Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Potentsiomeetria (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Keemia instituut
Analüütilise keemia õppeool
Üliõpilane: Aigi Kattai
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Õppejõud: Aini Vaarmann
Hinne:
Cola - jookides H3PO4 määramine
potentsiomeetrilisel tiitrimisel
Töövahendid ja reaktiivid :
Ph-meeter
Klaaselektrood
Kalomelektrood
Magnetsegaja
Bürett
0,01 M KOH lahus
pH 4,01 puhverlahus
pH 9,18 puhverlahus
Cola- jook
Töö käik:
Mõõda 100 ml Cola- jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min, et eemaldada CO2 proovist. Jahuta toatemperatuurini ja lahjenda proov 100 ml mõõtekolvis destileeritud H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Kleebi kolvile silt oma andmetega .
Määra kindlaks KOH täpne kontsentratsioon. Pese büretti 3x KOH lahuse väikeste portsjonitega. Täida bürett KOH-a, fikseeri algnäit.
Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola- joogiga . Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi.
Kalibreeri pH-meeter puhverlahusega. Seejärel mõõda Cola-joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa KOH lahusega. Märgi üles ml ja pH näit igakordsel NaOH lisamisel.
Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat prootonit tiitrida H3PO4-s.
Tee graafikud (pH/ml ja pH/ml//ml) ja leia H3PO4 kontsentratsioon Cola-joogis.
Arvuta Ka1 ja Ka2 graafiku põhjal ning võrdle tulemusi kirjanduse andmetega. Leia H3PO4 ionisatsiooniprotsent Cola-jookides.
0,01 M NaOH lahuse valmistamine
  • Kaaluda vajalik kogus NaOH keeduklaasi. 1l 0,01 M NaOH jaoks võtta 0,45 g.
  • NaOH lahustada 1l-s CO2-st vabastatud destileeritud vees (vesi keeta ja jahutada naatronlupja sisaldava absorptsioontoruga varustatud nõus)
  • Saadud lahusele lisada 2-3 ml 2N BaCl2 lahust, lasta sademel settida, kontrollida sadestumise täielikkust ning valada selginenud vedelik sifooni abil ettevaatlikult teise nõusse.
  • Saadud NaOH lahust hoida korgiga hästi suletud pudelis (naatronlubi!)
  • NaOH täpne tiiter määrata kindlaks kas HCl mõõtelahusega või põhiaine, nt oblikhappe abil üksikkaalutise meetodil.

Märkused töö käigus:
Antud töös kasutasin tiitimisel NaOH asemel KOH, mille täpse konsentratsiooni määrasin kindlaks 0,0097 M HCl abil.
Tiitrisin kolm korda (25 ml) ja tulemused olid 24,8 ml, 25,1 ml ja 25,0 ml.
Ekvivalentpunktis on KOH ja HCl ekvivalentide arvud võrdsed ehk ekv(KOH)=ekv(HCl) → VKOH*CKOH = VHCl *CHCl
C1 = 0,0097*25/24,8 = 0,00978
C1 = 0,0097*25/25,1 = 0,00966
C1 = 0,0097*25/25,0 = 0,00970
CKOH = 0,0097 n
Kalibreerisin pH-meetri. Keeduklaasi pipeteerisin 20,0 ml Cola-jooki.
VKOH
pH
emj
ΔV
ΔE
ΔE/ΔV
0,0
2,38
238
0,5
2,44
244
0,5
6
12
1,0
2,49
249
0,5
5
10
1,5
2,54
254
0,5
5
10
2,0
2,59
259
0,5
5
10
2,5
2,65
265
0,5
6
12
3,0
2,71
271
0,5
6
12
3,5
2,77
277
0,5
6
12
4,0
2,84
284
0,5
7
14
4,5
2,92
292
0,5
8
16
5,0
3,01
301
0,5
9
18
5,5
3,12
312
0,5
11
22
6,0
3,26
326
0,5
14
28
6,5
3,43
343
0,5
17
34
7,0
3,65
365
0,5
22
44
7,5
3,99
399
0,5
34
68
8,0
4,49
449
0,5
50
100
8,5
5,08
508
0,5
59
118
9,0
5,51
551
0,5
43
86
9,5
5,82
582
0,5
31
62
10,0
6,04
604
0,5
22
44
10,5
6,21
621
0,5
17
34
11,0
6,36
636
0,5
15
30
11,5
6,47
647
0,5
11
22
12,0
6,58
658
0,5
11
22
12,5
6,68
668
0,5
10
20
13,0
6,77
677
0,5
9
18
13,5
6,86
686
0,5
9
18
14,0
6,95
695
0,5
9
18
14,5
7,04
704
0,5
9
18
15,0
7,12
712
0,5
8
16
15,5
7,20
720
0,5
8
16
16,0
7,29
729
0,5
9
18
16,5
7,40
740
0,5
11
22
17,0
7,50
750
0,5
10
20
17,5
7,61
761
0,5
11
22
18,0
7,72
772
0,5
11
22
18,5
7,86
786
0,5
14
28
19,0
8,01
801
0,5
15
30
19,5
8,18
818
0,5
17
34
20,0
8,39
839
0,5
21
42
20,5
8,60
860
0,5
21
42
21,0
8,74
874
0,5
14
28
21,5
8,88
888
0,5
14
28
22,0
8,99
899
0,5
11
22
22,5
9,07
907
0,5
8
16
23,0
9,14
914
0,5
7
14
23,5
9,20
920
0,5
6
12
24,0
9,25
925
0,5
5
10
24,5
9,31
931
0,5
6
12
25,0
9,36
936
0,5
5
10
25,5
9,42
942
0,5
6
12
26,0
9,47
947
0,5
5
10
26,5
0,5
27,0
9,56
956
0,5
27,5
9,60
960
0,5
4
8
28,0
9,65
965
0,5
5
10
28,5
9,69
969
0,5
4
8
29,0
9,73
973
0,5
4
8
29,5
9,76
976
0,5
3
6
30,0
9,79
979
0,5
3
6
30,5
9,82
982
0,5
3
6
31,0
9,85
985
0,5
3
6
31,5
9,86
986
0,5
1
2
32,0
9,88
988
0,5
2
4
32,5
9,91
991
0,5
3
6
33,0
9,94
994
0,5
3
6
33,5
9,96
996
0,5
2
4
34,0
9,98
998
0,5
2
4
34,5
9,99
999
0,5
1
2
Fosforhappe kontsentratsioon:
Kuna kolmandat eksivalentpunki määrata ei õnnestunud, siis arvutasin H3PO4 kontsentratsiooni teise ekvivalentpunkti järgi. Ekvivalentide võrdsuse põhjal ehk ekv(H3PO4) = ekv(KOH) → VH3PO4 *CH3PO4 = VKOH *CKOH
Dissotsiatsioonikonstantide arvutamine:
H3PO4 + H2O = H3O+ + H2PO4 -
(H3PO4) = 0,0136 n
(H3O+) = 10-pH = 10-4,80 = 1,58*10-5
(H2PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*8,3/20 = 4,03*10-3 n
K1 = 1,58*10-5*4,03*10-3/0,0136 = 4,68*10-6
H2PO4- + H2O = H3O+ + HPO42 -
(H3O+) = 10-pH = 10-8,39 = 4,0*10-9
(H2PO4-) = 4,03*10-3 n
(HPO42-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*19,8/20,0 = 0,0097 n
K2 = 4,0*10-9*0,0097/4,03*10-3 = 9,0*10-9
HPO42-+ H2O = H3O+ + PO4-
(H3O+) = 10-pH = 10-9,65 = 2,24*10-10
(HPO42-) = 0,0097 n
(PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*28/20,0 = 0,0136 n
K3 = 2,24*10-10*0,0136/0,0097 = 3,14*10-10
Fosforhappe ionisatsiooniprotsent Cola-joogis:
Ionisatsiooniprotsent = *100 % = *100 % = 71,32 %
Kokkuvõte:
Antud proovi pH oli 2,38, seega on tegu väga happelise joogiga. Fosforhappe kontsentratsioon joogis oli 0,0136 n.
Dissaotsiatsioonikonstandid olid K1 = 4,68*10-6, K = 9,0*10-9 ja K3 = 3,14*10-10. Kirjandusest leitud forforhappe dissotsiatsioonikonstandid on vastavalt K1 = 7,5*10-3, K2 = 6,2*10-8 ja K3 = 1,7*10-12. Seega on minu leitud esimesed kaks dissot. konstanti palju väiksemad ja kolmas suurem.
Fosforhappe ionisatsiooniprotsent on 71,32%.
Potentsiomeetria #1 Potentsiomeetria #2 Potentsiomeetria #3 Potentsiomeetria #4 Potentsiomeetria #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor serpens Õppematerjali autor
Instrumentaalanalüüsi praktikum - potentsiomeetriline tiitrimine

Sarnased õppematerjalid

Fosforhappe määramine Cola-jookides-potentsiomeetriline tiitrimine
6
docx

Fosforhappe määramine Cola-jookides, potentsiomeetriline tiitrimine

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs ­ praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Õpperühm: Töö teostaja: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Õppejõud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahuta toatemperatuuril ja lahjenda proov 100 ml mõõtkolvis dest. H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Määra kindlaks NaOH täpne kontsentratsioon. Täida bürett NaOH lahusega, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola joogiga. Mõõda 20 ml Co

Instrumentaalanalüüs
Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine
5
docx

Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määrata komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektromotoorjõu mõõtmine. Registreeritakse sobiva indikaatorelektroodi potentsiaali sõltuvus lisatud titrandi ruumalast. Indikaatorelektroodi potentsiaal on sõltuv vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, võrdluselektroodi potentsiaal ei sõltu vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, seega mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust sõltuvalt titrandi hulgast lahuses. Indikaatorelektroodi potentsiaali järsk muutus on tiitrimise ekvivalentpunktis. Asetades klasselektroodi vesi

Instrumentaalanalüüs
Potentsiomeetriline tiitrimine
6
doc

Potentsiomeetriline tiitrimine

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Potentsiomeetriline tiitrimine POT Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann 1 ­ võrdluselektrood (kalomelelektrood) 2 ­ indikaatorelektrood (klaaselektrood) 3 ­ bürett töölahusega (teatud kontsentratsiooniga) 4 ­ registraator (pH-meeter, ionomeeter

Instrumentaalanalüüs
Potentsiomeetriline tiitrimine POT
9
docx

Potentsiomeetriline tiitrimine POT

TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs POT Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetrilisel tiitrimisel Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Jelena Töö teostatud: Gorbatsova Töö kaitstud: Teooria Potentsionomeetrilisel tiitrimisel jälgitakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutumist tiitrimise käigus, et kindlaks teha tiitrimise ekvivalentpunkt. Ekvivalentpunktis on potentsiaali muutumine kõige suurem. Ekvivalentpunkt määratakse kõige järsema elektromotoorjõu või ka indikaatorelektroodi potentsiaali ( ) hüppe järgi. Võrdluselektroodi potentsiaal on konstantne suurus. Potentsiomeetrilisel analüüsil kasutatavaid elektroode liigitatakse vastavalt selle järgi, kuidas toimub laenguvahetusprotsess uuritava lahuse

Instrumentaalanalüüs
Keemia materjaliõpetus ja- vene keeles-
7
doc

Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

- 1. - , () . . - , (, ) - , ; ­ , . ­ , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH ­ () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ , . - , ­ 1 . . =M

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt
22
docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest ­R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga ­OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad

Keemia
Keemia kontrolltöö harjutamiseks
10
docx

Keemia kontrolltöö harjutamiseks

ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 8 detsember 2020 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO₂ ja

Anorgaaniline keemia
Keemia Praktikumi KT vastused
11
doc

Keemia Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun