N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) Joy Paul Guilford (1897 -1988) Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY: McGraw Hill, 1967 Võimete testide vahel on madalad korrelatsioonid (7000 korrelatsiooni, ca 20% r = 0.0). Faktoranalüütiline lähenemine. I Võimete jagunemine: 3 faktorit · perceptual dimension ( taju) Tajuvõimed: näit. tundlikkus, tähelepanu · psychomotor dimension (psühhomotoorne) Psühhomotoorsed: näit
N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) Joy Paul Guilford (1897 -1988) Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY: McGraw Hill, 1967 Võimete testide vahel on madalad korrelatsioonid (7000 korrelatsiooni, ca 20% r = 0.0). Faktoranalüütiline lähenemine. I Võimete jagunemine: 3 faktorit · perceptual dimension ( taju) Tajuvõimed: näit. tundlikkus, tähelepanu · psychomotor dimension (psühhomotoorne) Psühhomotoorsed: näit
juhtkond ja õpetajad teeksid koostööd Kasutatud kirjandus: American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition, 314.00. Bracken, B. A., Boatwright, B. S. (2015). CAT-C - Clinical Assessment of Attention Deficit—Child. Belford: Ann Arbour Publishers. Barnes, M. A., Fletcher, J., Fuchs, L. (2007). Learning Disabilities: From Identification to Intervention. New York: The Guilford Press. Ptk 3. Becker, K. A. (2003). History of the Stanford-Binet intelligence scales: Content and psychometrics. (Stanford-Binet Intelligence Scales, Fifth Edition Assessment Service Bulletin No. 1). Itasca, IL: Riverside Publishing. Birmaher, B., Ryan, N.D., Williamson, D.E. Brent, D.A., Kaufman, J., Dahl, R.E., Perel, J. & Nelson, B. (1996). Childhood and adolescent depression: A review of the past 10 years. Part I. Journal of the American Academy of Child and
lahendab neid, uuritakse lahendamistulemuste vahelisi seoseid-korrelatsioone; andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut
lahendab neid, uuritakse lahendamistulemuste vahelisi seoseid-korrelatsioone; andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning kristalliseerunud int (faktiteadmised, silmaring jms). J. Carroll: int kolm tasandit: üldine vaimne võimekus, selle 8 kitsamat alatahku, veelgi spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut
Human Human Personality Intelligence · Historical origins: Galton, Binet, Spearman · Spread of IQ testing · Models of intelligence: Spearman, Thurstone, Guilford, Cattell Psychology · Multiple intelligences? (Gardner) Differential Developmental · Tests: Stanford-Binet and Wechsler Adult Intelligence Scale Perception · Applications of ability tests: medical, educational, occupational
Ideograafiline hüpotees: mitte kõik omadused ei rakendu kõigile inimestele. Isiksus: • Allport: pole ühtainsat korrektset definitsiooni; Isiksus on indiviidisiseste psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline organisatsioon, mis määravad tema unikaalse kohanemise keskkonnaga. • Guilford: Võti isiksuse juurde peitub individuaalsetes erinevustes. Indiviidi isiksus on tema omaduste unikaalne konfiguratsioon. Isiksuse tavateooriad: isiksusepsühholoogia erinevaid teooriaid, kui mitte ühtegi täielikku isiksuse teooriat. Tavateooriad vastavad küsimustele, millele pole teaduslikku ainuõiget vastust.
Kirjastus 3. Russell, K., Carter, P. (2009). IQ testid: 400 ülesannet, et panna oma vaimsed võimed proovile. Tallinn: Tänapäev 4. Valk, A. Intelligentsus. (s.a.). Külastatud 14. november 2011, aadressil http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html 5. Reynolds, C. R. & Kamphaus, R. W. (Toim). (1990). Handbook of psychological and educational assessment of children: intelligence and achievement. New York; London: Guilford 6. Valk, A. Vaimsete võimete mõõtmine. (s.a.). Külastatud 14.november 2011, aadressil http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html 7. IQ Test Scores: The Basics of IQ Score Interpretation. (s.a.). Külastatud 14.november 2011, aadressil http://www.audiblox2000.com/iq-test/iq04.htm 10
emotsioone tekitavad temas uued kogemused; anda talle võimalus ise avastada uusi asju ja vaatluse tulemusi üles märkida. Eksistentsialistlike laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel; ,,lapsesuud" ei maksa alahinnata mistahes eluvaldkonnast rääkides. Loovus Oluline komponent produktiivse ande avaldumiseks on loovus, mida võib määratleda kui mõtlemise paindlikkust, voolavust ja originaalsust (Guilford, 1979). Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist see on sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta (Csikszentmihalyi, 1999). Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib välja tuua järgmisi isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine; · ebatavaliste lahenduste ja erinevate tahkude eelistamine; · ebaselguse talumine;
Elliot G. R., & Eisdorfer C. (1982) Stress and human health: An analysis and implications of research. A study by the Institute of Medicine, National Academy of Sciences. New York: Springer Publishing. Fizgerald L. (1988) Exercise and the immune system. Immunology Today 9: 337-387 Fitzsimons G. M., & Bargh J. A. (2004) Automatic self-regulation. In R. F. Baumeister & K. D. Vohs (Eds.), Handbook of self-regulation: research, theory, and applications (pp. 151170). New York: Guilford Press. Giese-Davis J., Conrad A., Nouriani B., Spiegel D. (2007) Exploring emotion-regulation and autonomic physiology in metastatic breast cancer patients: Repression, suppression, and restraint of hostility Personality and Individual Differences 44 : 226237 Gollwitzer P. M. (1999) Implementation intentions: Strong effects of simple plans. American Psychologist 54: 493503. 3 Gross J
Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T. Higgins (Eds.), Handbook of motivation and cognition: Foundations of social behavior (pp. 550-582). New York: Guilford. o http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm Mina-kontseptsioon: – mina-skeemid o Markus, H. & Wurf, E. (1987). The dynamic self- concept: A social psychological perspective. Annual Review of Psychology, 38, 299-337. – eesmärgid – eneseteooriad X LOENG Esimesed isiksusepsühholoogia ülevaatateosed (Allport, 1937; Stagner, 1937) Isiksusepsühholoogia erinevus Ameerika psühholoogia peavoolust 1930-ndatel (holism, motivatsioon, individuaalsed erinevused)
“Bosnia” in the U.S. Geopolitical Imagination, 1991-1994, in G. Ó Tuathail Critical Geopolitics. Routledge, pp. 187-223 - Ó Tuathail, Gearoid 1996. Visions and Vertigo: Postmodernity and the Writing of Global Space, in G. Ó Tuathail Critical Geopolitics. Routledge, pp. 225-256 Tekstid ja kaardid - Sõjad kaartidel. Eesti Entsüklopeedia kirjastus. 2005. Tallinn; - Wood, Denis 1992. Maps Work by Serving Interests, in D. Wood The Power of Maps. The Guilford Press, pp. 4-27 - Wood, Denis 1992. Maps are Embedded in a History – They Help Construct, in D. Wood The Power of Maps. The Guilford Press, pp. 28- 47 - Pickles, John 1992. Texts, Hermaneutics and Propaganda Maps, in T. Barnes and J. Duncan Writing Worlds: Discourse, Text and Metaphor in the Representation of Landscape. Routledge, pp. 193-230 - Herb, Guntram 1997. Maps as Weapons. The Development of Suggestive Cartography, in G. Herb Under the Map of Germany: Nationalism and
järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal. 12. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? Toetudes oma intellektimudelile, tegi Guilford (1959) üldistuse, et loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub mõtlemisprotsesside voolavuse, paindlikkuse ja originaalsusena. See tähendab, et väga loomingulisi isikuid iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (ideede voolavus), võime hõlpsasti vabaneda senisest arutlusviisist, et läheneda probleemile uuel viisil (paindlikkus) ja võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus). 13. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei.
Kirjandus K: Hofstee, W. K. B. (2002). The questionnaire construction of personality: Pragmatics of personality assessment. In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press. Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? Mida tähendab "ülespuhutud-spetsiifiline" (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt "madal ekstravertsus" on defineeritud kui "alumine 15%")? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata
arvutusi. V – sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad. Võime aru saada semantikast ehk sõnade tähendusest. W – sõnavara; riimuvad sõnad. Võime manipuleerida sõnadega. M – assotsiatsioonid õppimine, meenutamine. Võime meelde jätta infot. R – arvuread; analoogiad. Võime leida seaduspärasusi ja seoseid. Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) JOY PAUL GUILFORD (1897-1988): Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY:McGraw Hill, 1967 Võimete testide vahel on madalad korrelatsioonid (7000 korrelatsiooni, ca 20% r = 0.0). Faktoranalüütiline lähenemine! VÕIMETE JAGUNEMINE. 3 FAKTORIT: Perceptual dimension – taju. Tajuvõimed nt tundlikkus ja tähelepanu. Psychomotor dimension – psühhomotoorne.
Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel ja oskab õppida vaid siis kui Tema sisemaailm on piisavalt sidustatud ja juhitud*. Kui objektide struktuur moodustab hierarhiaid ja toimuvad protsessid on divergentsed, so probleemidele leitakse mitmeid võrdväärseid lahendivariante. (J. Guilford, 1959.) ( ) Inimene on avatud eneseaarendamisele, püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima vaid siis kui objektid Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi. Kui hermaneutiline ring ei ole suletud. Üldist mõistetakse teatavasti üksiku ja üksikut üldise kaudu. ( ) Objektiivne /ühiskonnas/ muutub vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu.
Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib. Inimene mõtleb loovalt, kriitiliselt, süsteemselt, on avatud enesearendamisel ja oskab õppida vaid siis kui Tema sisemaailm on piisavalt sidustatud ja juhitud*. Kui objektide struktuur moodustab hierarhiaid ja toimuvad protsessid on divergentsed, so probleemidele leitakse mitmeid võrdväärseid lahendivariante. (J. Guilford, 1959.) ( ) Inimene on avatud eneseaarendamisele, püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima vaid siis kui objektid Tema sisemaailma struktuuris parajasti ei ole moodustamas suletud süsteemi. Kui hermaneutiline ring ei ole suletud. Üldist mõistetakse teatavasti üksiku ja üksikut üldise kaudu. ( ) Objektiivne /ühiskonnas/ muutub vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu.
The Guardian, 2008 24 14. Draper, D. (2002) Our environment: a Canadian perspective (2nd edition). Scarborough: Nelson Thomson Learning 15. Awdas, R. (2012) The Environmental Impact of Fast Fashion [WWW-materjal] http://www.ethicalinstyle.com/ethical-in-style-resources/ethical-labels-explained/the- environmental-impact-of-fast-fashion/ (vaadatud: 09.03.2012) 16. Burton, I., Kates, R.W, White, G. F. (1993) The environment as hazard. London: Guilford 17. Valner, H. (2011) Heiki Valner: loomakaitsja võib vabalt olla ka lihasööja! [WWW- materjal] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/heiki-valner-loomakaitsja- voib-vabalt-olla-ka-lihasooja.d?id=58814810 (vaadatud: 25.03.2012) 18. Petrone, E. (2007) Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print 19. H&M Concious Actions Sustainability Report (2010) [WWW-materjal] http://about.hm.com/content/dam/hm/about/documents/masterlanguage/CSR/reports/Conscio
anxieties, fears, and phobias: Cognitive-behavioral Press models and methods. In C. R. Reynolds and R. W. Maurer, A., 1965. What children fear. The Journal of Genetic Kamphaus (Eds.), Handbook of psychological and Psychology, 106,pp265-277 McDougall, J. 1989. The Theatres educational assessment of children. pp223-244. NY: of the Body. New York, London: Guilford Press, New York, London, Norton Muris P., Merckelbach H., 2000. Fears, King N.J., Gullone E., Ollendick T.H., 1998. Etiology of worries, and scary dreams childhood phobias: current status of Rachman's three pathways in 4- to 12-year-old children: their content, theory. Behaviour research and Therapy, vol.36, pp297-309 developmental King, N. J., Ollier, K., Iacuone, R., Schuster, S., Bays, K
See, kuidas tajume on ka isiksusejoonena meie enda sees. Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid toetavad suhteid- partneri idealiseerimine ja suhte idealiseerimine (??????????????????????) Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid on kahjulikud suhtele. Rigiidsed, düsfunktsionaalsed uskumused, ebaturvaline kiindumus, sensitiivsus tõrjutuse suhtes. 13. loeng. Viimane loeng. Loovus klassiruumis. 1. loovus. 2. Divergentne ja kovergentne mõtlemine. 3. Joy Paul Guilford 4. Ellis Paul Torrance 5. Loovuse neli tingimust 1. Loovus ld.k. creare- tegema. Loovus ehk kreatiivsus on võime välja mõelda ja teha midagi uut ja seniolematu, mis on kellelegi kasulik või nauditav. Loovus ei ole vaid võime vaid ka avatud, paindlik eluviis. Kreatiivsuse mudel (Robert T. Brown, 1989) Lahendamata probleemid Loominguline protsess Kreatiivne tulemus Mõnikord protsess (tulemus) kasulik vaid loojale endale, mõnikord vaid teistele. 2
• Kommunikatsioon – valmisolek uue idee või produkti avaldamiseks teistele inimestele. • Hindamine – väljapakutud idee või produkti uudsust, vajalikkust, olulisust, efektiivsust, eetilisust hindavad teised olulised isikud (õpe- tajad, valdkonna eksperdid vm). Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega (Guilford, 1979). Oma kolmemõõtmelises intelligentsuse mudelis leidis Guilford, et on olemas kaks viisi mälus salvestatud informatsiooni töödelda: kon- vergentne ja divergentne mõtlemine. Konvergentne arutelu käib tavaliselt mingi kindla algoritmi kohaselt ja selle tulemuseks on üks kindel loogili- selt põhjendatud lahendus. Divergentse mõtlemise puhul on “õigeid” la- hendeid palju. Loova mõtlemise testid põhinevadki peamiselt divergentse mõtlemise mõõtmisel
2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia,
Avastav__________________________________Analüütiline Induktiivne_______________________________Deduktiivne Hüpoteese püstitav_________________________Hüpateese kontrolliv Mitteformaalne mõtlemine___________________Formaalne mõtlemine Avatud mõtlemine__________________________Suletud mõtlemine (Bartlett) "Vasaku käe" mõtlemine____________________ "Parema käe" mõtlemine (Bruner) Divergentne mõtlemine______________________Konvergentne mõtlemine (Guilford) Lateraalne mõtlemine_______________________Vertikaalne mõtlemine (de Bono) 17 Kahjuks arvatakse ekslikult, et need kaks lähenemisteed on radikaalselt erinevad ning, et neil puudub omavaheline seotus. Mõlemat tüüpi mõtlemist eeldab enamik probleeme. Uudsete ja paremate lahenduste leidmine eeldab nii loomingulist kui ka kriitilist mõtlemist. Haridus, mis
Negotiating status and power hierarchies Deterring rivals from future aggression Deterring long-term mates from sexual infidelity Reducing resources expended on unrelated children. · Buss, D. M., & Shackelford, T. K. (1997). Human aggression in evolutionary perspective. Clinical Psychology Review, 17, 605619. · Duntley, J. D., & Buss, D. M. (2004). The evolution of evil. In A. G. Miller (Ed.), The Social Psychology of Good and Evil. New York: Guilford Testosteroon ja agressiivsus · B.Olweus: 15-17 year-old boys with high testosterone higher in aggression: Linked with irritability Anger is a prime emotion of aggression Also: Females rats or monkeys injected with testosterone are more aggressive. Sensitive periods for testosterone: 5 months after conception and adolesence Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees · Neal Miller (1909 2002) Frustratsiooni agressiivsuse hüpotees (1939, Yale)
Deterring rivals from future aggression Deterring long-term mates from sexual infidelity Reducing resources expended on unrelated children. · Buss, D. M., & Shackelford, T. K. (1997). Human aggression in evolutionary perspective. Clinical Psychology Review, 17, 605619. · Duntley, J. D., & Buss, D. M. (2004). The evolution of evil. In A. G. Miller (Ed.), The Social Psychology of Good and Evil. New York: Guilford Testosteroon ja agressiivsus · B.Olweus: 15-17 year-old boys with high testosterone higher in aggression: Linked with irritability Anger is a prime emotion of aggression Also: Females rats or monkeys injected with testosterone are more aggressive. Sensitive periods for testosterone: 5 months after conception
– Deterring rivals from future aggression – Deterring long-term mates from sexual infidelity – Reducing resources expended on unrelated children. • Buss, D. M., & Shackelford, T. K. (1997). Human aggression in evolutionary perspective. Clinical Psychology Review, 17, 605– 619. • Duntley, J. D., & Buss, D. M. (2004). The evolution of evil. In A. G. Miller (Ed.), The Social Psychology of Good and Evil. New York: Guilford Testosteroon ja agressiivsus • B.Olweus: 15-17 year-old boys with high testosterone higher in aggression: – Linked with irritability – Anger is a prime emotion of aggression Also: – Females rats or monkeys injected with testosterone are more aggressive. – Sensitive periods for testosterone: 5 months after conception and adolesence
1. Intelligentsuse ühe faktori teooriad Binet lähtus sisuliselt intelligentsuse ühe faktori (teguri) teooriast. Selle kohaselt isiksusel on üks spetsiifiline integraalne isiksuse omadus intelligentsus. Sarnastel seisukohtadel olid ka Terman ja Thorndike. 1.2.2. Intelligentsuse mitme faktori teooriad Tegelik intelligentsuse testimise praktika aga viis arusaamale, et intelligentsusel on palju erinevaid faktoreid ja üks spetsiaalne isiksuse omadus intelligentsusena ei kehti (Thurstone, Guilford, Gardner). Thurstone: Intelligentsuse moodustavad esmased (7) ja teisesed faktorid. Intelligentsuse esmased faktorid: sõnaline võimekus (käepärasus) sõnaline mõistmine ruumiliste suhete mõistmine taju kiirus arvuline võimekus induktiivne mõtlemine mälu Guilford: Intelligentsus koosneb 150-st erivõimest, mis on määratud samaaegselt
põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. (N: mingi matem. tekstül) DIVERGENTNE mõtlemine – mitu võrdväärset lahendusvarianti. (N: mida saab teha kriidiga?) Loomingulisus ehk kreatiivsus on veelgi komplitseeritum individuaalsuse eripära indikaator kui kognitiivne (tunnetuslik) stiil. Kõik inimesed väärtustavad loomingulisust ja tunnevad ära selle ilmingud, kuid ei suudeta täpsemini määratleda. Loomingulisuse süvakäsitlusele pani aluse GUILFORD (1959), kes töötas välja intellekti kolmemõõtmelise (voolavus, paindlikkus, originaalsus) mudeli, millele vastavalt avaldub inimese intellektuaalne aktiivsus 5 erineva tegevusena: tunnetus, mälu, divergentne, konvergentne mõtlemine ning hindamine. Loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub GUILFORDI (1959) üldistuste andmetel ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse mõtlemisena
gram. New York: Basic Books. Bodenhausen, G. V. (1990). Stereotypes as judgmental heuristics: Evidence of circadian variations in discrimination. Psychological Science, 1, 319-322. Bodenhausen, G. V., Macrae, C. N., ~ Sherman,J. W. (1999). On the dialectics of discrimi- nation: Dual processes in social stereotyping. In S. Chaiken ~ Y. Trope (Eds.), Dual- process theories in social psychology (pp. 271-290). New York: Guilford. Boen, F., Vanbeselaere, N., Pandelaere, M., Dewitte, S., Duriez, B., Snauwaert, B., Feys, J., Dierckx, V., ~ Van Avermaet, E. (2002). Politics and basking-in-reflected-glory. Basic and Applied Social Psychology, 24, 205-214. Bollen, K A., ~ Phillips, D. P (1982). Imitative suicides: A national study of the effects of television news stories. American Sociological Review, 47, 802-809. Bond, M. H., ~ Smith, P. B. (1996). Culture and conformity: A meta-analysis of studies
Ackerman, K. B. (2000). Practical Handbook of Warehousing. 2-nd edition. Kluwer Academic Publishers. Baudin, M. (2004). Lean Logistics. Productivity Press. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Black, W. R. (2010). Sustainable Transportation. Problems and solutions. The Guilford Press. Cokins, G. (2001). Activity Based Cost Management. John Wiley & Sons Inc. Coyle, J. J., Novack, R. A., Gibson, B. J., Bardi, E. J. (2011). Management of Transportation. 7-th edition. South-Western Cengage Learning. Coyle, J. J., Bardi, E. J., Novack, R. A. (1999). Transportation. 5-th edition.
annaabi.ee 
