Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruvati masin ja palju muud sellist huvitavat. Väga huvitavad oli vanad WC ja vangla uksed, need olid väga suured ja tugevast materjalist. Seal oli ka väga palju teadete tahvleid kust sai informatsiooni erinevate okupatsioonide ja sõjaaegade kohta. Väga palju oli muuseumis just vanu vene ja saksa relvi. Oli ka vanades mundrites näidis nukke. Minu lemmikud vaatamiseks välja pandud atraktsioonid olid Moskvich 400, Lada 2106 ja Lenini puust ülakeha kuju. Selle muuseumi külastus oli väga meeldiv ja soovitan kõigile, seal pakutav info ei jookse kindlasti külgemööda alla ja saab korraliku ülevaate selle aja olemuse ja tegude kohta!
Esmajärjekorras oli plaan vallutada Tondil asunud sõjakool, mis asus sel ajal Tondi kasarmutes, seejärel kitsarööpmelise raudtee peajaam Tallinn-Väike ja inseneriväe pataljon Nõmmel. Sõjakooli ründas üks kõige suurematest lööksalkadest esialgu olid edukad ent kui avati vastu tuli põgenesid ründajad. Juhkentali kasarmute vallutamine ebaõnnestus. Sõjaministeeriumi vallutamiseks planeeritud 23-meheline löögiüksus riietatud Eesti sõjaväe mundrites, alustasid rünnakut kell 5:25. Vastupanu tõttu mässajad põgenesid 13 mässulist ründasid Lasnamäel asunud sõjaväelennuvälja ja lennuväedivisjoni, mis oli ka ainuke sõjaväeüksus, mida mässajatel õnnestus vallutada ja kus osa divisjoni sõdureid ühines ründajatega. Kui kohale saabunud tapsid ühe ründaja, põgenesid teised. Auto-Tankidivisjoni ründamine sammuti ebaõnnestus. Raudtee peajaam Tallinn-Väike õnnestus hõivata vaid 1
Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja
Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks oli 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsid ja kommunistid olid vihavaenlased, oli nende soositud kunst väga sarnane vormide ja temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist. Väärikaks peeti töö ülistamist. Eriti sarnaseks sai kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitleti näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Erinevusi on inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid sõnum on ühesugune. Ainus oluline erinevus oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, aga Nõukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu. 6. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks sai 10. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadilikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikena. Mõned metroojaamad meenutavad barokk-kunsti oma ülekuhjatud toredusega.
Kujutava kunsti peamiseks eeskujuks olid 19. sajandi akademism ja realism. Kuigi natsionaalsotsialistid ja kommunistid pidasid teineteist surmavaenlasteks ja lõpuks astusidki verisesse sõtta, on nende soositud kunst väga sarnane mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, mis ülistasid suuri juhte, kujutasid võimuhaaramist, nn. revolutsioonisündmusi ja sõjalisi võite. Muidugi on erinevusi kujutatud inimeste antropoloogias ja sõdurite mundrites, kuid teoste sõnum on ühesugune. Väärikaks peeti ka töö ülistamist. Eriti skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulatuuri ja otsustava karmi silmavaatega ideaalkangelasi. Nende autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha kujutamises
võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alasti kehade kujutamises. 6)milline arhitektuuristiil oli totalitaarsetes riikides populaarne? Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. saj klassitsism ja elektika. hooned kavandati hiiglaslikuna 7)nimeta eesti 2 tähtsamat kunstiõppeasutust. Tartu kunstikool pallas, tallinna riiklik kunstitööstuskool. 8)milliseid avangardistlikke mõjusid oskad vabariigiaegsete kunstnike juures leida? 9)kes oli selle aja silmapaistvaim graafik?Arno Brekker.
vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid konduslaagritesse või nad tapeti. Mõlemas riigis oli lubatud vaid kunst, mis toetus traditsioonidele, peamisteks eeskujudeks kujunesid akademism ja realism. Hoolimata riikidevahelisest vastasseisust ülistati mõlema riigi teostel suuri juhte ja ka töö tegemist. Põhilisteks teemadeks olid võimu haaramine, revolutsioonisüdmused ja sõjalised võidud. Hoolimata erinevustest antropoloogias ja sõdurite mundrites, olid teoste sõnumid põhiliselt ühesugused. Peamised kangelased, eriti skultuuris, olid jõulised, üliarenenud muskulatuuriga, karmid ideaalkangelased. Teise maailmasõja ajal kujutati vaenlaseid kui poolloomalikke koletisi, enda sõjamehi kujutati aga õilsate kaitsjatena, et suurendada inimeste patriotismi. Ainus suurem erinevus Saksamaa ja Nõukogude Liidu kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli lubatud kujutada alasti inimkeha ning mõnikord võis teos olla isegi erootilise
.. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 63) Valimissedelid, kus oli valimisringkonna kommunistliku kandidaadi nimi......oli saabunud juba paar päeva varem. Lõikasime täpselt samasuurused valge paberi tükid ja läksime valimisjaoskonda, mis asetses paari minuti tee kaugusel meie kodust ühes koolimajas. Lähenedes koolimajale, nägime midagi sellist, mida kunagi varem ei olnud valimisjaoskonnas nähtud: jõuk relvastatud Vene mundrites sõdureid seisis välisuksel. Sisse astudes kohtasime neid veelgi enam nii teisele korrusele viival trepil kui valimisruumis.... Esitasime isikutunnistused...Üks laua taga istuvatest meestest registreeris meid. Seejärel anti meile tembeldatud ümbrik ja kummalegi uus valimissedel ilmselt igaks juhuks, et äkki oleme endise ehk koju unustanud. Seejärel läksime võimalikult rahulikult sirmi taha, seal võtsime oma tühjad paberid ja panime need ümbrikusse
Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja
otsustatud. 1919. aastal nimetati muuseumi korraldajaks 6. jalaväepolgu reamees rindefotograaf Taavet Poska. 1921. aasta novembris määrati ta muuseumi varahoidja kohusetäitjaks ja hiljem juhatajaks. Taavet Poska juhtis Eesti sõjamuuseumi kuni 1940. aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati, neist paar tuhat püsiekspositsioonis. Muuseumi kogudes oli palju relvi, püsiekspositsioonis olid trofeed Punaarmee väeosadelt lahingus võetud lipud, mannekeenid Vabadussõja-aegsetes mundrites, sõjakaardid, ülemjuhataja sõjaaegse töökabineti sisustus ja palju muud. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt 1940. aasta suvel tuli Sõjamuuseumil Vene 5 ruumidest välja kolida. Varad viidi esialgu Koplisse nn Punastesse kasarmutesse. Hiljem anti kasutuskõlblik varustus Punaarmeele, osa eksponaate viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja Vene armee väljaviimist kerkis päevakorda Vabadussõja-aegse
annaabi.ee 
