enne kui saavad täiskasvanuks. Kehalises arengus toimuvad muutused võib jagada mitmesse liiki: Primaarsed sugutunnused: need on esmased sugutunnused, mis on otseselt seotud inimese suguorganitega. Sekundaarsed sugutunnused: suguküpsuse märgid, mis ei ole otseselt seotud inimese suguorganitega (kaenlaaluse ja häbemekarvastiku kasv, poistel habe näol ja häälemurre, tüdrukutel rindade kasv). Keha proportsioonide muutumine: tüdrukutel kitsad õlad ja laiad puusad ning poistel laiad õlad ja kitsad puusad. Kasvu kiirenemine: sellel perioodil tuleb juurde kõvasti kasvu. *Kasvu kiirenemine on märgatav just murdeea jooksul, kus juures tüdrukutel algab see paar aastat varem, kui poistel. Tüdrukud on keskmiselt lühemad poistest enne 11ndat eluaastat seejärel
Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas. Kopsudest väljavoolav arteriaalne veri kannab hapniku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv venoosne veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. TartuTervishoiu Kõrgikool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid NINAÕÕS cavum nasi Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Eest on ta avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete e. koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga (ninaneeluga). Ninaõõne
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline areng..............................................
Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). 3. Kõri anatoomia ja füsioloogia Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb. Kõri koosneb 4 anatoomiliselt
-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), seemnejuhad (juhivad seemnerakke edasi), seemne põiekesed ja eesnääre (valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha (juhib seemnerakke kehast välja)
Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru
Käitumuslike häälepuuete korral võib esineda orgaanilisi muutusi häälekurdude limaskestal. Õige Vale 57. Kuulmispuudega isiku kõne kvaliteeti iseloomustab nasaalsus. Tegu on enamasti: lahtise ninakõlaga kinnise ninakõlaga 58. Füsioloogilise vaeghäälduse ilmingud on: häälduslikult keerulisema hääliku asendamine lihtsamaga R asendamine L-ga R asendamine nt kurgu R-ga hääliku moonutatud hääldus 59. Õige või väär? Psühhogeense afoonia korral võivad häälepaelad sulguda, kuid häält ei teki. Õige Vale 60. Düslaalia põhjuseks võib olla: aju kõnekeskuse orgaaniline kahjustus perifeersete närviteede kahjustus vale kõne harjumus kõneelundite anatomiline muutus või lihaskonna toonuse langus 61. Kuulmispuude puhul on primaarselt kahjustatud: kõnetaju sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette toolide alla mööblivildid
· Suursarvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest suursarvik, mis ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel. 84. Loetle hingamisteed. Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. · Joonis lk 120 + tv joonis 13 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus. · Ninaõõs külgmisel seinal on kolm luulist ninakambrikut: ülemine, keskne ja alumine. · Nina kõrvalurked luuline toestus · Neel seintes luud · Kõri seintes on kõhred · Hingetoru seintes kõhred · Bronhid kõhreline toestus 86
Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). 3. Kõri anatoomia ja füsioloogia Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb. Kõri koosneb
imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Reflekside abil hinnatakse närvisüsteemi seisundit ja määratakse ka ravi nagu nõelravi, tsooniteraapia, punktmassaaz. Alkoholismiravil võib kujundada refleksi, kus üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri e. larynx. Kõri asub 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud on see kaelalihastega külgedel asuvad suured veresooned ning kilpnääre, tagaosas on neel. Kõriõõs sarnaneb liivakellale, see on keskelt sissenööritud kahe paariskurru abil. Ülemised nendest on vestibulaarkurrud, alumised häälekurrud. Kõriõõne on seetõttu jagatud kolmeks korruseks. Kõriesik, kõrivatsake ja häälekõrialune õõs, mis omakorda läheb üle hingetoruks. Kõri koosneb mitmest omavahel
e) Eriklass pluss osalise ajaga tavaline klass f) Täisajaga eriklass tavakoolis g) Täisajaga erikool h) Eriinternaatkool · Puberteet · Puberteet esineb kõigil lastel samal ajal. · Hormonaalsed muutused hakkavad tunduvalt varem, kui füüsilised. · Meeleolumuutused · Kohmakus · Suurenenud söögiisu · Muutuvad kehalõhnad · Poisslaste füüsiline areng: a) munandite suurenemine b) häbemekarvade kasvamine c) peenise pikenemine d) näole ja kaenla alla kasvavad karvad e) häälemurre · Tütarlaste füüsiline areng a) rindade kasv b) häbemekarvade tekkimine c) menstruatsioon · Seksuaalse väärkohtlemise vältimise meetodid: a) ,,Mis siis, kui..." mäng b) ,,Sotsiaalse distantsi ringid" · Lapsega tema puudest rääkimine · Ei tohi oodata kuni laps hakkab ise küsimusi esitama. · Esimest korda peab laps oma sündroomi kohta kuulma vanemate käest. · Lapsele tuleb kinnitada, et teda armastatakse vaatamata kõigele. · Raamat ,,Mul on Downi sündroom"
62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine. 65
Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
Nt eesti keeles h, mis võib madala tagavokaali järel häälduda kahel viisil (sõna nahk erinev hääldus inimeseti). Distinktiivtunnuseid e. fonoloogilisi tunnuseid kasutades näidatakse iga foneemi puhul, millised kasutusel olevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnused on binaarsed st neil on reeglina kaks väärtust. Näiteks: helilisus, nasaalsus, labiaalsus, näiteks konsonandid võivad olla [- helilisus] või [+helilisus]. Olulisemad kõneorganid on kopsud, kõri, pehme suulagi, keel ja huuled. Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame: - Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine) - Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones). Hingamise faasid:
Mida noorem on laps, seda raskemini ta põeb ja seisund halveneb kiiremini. Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva jooksul peale nakatumist (harvem kuni 7 päeva) Külmetushaigust ei ole olemas, selle põhjuseks on erinevad viirused (enam kui 200), mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad. Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine) Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi! Nohu Sümptomid: Turse staadium Sekretsiooni staadium Esimestel päevadel ninaeritis vesine, edasi võib muutuda mädaseks Probleemid: 1. Ninahingamise takistus (vastsündinud ja imikud) 2
Lümfisõlmede keerukast urgete süsteemist siirdub puhastatud ja lümfotsüütidega rikastatud koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi. 19. Nimeta hingamisteed. Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus. Kõikidel hingamisteedel on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21. Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne.
liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal
Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha
Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha
kõnerütmi kujundamisel nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse muudab see kõne katkendlikuks rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema
Tallinna Tööstushariduskeskus ALKOHOL Referaat Õpilane: Caroline Sünd Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? ............................................................................................................................. 3 Alkoholi olemus .............................................................................................. 4 Kui palju on liiga palju? ................................................................................................................ 5 Alkoholi mõju tervisele...................................................................................... 6 Alkohol ja mehed ............................................................................................ 8 Alkohol ja naised .......................................................................................... 10 Alkohol ja rasedus ......................
annaabi.ee 
