küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut.Kirglik lugemishuvi,mis ärkas juba lapsepõlves,saatis teda läbi järgne vate kooliaastate. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale
Gustav Suits professorina Tartu ülkoolis. Gustav Suitsu Elulugu Gustav Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]
Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid). Suitsule sellest aga ei piisanud, ning ta täiendas end veel
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana.
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga.
Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletused” 1950.a “Tuli ja tuul” „Elu tuli“ Sisaldab luuletusi aastaist 1900-1904 Temaatiliselt on mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule Mõjus sajandi alguse luules värske puhanguna
4 GUSTAV SUITS Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. ELULUGU Gustav Suits sündis 30. novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu külas. Gustav Suits oli andekas. Nelja-aataselt õppis ära lugemise ning aasta pärast oli ta piibli läbi lugenud. Aastail 1892-1895 õppis kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõpetas Võnnu külakooli. G. Suits ei tahtnud gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli koolis visalt edenenud. 1896.a. sügisel läks G. Suits
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida
8 Gustav Suits · 30.nov 1883 23.mai 1956 · sündis Võnnu kihelkonnas · nelja-aastaselt sai ta lugemise selgeks · aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud · eelistas mängudele ajalehte ja raamatut · 1895.a kevadel lõpetas Võnnu külakooli · 1895.a sügisel läks Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama · gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes · õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt · 1904 - lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga · astus ta Tartu ülikooli · 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus õppis kirjandust, esteetikat ja rahvaluulet. · 1910. aastal lõpetas ta ülikooli cand. phil. kraadiga · 1911 - abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga · 19211944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna
mai 1956 · Sündis Võnnu kihelkonnas · Nelja-aastaselt sa ta lugemise selgeks · Aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud · Eelistas mängudele ajalehte ja raamatut, ta oli vaikne poiss · 7-aastaselt kaotas ta isa · 1895.a kevadel lõpetas Võnnu külakooli · 1895.a sügisel läks Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama · Elas väga armetutes tingimustes, ta oli hea õpilane ja vabastati kooli õppemaksust · Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes · Õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt · 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, astus Tartu ülikooli · 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus õppis kirjandust, esteetikat ja rahvaluulet. · 1910.aasta lõpetas ta ülikooli cand.phil filosoofia kandidaadi kraadiga. · 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga
Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all; kurb, kidur põõsas kurdab teel mis muremõte tal? Gustav Suits Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium . Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal
1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise kirjandusloo õppejõud 1924-1941 - Akadeemilise Kirjandusühingu esimees 1935.a. - Uppsala ÜK, audoktor. Võnnu külakool G.Suits üliõpilasena Looming "Uus aeg" (1899-1901a.)
Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad. Madalal sumavad surelikud rumalad. Ei näe siin päevalgi otsa ega algust. Neilt aga öösitigi vilgub valgust. Taevas, sääl tuhandeid tulesid sirab, mustade majade üle virab. Laulikud õhkavad. Vanad naised nutavad. Tumedalt seisavad mu sõbrad ja tuttavad. Gustav Suits Gustav Suits Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904 aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat
"Kauged rannad" (1914) "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsit" (1918) "Saarnak" (1918) "Toomas ja Mai" (1924) "Tuules ja tormis" (1927) "Sinine kari" (1930) "Meretäht" (1935) "Laulud ja kauged rannad" (1938) "Väike luuleraamat" (1969) Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat
Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal
· Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. · Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Looming: · Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ernst Enno
4. Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suits Sündis 20.nov 1883 aastal Võnnu kihelkonnas. Suri 23. Mai 1956. Sai kiiresti lugemise selgeks, aasta hiljem luges läbi piibli. Mängudele eelistas raamatuid ja ajalehti. 1895 lõpetas Võnnu külakooli. Isa suri 1890. 1895 sügisel läks Tartu 3. Algkooli III kursust kordama kuna ta polnud vene keelt selgeks saanud. Kuna ta oli hea õppeedukusega, vabastati ta õppemaksust. Viibis suviti soomes kus ta õpetas prantsuse ja saksa keelt. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal aastal astus Tartu ülikooli 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis 1910 lõpetas ülikooli cand.phil kraadiga. 1911 abiellus soomlanna ülikoolikaaslase Aino Thauvoniga. 1921-1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. 1935- Uppsala ülikooli audoktori kraad 1944 Põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus.
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1
professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi. Kirjanduslikku ellu astus gümnasistina ajalehes "Uus Aeg" (1889), avaldades arvukalt sõnumeid, arvustusi, raamatute tutvustusi jms. Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" I-III (1901-1903) ning almanahhe ja ajakirja "Noor-Eesti" (1905-1915). Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated" (1906), "Noor-Eesti" väljaannetes avaldatud artiklid on kogutud raamatusse "Noor-Eesti nõlvakult" (1931). Esikkogu "Elu tuli" (1905) tõi esmakordselt eesti luulekeelde jõulised
Lydia Koidula, 1843. 1886. aasta ● Lidia Emilie Florentine Jannsen; ● Õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis; ● Tartu ülikoolis sooritas koduõpetajaeksami; ● Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik; ● Kultuurielu suunaja Tartus; ● Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna; ● Luulelooming: ○ Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“; ○ 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“; ○ 1867. aasta- luulekogu „Emajõe ööbik“; ○ ISAMAALUULE - hümniline; ■ „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“; ■ „Eesti muld ja eesti süda“, „Miks sa nutad?“ ● Näidendid: ○ 1870. aasta- rahvusliku teatri sünd: ■ lavastus “Saaremaa onupoeg” Vanemuises; ■ 1871. aasta- “Säärane mulk e Sada vakka tangusoola”. Friedrick Reinhold Kreutzwald, 1798.-1850. aasta
lähenedes nad ei pidanud vanema generatsiooni aasta jooksul, keskselt ajavahemikus 1903- realistide loomingut enam küllalt 1909. Suits ,Gustav 1883 -1956, eesti luuletaja ja kunstispetsiifiliseks ja kaasaaegseks. Suunamuutus kirjandusteadlane. Ta õppis Helsingi ülikoolis ja nooreestlaste loomingus ja ka nende esteetiliste töötas kaua Tartu ülikooli eesti ja üldise tõekspidamiste teisenemine toimus varsti pärast kirjandusloo õppejõuna. 1944 emigreeris ta 1905-1907a. revolutsiooni mahasurumist. "N-E" Rootsi. Suits . Oli «Noor-Eesti» vaimseid juhte. 3. album, mis ilmus 1909a., annab tunnistust Hoogsarütmilise luulega esikkogu «Elu tuli» toimunud metamorfoosist .Revolutsioonilise (1905) väljendab sajandi alguse võitlusvaimu minetamine ja uusromantilise revolutsioonimeeleolu. Kogu «Tuulemaa» kujutab
luulekeele ja eesti rahvakeele arengust. 5. Käsu Hansu ,,Oh, ma vaene Tarto liin!": hoiakud, poeetika ja kultuurilooline tähendus. Kaebelaul on 32-stroofiline sõjavastaseid meeleolusid väljendav luuleteos, personifitseeritud Tartu linna monoloogina, rääkides Põhjasõja kannatustest ja linna raskest saatusest.. Rahvusvahelises kultuuriloos on kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Põhjasõja käigus hävitati täielikult Tartu linn, juba 1704. aastal tungisid Vene väed Tartusse ja purustasid enamus maju, uuesti rünnati 1708. aastal, kuna Peeter I oletas, et rootslased tahavad endised valdused tagasi võita.Sündmus vapustas rahvast, Puhja köster Käsu Hans kirjutas Tartu hävitamisest inspireerituna samal aastal nutulaulu "Oh! ma waene Tardo liin..
Antiik tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mille tähendus on 'vana' või 'muistne'. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus on olulisel määral mõjutanud hilisema euroopa kirjanduse kujunemist. Vanakreeka kirjanduse ja kunstiloome peamiseks esmaseks allikaks peetakse kreeka mütoloogiat. Peamisteks müütideks olid loomismüüdidid ja kangelasmüüdid. Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr)
Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss"
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete,
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
"Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast,
3 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (VanaSõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 181518 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas LääneHarjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
