Elektrolüüdid:ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb aAb+ + bBa- põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid:Ioniseeruvad täielikult lahustudes vees Näiteks:HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid:Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud. Põhjustab vähest juhtivust H3PO4 H3O+ + H2PO4- AgCl Ag+ + Cl- Näited: vesi H2O ; ammoniaak NH3 ; üksikud soolad: HgCl2, HgBr2 ; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 ; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 ; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) ; mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsiooni- järgus Mitteelektrolüüdid:Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru;Juhtivuse muutust ei esine; Näiteks: Etanool C2H5OH ; Sukroos C12H22O11
Fosforhappe kontsentratsioon: Kuna kolmandat eksivalentpunki määrata ei õnnestunud, siis arvutasin H3PO4 kontsentratsiooni teise ekvivalentpunkti järgi. Ekvivalentide võrdsuse põhjal ehk ekv(H3PO4) = ekv(KOH) VH3PO4 *CH3PO4 = VKOH *CKOH C ( KOH ) * V ( KOH ) C(H3PO4) = V ( H 3PO 4) 0,0097 * 28,0 C(H3PO4) = = 0,01358 = 0,0136n 20,0 Dissotsiatsioonikonstantide arvutamine: H3PO4 + H2O = H3O+ + H2PO4- (H3PO4) = 0,0136 n (H3O+) = 10-pH = 10-4,80 = 1,58*10-5 (H2PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*8,3/20 = 4,03*10-3 n ( H 3O +) ( H 2 PO 4-) K1 = ( H 3PO 4) K1 = 1,58*10-5*4,03*10-3/0,0136 = 4,68*10-6 H2PO4- + H2O = H3O+ + HPO42- (H3O+) = 10-pH = 10-8,39 = 4,0*10-9 (H2PO4-) = 4,03*10-3 n (HPO42-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*19,8/20,0 = 0,0097 n ( H 3O +) ( HPO 4´2-)
pKa 0,70 1,48 2,86 4,76 Elektronaktseptoorse rühma mõju väheneb kui see rühm asub kaugemal karboksüülrühmast. Karboksüülhapete valmistamine 1. Alkeenide oksüdatsioonil - 1) KMnO 4 , OH RCH CHR' RCOOH + R'COOH kuumut. 2) H3O+ 2 Aldehüüdide ja primaarsete alkoholide oksüdeerimisel + - 1) Ag O või Ag(NH3 )2 OH 2 R CHO + RCOOH 2) H 3O - 1) KMnO 4 , OH RCH 2OH kuumut. RCOOH
Lahused ja indikaatorid · Standardlahused Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH · Indikaatorid ja nende toime mehhanism - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv · In + H2O = InH+ + OH Alus värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Indikaatorid · Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid 6 klassi orgaanilisi ühendeid · Ftaleiin indikaatorid fenoolftaleiin tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane · Azoindikaatorid metüüloranz
H +¿ C¿ ¿ ¿2 , kus Ka1 =7,11·10-3 ¿ ¿ Chape =¿ ( 0,0011 )2 C ( H 3 PO 4 )= -3 =0,17· 10-3 7,11 ·10 C ( H 3 PO 4 )=0,17 · 10-3 M Dissotsiatsioonikonstandid Coca-Cola joogis: -¿ +¿+ H 2 PO 4¿ H 3 PO 4 + H 2 O H 3 O ¿ 1)Ioonmeeter: V1(NaOH) = 5,5 ml, pH= 5,53 pH=-log[H+] , seega [H+] = 10-5,53 = 2,95·10-6 =[H3O+] -¿ -¿ ¿ ¿ C( H 2 PO 4 )·V( H 2 PO 4 )= C(NaOH)·V(NaOH) -¿ H 2 PO 4 ¿ -¿ ¿ ¿ => C( H 2 PO 4 )= V¿ C (NaOH )· V (NaOH ) ¿ +¿ H 3 O¿ ¿ -¿ H 2 PO 4¿ ¿ ¿
· hapnikhapped, mitte O happed · Aluseline oksiid + happeline oksiid sool · tugevad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 CaO + CO2 CaCO3 · nõrgad H2CO3, H2S + orgaanilised happed Elektrolüüdid - on ühendid, mis dissotseerudes eraldavad lahusesse aine, mis vesilahuses jaguneb osaliselt ioonideks vesinikioone H3O HCl H + Cl hüdraatumine lahustunud aine osakesed seostuvad vee H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone Leelised - tugevad alused KNaCaBa Aluste saamine
NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Mitteelektrolüüdid · Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru; · Juhtivuse muutust ei esine; · Näiteks:Etanool C2H5OH;Sukroos C12H22O11 Happed ja alused · Brönsted ja Lowry happe-aluse teooria,1923 · happe ja aluse definitsioonid · konjugeeritud happed ja -alused · Hape1 ->Alus1 + Prooton (H+) · Alus2 + prooton -> Hape2 · Hape1 + Alus2 ->Alus1 + Hape2 · H2O + NH3 -> OH- + NH4+ · HNO2 + H2O -> NO2- + H3O+ Happe ja aluse definitsioonid · Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone); · Alused on ühendid,mis seovad prootoneid. · vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Amfiprootsed solvendid ehk amfolüüdid · Amfolüüt-Solvent käitub nii aluse kui ka happena · Autoprotolüüs · H2O + H2O H3O+ + OH- · NH3 + NH3 NH4+ + NH2- Hapete ja aluste tugevus · Tugevus sõltub dissotsieerunud molekulide
Chatelier’i printsiibile) ALUSED HAPPED Arrheniuse teooria hape – aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks alus – aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Brostedi-Lowry / protolüütiline teooria hape – aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+) – PROOTONI DOONOR nt: H3O+; NH4^+; H2S; HNO2; CH3COOH alus – aine, mille osakesed seovad prootoneid (H+) – PROOTONI AKTSEPTOR nt: H2O; OH-; S^2-; NH3; F-; HS- happed ja nende konjugeeritud alused: amfolüüt – aine, mille osakesed võivad vastavalt reaktsioonile nii siduda kui loovutada prootoneid (H2O; ZnO; Al(OH)3; etc.) Lewisi / elektronteooria hape – omab vaba orbitaali – ELEKTRONPAARI AKTSEPTOR nt: AlCI3, BF3, Fe^3+, H+ ja teised elektrofiilid
annavad vastavalt kas vesinikioone või hüdroksiidioone. Brönstedi-Lowry käsitluse järgi on happed prootoni (H+) doonorid ja alused prootoni aktseptorid. Vees vaba prootoni ei ole, sest ta on mitu suurusjärku väiksem ka kõige väiksemast aatomist, seetõttu prooton seotakse kohe vee molekuli elektronegatiivse hapniku aatomiga ja nii esineb prooton alati vees seotuna vee molekulidega, näit H(H 2O)4+. Reeglina aga kujutatakse prootonit hüdrooniumioonina (H3O+) mis on mugavam. Alused annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–). Vesi ise on väga nõrk hape ja ta ioniseerub vähesel määral: 2H2O H3O+ + OH– , siit tasakaalukonstant Kc = [H3O+] [OH–] / [H2O]2; Kc [H20]2 = [H3O+] [OH–], sest [H20]2 on ca püsiv. 25 C juures hüdroonium- ja hüdroksiidiooni kontsentratsioonid vees on võrdsed , olles 10 –7 M , siit tuleneb vee nn. ioonkorrutis Kw = [H3O+] [OH-] = 10 –14 .
ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks. R-OH + H2O H+ + H2O (H3O+ põhjustab happelisust) Selle reaktsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud vasakule s.t et alkohol on väga nõrk elektrolüüt ja laguneb ioonideks minimaalselt. 1. Hape + alus = neutralisatsioon CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O 2. Metall + hape 2CH3CH2OH + Ca 2CH3CH2OCa + H2 3. Kondensatsioon ehk hüdroksüülrühma sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega.
·Väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 ( = 1000 cm3) lahuses ·0,25 = 0,25 M Ülesanded ·Arvuta 36%-lise lämmastikhappe lahusemolaarne kontsentratsioon, kui tema tiheduson 1,225 g/cm3.·Arvuta 1M kaaliumhüdroksiidi lahusemassiprotsent, kui tema tihedus on 1,05g/cm3. Hapete dissotsiatsioon ·Hapete dissotsiatsioonil tekkiv vesinikioon(prooton) ühineb vee molekuliga, moodustadeshüdrooniumiooni H3O+ ·H2O + HNO3 H3O+ + NO3 ·Lihtsustatult HNO3 H+ +NO3 Astmeline dissotsiatsioon ·Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvadastmeliselt (peamiselt esimeses astmes) ·Vesiniksoolad dissotsieeruvad katiooniks javesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHSO4 Na+ + HSO4-- Ammoniaakhüdraat kui nõrk alus ·Ammoniaagi lahustumisel vees tekibammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3·H2O·Ammoniaakhüdraat dissotsieerub nõrga alusena
vasakule lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses hape: HNO3H++ NO3-alus:KOHK++ OH- ;sool: BaCl2Ba2++2Cl-Vee dissotsiatsioon . 2H2O H3O+ + OH- Dissotsiatsioonimäär ()=Nd/N(nd-ioonideks lag mol arv, lahuses olevate molekulide üldarv) kirjeldab ioonide lagunemise ulatust.Dissotsiatsioonikonstant kirjeldab lahuses tekkinud ioonide ja molekulide vahelist tasakaalu.Nõrgad elektrolüüdid vähedissotsieeruvad ühendid, st ained, mille dissotsiatsioon pole täielik ( < 1).Tugevad elektrolüüdid hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid
Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond. Lahuse keskkond 1) Oksiidid aluseline (IA ja II alates Ca) Na2O+H2O --> 2NaOH Happeline(mittemetallioksiidid, v.a. SiO2) N2O5+H2O--> 2HNO3
(reageerimine leelistega, happeline hüdrolüüs) Kuidas mõjutab reaktsiooni katalüsaator ja mis on katalüsaatoriks? Kuidas saadakse estreid ja kuidas muuta reaktsiooni tasakaalu? Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ja alkohol. CH3 -- COOCH3 + NaOH CH3 -- COONa + CH3 -- OH Happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol.Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid, näiteks HSO. CH3 -- COOCH3 + H2O + H3O CH3 -- COOH + CH3 -- OH + H3O Estreid saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul). HSO CHCOOH + CHOH CHCOOCH +HO. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni. 5. Millised reaktsioonid on omased amiididele? Kuidas amiide saadakse? Amiidid reageerivad leelistega, tekivad sool ja ammoniaak. Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub
peab olema null. 1) HAPETE DISSOTSATSIOON Happed dissotseeruvad positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks (happejääkioonideks). Seetõttu võib hapeteks nimetada ka aineid, mis eraldavad prootoneid. Hapete dissotsatsioonil tekkiv vesinikioon ühineb vee molekuliga, moodustades + + hüdrooniumiooni H3O , mida lihtsamalt tähistatakse reaktsioonides vesinikiooniga H . + - + - HCl + H2O H3O + Cl ehk lihtsustatult HCl H + Cl Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub astmeliselt. Elektrolüütide järkjärgulist dissotsatsiooni, mis on iseloomulik mitmeprootonilistele hapetele, nimetetakse astmeliseks dissotsatsiooniks. + -
laengute summa peab olema null. 1) HAPETE DISSOTSATSIOON Happed dissotseeruvad positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks (happejääkioonideks). Seetõttu võib hapeteks nimetada ka aineid, mis eraldavad prootoneid. Hapete dissotsatsioonil tekkiv vesinikioon ühineb vee molekuliga, moodustades + + hüdrooniumiooni H3O , mida lihtsamalt tähistatakse reaktsioonides vesinikiooniga H . + - + - HCl + H2O H3O + Cl ehk lihtsustatult HCl H + Cl Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub astmeliselt. Elektrolüütide järkjärgulist dissotsatsiooni, mis on iseloomulik mitmeprootonilistele hapetele, nimetetakse astmeliseks dissotsatsiooniks. + - H2SO4 H + HSO4 I järk
autoakud – väävelhape NaCl Äädikas Orgaanilised ained vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tuleb ainult siis kui on vees lahustuv sool
KT elektrolüüdid 1. Ioonideks lagunemine e. dissotsiatsioon ainult vees lahustuvad ained! 1) Hapete jagunemine ioonideks: HCl -> H+ + Cl- (õigem: HCl + H2O -> H3O+ + Cl-) Happed, milles on rohkem vesinikke, jagunevad ioonideks astmeliselt: H2SO4 -> H+ + HSO4- = I aste HSO4- <-> H+ + SO42- = II aste 2) Soolade jagunemine ioonideks toimub ühes astmes: NaCl -> Na + + Cl- või Na2SO4 -> 2Na+ + SO42- või Na3PO4 -> 3Na+ + PO43- + 2- Cu2SO4 -> 2Cu + SO4 3) Aluste jagunemine ioonideks: NaOH -> Na+ + OH- Toimub astmeliselt, kui OH rühmi on rohkem: Ba(OH) 2 -> BaOH+ + OH- = I aste BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu,
ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl ,K2CO3 2K+ + CO3 2 -, Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH-,3PO4 3Na+ + PO4 3-Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses?Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad?Hüdrooniumioonid on H3O+ -ioonid ning nad tekivad vesinikioonide seostumisel lahuses vee molekulidega. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? Astmeline dissotsiatsioon on dissotsiatsioon, kus esimeses astmes astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon, teises astmes teine jne. Astmeliselt dissotsieeruvad mitmeprootonilised happedNimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused.Ioonidevahelised reaktsioonid lahuses toimuvad
faasiline üleminek. Näiteks on puhtas klaasanumas lihtne saada allajahutatud vedelat vett, mille temperatuur on alla 0 °C, aga kui tekib vähemalt üks kristallisatsioonitsenter, siis vesi muutub jääks terve mahu ulatuses. 2.1.Vee elektrijuhtivus Puhas vesi, mis ei sisalda ioone, on hea elektri isolaator, aga isegi deioniseeritud vesi ei ole täielikult ioonidest vaba. Vedelas vees toimubautoionisatsioon, mida kirjeldab järgmine võrrand: 2 H2O (v.)«» H3O+ (l.) + OH- (l.) Kaks vee molekuli moodustavad ühe hüdroksüüliooni (OH-) ja ühehüdrooniumiooni (H3O+). Selle pöörduva reaktsiooni kiiruskonstanti nimetatakse vee dissotsiatsioonikonstandiks ja tähistatakse Kw. Kw väärtus on 10-14 25 °C juures. Puhtas vees tekitab autoionisatsioon ioone, mis põhjustavad nõrka voolujuhtivust 0,055 µS/cm (25 °C). Seda on võimalik tuvastada tundliku aparatuuriga. On teada, et vee elektritakistuse teoreetiline maksimum on 182 k·m 25 °C juures
Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on happelisemate omadustega kui süsihape, sest süsihape on äärmiselt ebapüsiv hape (happeanioon laguneb dissotsatsiooni käigus). 5. Võrrelda etaanhappe ja vesinikkloriidhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on nõrgemate happeliste omadustega kui vesinikkloriidhape, sest vesinikkloriidhappe happeline
elektrolüütide korral? Seega mitteelektrolüüdi korral on dissots. astme väärtus 0 (mitte üksi molekul ei lagune ioonideks, Nd=0), tugeva elektrolüüdi korral aga 100% (sest kõik osakesed lagunevad ioonideks Nd=N). 9.Millest ja kuidas sõltub dissotsiatsiooniaste?dissotsiaooniaste sõltub: a)temperatuurist(mida suurem temp.seda suurem on dissotsiatsiooniaste) b)lahuse konentratsioonist ja c) lahjendamise käigus suureneb dis.aste. 10.Mis on hüdrooniumioon? H3O-ioonid, vesinikioonid seostuvad lahuses vee molekulidega. 11.Miks sulatatud soolad juhivad elektrit, tahked aga mitte?Kuna tahkes soolades ioonid ei saa vabalt liikuda ja siis ei saa elektrit juhtuda. 12.Millest sõltub tahkete iooniliste ainete lahustumise soojusefekt? Millal on lahustumine eksotermiline, millal endotermiline? Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus- kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide
OH (Kikkas, H.) Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon 4 (http://www.annaabi.ee/m.php?i=70534&mode=3). Joonis 3. Joonisel on amiidi happelise hüdrolüüsi reaktsioon. O OH OH R C NH2 + H3O R C NH2 + H2O R C NH2 HOH OH OH O // R C NH3 R C + NH3 R C OH + NH4 OH OH (Kikkas, H.)
mürgised, sest ei lahustu vees. 3. Keemilised omadused: • Alkohol võib käituda kui hape: • Leelismetallidega, tekib alkoholaat: 2CH3-CH2-OH + 2Na => 2CH3-CH2-ONa + H2 disotseerub: CH3-CH2-ONa <=> CH3-CH2-O- + Na+ • Reageerib leelistega: CH3-OH + NaOH => H2O + CH3-ONa • Oksüdeerumine: • CH3-CH2-OH + O2 => CO2 + H2O • Hapetega reageerimine: • C2H5OH + Hcl => C2H5Cl + H2O • Alkohol disotseerub vees: • CH3-OH + H2O <<<=>CH3O- + H3O+ • Vee eraldumine: • CH3-CH2-CH2-OH -H2O => CH3-CH=CH2 Eetrite omadused: 1. Füüsikalised omadused: • madal keemistemperatuur • kergesti lenduv • väga hea lahusti paljudele ainetele • ei lahustu vees 2. Keemilised omadused: • C-O-C sidet väga raske (praktiliselt võimatu) lõhkuda, seetõttu eriti teiste ainetega ei reageeri. • Saamine: Alkoholi sooladest eetri saamine: CH3-CH2-ONa + CH3-Br => NaBr + CH3-CH2-O-CH3 Alkoholist happelises keskonnas:
C=C C=C Cl CH3 CH3 CH3 trans-2,3-diklorobut-2-een cis-2,3-diklorobut-2-een Keemilised omadused: + - 1. Vesinikhalogeniidi liitmine: CH3 CH = CH2 + HBr > CH3 CH(Br) CH3 H3O 2. Vee liitmine: CH3 CH = CH CH3 + H2O > CH3 CH(OH) CH2 CH3 I 3. Halogeniidi liitmine: CH3 C = CH2 + I2 > CH3 C CH2I CH3 CH3 Alküünid R C = CH + HI > R C(I) = CH2 R C(I) = CH2 + HI > R C(I)2 CH3 (alkaan) Küllastumata ühendite esindajad: 1. Eteen ehk etüleen CH2 = CH2
Lahuste valmistamiseks kasutatakse keemilisel analüüsil alati destilleeritud vett.Titrandiks tugev hape või alus. HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: Indikaatoriks nõrk hape: HIn + H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv Indikaatoriks nõrk alus: In + H2O = InH+ + OH Aluse värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Happe-aluseliste indikaatorite tüübid ftaleiin: fenoolftaleiin (Indikaatori pöördeala pH 8,0-9,2) sulfoonftaleiin: 2 värvimuutuse ala, üks happelises teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas. Indikaatoriks Na soolad. fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane
Ka inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. Vesinikkloriidhappe(HCl) ehk soolhappe saamine: · Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl · Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl · Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Tähtsamate klooriühendite kasutusalad: · NaCl naatriumkloriid maitseaine ja toiduainete konserveerimise vahend, lähteaine Na, NaOH, Cl , Na CO tootmiseks; · KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; · ZnCl2 - tsinkkloriid puidu immutusvahend mädanemise vastu, metallide jootevedeliku koostiosa; · FeCl3 - raud(III)kloriid reaktiivide valmistamiseks; · BaCl2 - baariumkloriid väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise
dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . 9. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl K2CO3 2K+ + CO3 2- Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH- Na3PO4 3Na+ + PO4 3- 10. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. 11. Hüdrooniumioonid on H3O+ -ioonid ning nad tekivad vesinikioonide seostumisel lahuses vee molekulidega. 12. Astmeline dissotsiatsioon on dissotsiatsioon, kus esimeses astmes astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon, teises astmes teine jne. Astmeliselt dissotsieeruvad mitmeprootonilised happed. 13. vt. vih. 14. Ioonidevahelised reaktsioonid lahuses toimuvad tingimusel, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. 15
vesinik ioone) Isomeeria CHC-CH2-CH3 Alkeenidel ja alküünidel Alkoholide keemilised omadused HCl+H2O:Cl + H3O Alkoholid on vastavalt happe protolüütilisele teooriale happed (see teooria väidab, Asendiisomeeria
Ammoniaak Vees hästi lahustuv , terava lõhnaga gaas. Molekulide vahel on nõrgad vesiniksidemed (keeb -350C ) ; Seob prootoneid ja on seega alus. Vesilahustes on hüdroksiidioonid NH3 + HOH NH4+ + OH- ; Hapetega annab soolasid NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid 2NH3+ H2SO4 = (NH4)2SO4 ; Ammooniumsoolad lahustuvad hästi vees ja lagunevad leeliste, kui tugevamate aluste toimel (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2H2O + 2NH3 !!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2 ; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2
ketoonix/karb happex. 7) H2SO4 juuresolekul iseendagaeeter Eetrid: 1)komplexid Lewise hapetega. 2)R-O-R+H-HalR-X+R-OH (SN2) 3) R-O-R+O2R- O-ROOH. 4)epoksiidtsükli avamine (H-:O:H; X-; -:OR; R:-; :H) Karboksüülhapped: 1)reag hüdroxiididega / alus ox sool. 2)dekarboksüleeruvad loovutades CO2 3)leelisegasool 4)alkoholigaester. karboksülhappe derivaadid: 1) hea lahkuv rühm. 2)+H2Ohape 3)+R´OHester 4)+NH3amiid. 5)[H]prim.alkohol. 6)RMgXtert.alkohol Estrid: 1) H2O (NaOH/ H3O)hape. 2)+NH3amiid 3)+LiAlH4prim.alkohol. 4)DiBAHaldehüüd. 5)+RMgXtert.alkohol
Brönsted-Lowry happe-aluse teooria põhiseisukohad. 16. Autoprotolüüs · Vee molekul käitub normaalselt nii happe kui alusena (vastavalt partnerile) ja on seetõttu amfiprotoonne aine. · Amfiprotoonsuse tõttu toimub ka puhtas vees prootoni ülekanne ühelt vee molekulilt teisele vee autoprotolüüs. · Autoprotolüüsi tasakaal püstitub väga kiiresti, kuid on nihutatud vasakule (KW = 10-14). + - · Autoprotolüüsi tasakaalu tõttu on H3O ja OH ioonide kontsentratsioonid vees alati omavahel seotud. 17. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstant (termodünaamiline ja kontsentratsiooniline). 18. Vee ioonkorrutis (valemi tuletamine) 19. Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid 20. Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine Tseki need slaididelt välja 21. Standardlahused neutralisatsiooni- (protolüütilisel-) tiitrimisel. Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH
d) lahusele NaCl lisamisel, e) lahusele HCl lisamisel. Lahuse lahjendamisel kasvab. T tõstmisel hüdrolüüs tugevneb(endoterm reakts) kasvab. Nõrga happe soolale happe lisamine tugevdab hüdrolüüsi, kasvab. 13. Millised järgmistest molekulidest või ioonidest käituvad vesilahustes happena, millised alusena protolüütilise teooria järgi; kirjutage nendele vastavate seostatud aluste või hapete valemid: H2O, H3O+, OH-, NH3, NH4+, Al3+, F-, S2-, HF, HNO2, H2S, HS-, CH4, CH3COOH, HCOO-? Happena: CH3COOH, NH4+, H3O+, H2S, HS-, H2O, HF, Alusena: Al3+, HCOO-, NH3, H2O, HS-, S2-, OH-, F- 14. Millised järgmistest molekulidest või ioonidest käituvad vesilahustes happena, millised alusena elektronteooria järgi: H+, NH3, H2O, NH4+, Fe3+, Zn2+, F-, S2-, BCl3, AlBr3, CH4, CCl4? Happena: NH3, AlBr3, Fe3+, Zn2+, BCl3 H+ Alusena: , H2O, NH4+ 15
piirväärtusele 0. Erijuhtivus sõltub kontsentratsioonist n, liikuvusest u ja ioonide laengust. Iooni liikuvus on iooni kiirus ühikulises elektriväljas . E on elektrivälja tugevus ( ). Vee elektrijuhtivus: Kui puhtale veele rakendada elektriväli E, siis ioonide kiirus selles väljas on v=uE. Kui elektrolüütide lahustes ioonide kiirused on vahemikus (4...8)10-8 m2/Vs, siis vee dissotsiatsiooni tulemusel tekkinud hüdroksüül (OH-) ja hüdrokoosnium (H3O+) ioonide liikuvus on kordi kõrgem (prooton võib hüpata üle ühe vee molekuli juurest teise juurde, sama ka hüdroksüülioonidega). Elektrivälja olemasolu korral toimub prootoni üleandmine ühelt vee molekulilt teisele välja suunas, mitte H3O+ liikumine, seetõttu toimubki kiirem laengu ülekanne. Tugevamini hüdratiseerunud ioonide elektriväljas liikuva osakese raadius on suur. 3kt Elektroodpotentsiaalid
• Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. Estrid • Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil (katalüütilisel hüdrolüüsil) moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). CH3 — COOCH3 + H2O + H3O + CH3 — COOH + CH3 — OH + H3O + 2) Reageerimisel leelistega (leelise vesilahusega) moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsikd hüdrolüüsiks. CH3 — COOCH3 + NaOH CH3 — COONa + CH3 — OH Amiidid • 1)Amiidi leeliselisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak. CH3 — CONH2 + NaOH → CH3 — COONa + NH3 • 2) Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon (NH4+ )
ammoniaagi molekulis. 2 Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad. Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C N ja N H sidemed on polariseeritud + - nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole
6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahuses. pH muutused muudavad organismis elektrostaatilisi omadusi => biomolekulide struktuuri ja toimemehhanisme. Õige pH tagab teiste nõrkade jõudude toimimise. Vesi ioniseerub vähesel määral. Dissotsieerudes moodustuvad H3O+ ja OH-. H2O = OH- + H+ Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH) HCl dissotsiatsioon vees: HCl + H2O = H3O++ Cl Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud.
kasvab) RCl1,81 > RCl 0,99 Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektroni, suhteline EN = (IP + EA)/2 Liitiumi elektronegatiivsus on võetud ühiku aluseks (ENLi = 1). Mõisteid (IV) Prootonafiinsus (PA) on energia, mis eraldub prootoni H+ liitumisel ühendiga Ammoniaak NH3 : NH3 + H+ = NH4+ PA = 204,0 kkal/mool = ~8,84 eV Vesi H2O: H2O+ H+ = H3O+ PA = 164,7 kkal/mool = ~7,15 eV (1 kal = 4,184 J ) CH3NH2 + H+ = CH3NH3+ PA = 214,7 kkal/mool Me2NH + H+ = Me2NH2+ PA = 222,5 kkal/mool Me3N + H+ = Me3NH+ PA = 227,2 kkal/mool Elektronegatiivsused L. Pauling (1901- 1994) võttis kasutusele H He 2,1 Li Be B C N O F Ne
3,1 oranz; OHInd Ind+ + OH-. V Happed ja alused. Arrheniuse teooria (ei sobi mitte-vesi kk-de puhul) - Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. Hapete tugevust saab isel. K e. diss. konts. abil. Protolüütiline teooria e. Bronsted-Lowry teooria Hape on aine, mille osakesed loovutavad H+ ioone e. prootoneid. Alus on aine, mille osakesed seovad prootoneid. Näited: 1) HA (1. hape) + B (2. alus) A- + HB+ 2) HF + H2O F- + H3O+. 3) H2O (siin hape) + NH3 OH- + NH4+. Amfolüüt e. amfoteerne aine aine, mis vôib käituda nii aluse kui happenam. Happe ja aluse seostatud paarid (1.hape ja 1.alus). Paarid: HF / F; H2SO4 / HSO4; HCl / Cl; H2O / OH; H3O / H2O. Hape on prootoni doonor, alus on prootoni akseptor. Elektronteooria e. Lewise hapete ja aluste teooria alus on elektronpaari doonor, hape on elektropaari aktseptor. O.a. ei muutu, sest paar loovutatakse ühise sideme moodustamiseks. Näited: :NH3 + H+ NH4+
lahuses värvusetu. 48) Elektrolüüt-Elektrolüüt on aine, mille lahus juhib elektrivoolu 49) katood-elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon 50) anood-elektrood, millel toimub oksüdeerumine 51) astmeline dissotatsioon-Astmeline dissotsiatsioon on aine(osakeste) lagunemine keemiliste reaktsioonide käigus järk-järgult väiksemateks osadeks 52) kohene dissotatsioon- 53) hüdrooniumioon-on katioon H3O+, mis tekib prootoni e.vesinikiooni(H+) seostumisel vee molekuliga 54) tugev elektrolüüt-elektrolüüt, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks. 55) Mitteelektrolüüt- lahustamisel ei moodusta ioone 56) lahustuskõver- aine lahustuvuse sõltuvus temperatuurist 57) kontsentratsioon(valem, def)-kui palju mingit ainet on lahustunud teises aines 58) molaarsus- lahustunud aine moolide arv ühes dm3 lahuses 59) pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon
Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist. Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2 . Vee dissotsiatsioon vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+]
Lämmastikhape on hape, kuna ta loovutab vesilahuses vesinikiooni (prootoni) vee Seega: molekulile: =1.00 10 -14 HNO3 H+ + NO3 C *C H+ OH - H+ + H2O H3O+ + NO3 Puhtas vees on vesinikioonide kontsentratsioon võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga ja võrdne: Tuleb silmas pidada, et vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt oksooniumioonid H 3O+. Vesinikiooni mõistet ja tähistust
B tictvt? tI ,tcvt? t'/(t: ? -S -de, -te -S
St'est iit lt't': l.,t'llt' st? rrrillt'/st? lrrrst? 0 ttott? o ,rripr? -.st -dt., -te -st
,tet'o? o'rttyAa ?
H3o
,A I :t lt'iit lt't' : lrt'llt',,, le/ rrrillr,/le/ It rrlrtr? i
vajalikud sudu tekkeks? 25. Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. 27. Kasvuhoonegaasid ning globaalne soojenemine. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga. Sellest võib järeldada, et H3O+ -ioonide kontsentratsioon on erinev ja mõned happed (nõrgad happed) deprotoneeruvad osaliselt. Nõrga happe lahuses on konjugeeritud hape ja alus tasakaalus. Äädikhape vesilahuse tasakaalu reaktsioon (6) on: CH3COOH(aq) + H2O(aq) H3O+ (aq) + CH3COO- (aq) (6) ja tasakaalukonstant on: = 3 + 3 - 3 2 Kuna vaatleme lahjasid lahuseid ja vesi lahustina on peaaegu puhas, võime võtta tema aktiivsuseks ühe. Asendades lisaks lahuses
6 õhuniiskusega kokku puutudes võib moodustada suitsu, sellest nimi suitsev soolhape. Soolhape lendub lahusest kergesti. Soolhappe saamine: Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Seos elusorganismiga Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ning tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloor mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu
- katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. · Hüdrosfäärikeemia- määratud vee molekuli füüsikalis- keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/ hüdrosfäär keemiaga. · Vee molekuli füüsikalis- keemilised omadused: - Polaarne molekul - Moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena( H2O), trimeeridena(H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20 . - Allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH · Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan). · Lahustuvuse ´´kuldreegel´´- sarnane lahustub sarnases. · Polaarne aine- lahustub polaarses lahustis (alkohol vees).
Sellele järgneval segu hapestamisel saadakse alküülatsetoäädikhape, mille kuumutamisel 100 oC juures toimub -keto-happe dekarboksüülimine. O O O O lahj. NaOH - + CH3C CH COC2H5 kuumut. CH3C CH CO Na R R esterrühma leeliseline hüdrolüüs O O O H3O+ kuumut. CH3C CH C OH 100 oC CH3C CH2 R + CO2 hapestamine R b-ketohappe dekarboksüülimine Etüülatsetoatsetaatanioon on sünteetiline ekvivalent atsetoonist saadud enolaatanioonile. O O O - - CH3C CH .. COC2H5 CH3C CH
5 hoia teda kinni isegi mitte metallseinad. Tahke vesinik on helesinine, heksagonaalse molekulvõrega (väga kõrgetel rõhkudeläheb üle metallvõreks).Vesinikul on kõrge sidemeenergia, molekul on vähepolariseeritav dissotsiatsioonaatomiteks algab t°-üle 2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O 3. Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega:
ainult väikestel kontsentratsioonidel: m<0,2 mol/kg c<0,2 mol/l lg 0 ,2 I m 6. vee elektrolüütiline dissotsatsioon ja lahuse pH: Vesi on väga nõrk elektrolüüt. H2O ⇄ H+ + OH‾ Tasakaal on nihutatud peaaegu täielikult dissotsieerunud vormi poole s.t. vasakule. H+ + H2O → H3O+ Oksooni vorm Tasakaaluline ja keemiliselt pöörduv protsess. Järelikult saame kirjutada tasakaalukonstandi: Kα=[H+]·[OH‾] [H2O] 25˚C juures: Kd=1,8·10‾16 [H2O]=55,56 mol/l Ühendades need kaks arvu, saame uue konstandi Kv — vee ioonkorrutis. Kv=[H+]·[OH‾] Vee ioonkorrutis on püsival temperatuuril konstantne suurus. Ioonkorrutis ja tema väärtus on iseloomulikud igasugusele veele ja vesilahusele
annaabi.ee 
