· Ema Susanna Fontanarossa PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2. reis 1493 (Dominica ja Guadeloupe) · 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks Lõuna- Ameerikas riik Colombia, Panamas linn Colon. · Ta lähtus, et maailm on kerakujuline ja selle tõttu peaks Euroopast Kaug-Itta jõudma lääne suunas liikudes. IDEED/AVASTUSED · 1492. aastal avastas Ameerika, mida hakati nimetama Uueks Maailmaks.
boire liquaer tuter/baller béver/beure/ Pintar/béve béure béguer r L'accent parisien domine aujourd'hui les autres accents. Le France ont eu beaucoup de colonies. L'époque coloniale a commencé sous Roi-Soleil, au 17 siècle au Canada. Les pluparts des colonies étaient en Afrique. Encore les colonies étaient en Asie. Dernière colonie de France, Algérie gagné son indépendance en 1962 DOP: La Guadeloupe, La Martinique, La Guyane (dite française), La Réunion Les quatre départements d'outre-mer sont d'anciennes colonies. Les personnes originaires des DOM ou y habitant sont dits les Domien.
kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal toimunud Saksamaade ühinemise käigus laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995
Aruba Honduras Belize Martinique Boliivia Mehhiko Brasiilia Hollandi Antillid Tsiili Nicaragua Columbia Panama Costa Rica Paraguay Kuuba Peruu Dominikaani Vabariik Puerto Rico Ecuador Saint-Martin El Salvador Saint Pierre ja Miquelon Prantsuse Guajaana Uruguay Guadeloupe Venezuela Tööstus Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini. Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast.
Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Prantsusmaa rahvaarv on umbes 62,1 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a....................................................................................................
00 Poland 36,835,000 95.40 3 Mexico 86,305,000 95.30 Ireland 3,372,500 95.00 Guadeloupe 391,000 95.00 Spain 36,956,000 94.20 Luxembourg 386,000 94.00 Paraguay 4,531,000 93.80 Ecuador 10,729,000 93.60
12. X jõuti Ameerikasse maabuti väikesel saarel, mille Kolumbus nimetas San Salvadoriks (arvatavasti Watlingi või Samana Cay saar Bahaama saarestik). Edasi avastati Kuuba ja Haiti (Hispaniola, hispaania Española) saar. Viimasele rajati fort ja pöörduti seejärel (1493) Hispaaniasse tagasi, kus Kolumbus ülendati admiraliks. Samal, 1493. aastal asuti teisele reisile. Ekspeditsiooni kuulus 17 laeva ja 1500 meest. 3. XI 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu Väikeste antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto-Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. 5. V 1494 avastati Jamaica. Kolmandal retkel (14981500) jõudis Kolumbus Trinidalile ja Lõuna-ameerika põhjarannikule. Neljandal reisil (150204) Kesk-ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. XI 1504.
saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika riigid: Argentina Aruba Belize Boliivia Brasiilia Tsiili Columbia Costa Rica Kuuba Dominikaani Vabariik Ecuador El Salvador Prantsuse Guajaana Guadeloupe Guatemala Guyana Haiti Honduras Martinique Mehhiko Hollandi Antillid Nicaragua Panama Paraguay Peruu Puerto Rico Saint-Martin Saint Pierre ja Miquelon Uruguay Venezuela Tööstus: Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka
eraldunud. Viimasel ajal aga arvatakse, et nad tekkisid sarnaselt Väikeste Antillidega vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Igal saarel on oma eripärane taimestik ning loomastik, mis vaid kinnitab oletust, et saared pole ühesuguse päritoluga. Mõlemad lõunapoolsed saared Trinidad ja Tobago pole vulkaanilise päritoluga, vaid eraldusid Lõuna-Ameerika mandrist kohas, kus tänapäeval paikneb Venezuela. Vulkaanilise päritoluga saarte Saint Lucia, Martinique'i ja Guadeloupe eripäraks on mitmekesine maastik, mille moodustavad kõrged mäed ja sügavad orud. Enamik neil aladel leiduvatest vulkaanidest on tänaseks juba kustunud, ent mõned neist on aktiivsed tänapäevani. Vulkaanidest tuntuim on Mount Pelé vulkaan Marinique'i saarel, mis ,,ärkas ellu" 1902. aastal ning põletas maha Saint Pierre'i linna. Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata
• Edasi avastati Kuuba ja Haiti saar. Viimasele rajati fort ja pöörduti seejärel (1493) Hispaaniasse tagasi, kus Kolumbus ülendati admiraliks Teine reis: • Ekspeditsioonile asuti 1493. aastal. • 3. novembril 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu Väikeste Antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. • 5. mai 1494 avastati Jamaica Kolmas reis: • 1498–1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika põhjarannikule. Neljas reis: • 1502–1504 jõudis Kesk-Ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. novembril 1504. Amerigo Vespucci 9
aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. Euroopa Liidu laienemisprotsess 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. Aastal 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995
Fifth level Loodusnähtused Üleujutused Click to edit Master text styles Lumelaviinid Second level Third level Tormid Fourth level Põuad Fifth level Metsatulekahjud Orkaanid Vulkaanid: Guadeloupe , Martinique ja Reunion. Loodusnähtused Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Venezuela Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa japõliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta- Aafrikariikide poolt. ARGENTIINA Hispaania keelne, lõunaosas Andide ja India Ookeani vahel. 2 766 890 km². Buenos Aires. 23 provintsi.
rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe ´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või
„Euroopa 2020. aastal”. Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. 2.4 Laienemisprotsess 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 7 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995
Falklandi (Malviini) saared - Fidi - Filipiinid 625,865 Fääri saared 1,058,595 Gabon - Gambia 98,975 Ghana 379,136 Gibraltar 30,245 Grenada - Gruusia 1,452,104 Gröönimaa 1,044 Guadeloupe - Guam - Guatemala 88,763 Guinea 128,893 Guinea-Bissau 4,900 Guyana 92,564 Haiti 11,700 Hiina 142,323,230 Hispaania 72,218,535 Holland 342,175,722 Hollandi Antillid - Honduras 144,983
Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus: Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2,18 mln (1998), koos eeslinnadega 9,6 mln elanikku. Suuremad linnad: Lille 1,3 mln, Lyon 1,28 mln, Marseille 1,23 mln ( kõik koos eeslinnadega).
mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Saadud segust ehk washist valmistatakse tööstusliku menetluse teel lõviosa rummidest. Mõnel pool toodetakse rummi ka põllumajanduslikul meetodil, kuid mitte melassist, vaid suhkruroomahlast ja -siirupist, ning tulemus on tõesti ekstraklassist. Rummisaartena tuntud regiooni võib laias laastus jaotada kolmeks piirkonnaks: · prantsuse keele levialale, kuhu kuuluvad Haiti, Guadeloupe, Martinique jne, on iseloomilik just põllumajanduslik menetlus · inglise keele mõjualasse jäävad Jamaika, Barbados, Demerara, Tobago, Trinidad jne, kus praktiseeritakse rohkem aeglast tööstuslikku meetodit 4 · hispaania keele levitsooni moodustavad Kuuba, Puerto Rico, Bahama saared, Kesk-Ameerika jne, kus on valdav kiire tööstuslik menetlus
· Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenback (1819-1880) jõudis luua umbes 100 operetti Claude Debussy (1862-1918) ning Maurice Ravel (1875-1937) on impressionismi esindajad muusikas Prantsusmaale kuuluvad 4 meretagust departemangu: · Guadeloupe Kariibi meres · Martinique Kariibi meres · Guajaana Lõuna-Ameerika kirdeosas · Reunion saar India ookeanis Maskareeni saarestikus 4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud:
Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euroopa Liidu laienemised 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia,Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion,Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigidSuurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜgaGröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DValadele. 1995
· 3 ülemereterritooriumi Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790. Lipp koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). 4 Prantsusmaa lipp NATO lipp 5 Administratiivne jaotus Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint- Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 329 ringkonda, 3876 kantonit ja 36 565 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2 142 800 elanikku. Suuremad linnad Lille, Lyon, Marseille. 6
14) George II anglikaan 15) George III anglikaan 29) Ühenda omavahel kolooniad ja emamaad 1) Hispaania Kuuba, Haiti saare idaosa (tänapäeva Dominikaani Vabariik) ja Puerto Rico 2) Inglased Bermuuda saared, Jamaica, Guatemala, Moskiitoranniku (Belize) ja mõned VäikeAntilli saared (Neitsisaared) 3) Prantsusmaa Guadeloupe, Martinique, Haiti lääneosa (Haiti Vabariik) 4) Holland Venetsueela rannikusaared Aruba ja Curacao 5) Taani St. Thomase saar 6) Kuramaa hertsogiriik Tobago 30) Miks olid inimesed alguses vaktsineerimise vastu? Usu tõttu, eriti esialgu väiksemad religioonid nagu protestandid, kalvinistid. 31) Miks toimusid varauusaja algul ulatuslikud metsaraiumised? Laevade
Suuremad linnad: Pariis, Marseille, Lyon, Toulouse, Nizza 2.1. Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. (Lisad joon. 1) 2.2. Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, paikneb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad
ning koostada ekspordiplaan.1 Ekspordil on mitmeid eesmärke. Nimelt rakendatakse eksporti: · ühenduse kauba lõplikuks väljaviimiseks ühenduse tolliterritooriumilt, · ühenduse kauba ajutiseks väljaviimiseks, kavatsusega kaup 3 aasta jooksul reimportida, · kauba lähetamiseks EU tolliterritooriumi eripiirkondadesse (Ahvenamaa, Kanaari saared, Kanalisaared, Prantsusmaa ülemerealad (Guadeloupe, Guiana, Martinique, Reunion) Kreeka Athose Mägi).2 Ekspordiplaani koostamist saab tinglikult jagada seitsmesse etappi. Plaani koostamine algab üldjuhul ettevõtte tutvustamisega. Järgmisena valitakse sihtturud, mille käigus töötatakse välja metoodika ekspordiriikide valikuks. Seejärel analüüsitakse ettevõtte hetkeolukorda. Analüüsitakse ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi. Hiljem viiakse läbi tegevusharu analüüs ning
tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja- Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni- vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Ealine jaotus: (19,8%) alla 15 a (21,7%) 15-29 a (22,4%) 30-44 a (16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või
territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. ELi liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia ja Slovakkia. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud? Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2, kus nad peavad osalema vähemalt kaks aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja õiguskeskkonna vastavust euroala nõuetele.
nationality) to refer to those in the islands of pre-dominantly Austronesian descent -- a sense that is the complete opposite of its original definition, and persists to this day. Caribbean In the Caribbean region, the term Creole is sometimes used to describe anyone, regardless of race or ethnicity, who was born and raised in the region. It is sometimes used to refer to persons of European, African, or mixed Afro-European descent such as mixed race people of Guadeloupe, Martinique, Dominica, Haiti, Jamaica, Barbados and Suriname, or in contradistinction to other ethnicities such as East Indians in Trinidad and Guyana, or Mestizos & Creoles (African & European Decent) in Belize. It also refers to the syncretism of the various cultures which influenced the area. This is also referred to as the creolization of society "due to its ability to suggest some of the complex sociocultural issues also involved in the process".
· Anguilla · France · Mozambique · Antigua & · French Guiana · Namibia Barbuda · French · Netherlands · Argentina Polynesia Antilles · Armenia · Germany · Netherlands · Aruba · Gibraltar · New Caledonia · Australia · Greece · New Zealand · Austria · Grenada · Niue (Savage · Azerbaijan · Guadeloupe Island) · Bahamas · Guam · St Kitts & Nevis · Barbados · Guernsey · St Lucia · Belarus · Honduras · Suriname · Belgium · Hong Kong · Swaziland · Belize · Hungary · Sweden · Bermuda · Iceland · Switzerland · Bosnia & · India · Tonga Herzegovina · Ireland · Trinidad &
Kariibi m eres asu m ere tag u Prantsuse Guajaana Martiniq vad Gua ue, de lou Kaledoon Vaikses ookeanis pe ja ia, Tahiiti asuvad U saarestik ja Prants us- ud, Pran use Polü Ameerika tsus neesia s, Reunio e Guiana Lõuna Madagas n India o - Guadeloupe ka okeanis ning Sain rist idapool t Pierre ja ookeanis M Newfoun iquelon Atlandi dlandist veidi lõun Tahii Réunion as. ti Uus-K aledo
Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja nüüd ka Eesti. Asutamislepingus tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks ka liitunud vahetuskursisüsteemida ERM2. Lisaks on euro kasutusel kuues muus Euroopa riigis (Monacos, San Marinos ja Vatikani Linnriigis, Andorras, Montenegros ja Kosovos) ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad). 23 Euro pangatähed on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot. Need kõik on alati sama kujundusega ja kehtivad kogu euroalal. Pangatähtede esiküljel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopas valitsevat avatuse ja koostöö vaimu.
suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Saadud segust ehk washist valmistatakse tööstusliku menetluse teel lõviosa rummidest. Mõnel pool toodetakse rummi ka põllumajanduslikul meetodil, kuid mitte melassist, vaid suhkruroomahlast ja -siirupist, ning tulemus on tõesti ekstraklassist. Rummisaartena tuntud regiooni võib laias laastus jaotada kolmeks piirkonnaks: · prantsuse keele levialale, kuhu kuuluvad Haiti, Guadeloupe, Martinique jne, on iseloomilik just põllumajanduslik menetlus · inglise keele mõjualasse jäävad Jamaika, Barbados, Demerara, Tobago, Trinidad jne, kus praktiseeritakse rohkem aeglast tööstuslikku meetodit · hispaania keele levitsooni moodustavad Kuuba, Puerto Rico, Bahama saared, Kesk- Ameerika jne, kus on valdav kiire tööstuslik menetlus Lisaks tootmistehnoloogilistele nüanssidele on pea igal saarel aja jooksul välja kujunenud ka
92 Aruba 36.69 Bahamas 33.33 Barbados 40.43 Belize 13.69 Bermuda 80.39 Bolivia 6.88 Brazil 10.66 Canada 60.95 Chile 17.78 Colombia 14.75 Costa Rica 16.86 Cuba 3.35 Dominica 25.23 Dominican Rep. 8.76 Ecuador 7.53 El Salvador 5.61 Grenada 26.1 Guadeloupe 39.62 Guatemala 4.08 Guyana 5.99 Haiti 0.8 Honduras 3.68 Jamaica 14.03 Martinique 42.78 Mexico 9.61 Nicaragua 2.95 Panama 12.16 Paraguay 4.29 Peru 6.75 Puerto Rico 35.07 St. Kitts and Nevis 38.16 St.Lucia 24.72 St.Vincent 17.93 Suriname 14.62 Trinidad&Tobago 19.01
Mõisted Lääne- ja Ida-India. Lääne-India- kompanii asus korraldama kaubandusr Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga Ida-India- kaubakompanii, mis korraldas kaubandusr Aasia suunal Euroopa riikide tähtsamad koloniaalvaldused varauusaja lõpul. holland- indoneesia, venetsueela rannikusaared, brasiilia põhjaranniik inglismaa- bengali-gangese alamjooksu alad, bermuuda saared, jamaica, guatamaala moskiitorannik, mõned väike-antilli saased(neitsisaared) prantsusmaa- madagaskar, guadeloupe, martinique ja haiti läänepsa hispaania- filipiinid, kuuba, haiti saarte idaosa, puerto rico portugal- ida-timor, mosambiik taani- st.thomase saared Nii nagu portugallased, organiseerisid ka hollandlased Aasiasse viiva meretee äärde asunduste ja kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18. sajandi lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba seitseteist tuhat buuri – valget kolonisti, kellest 53
Traditsiooniline on portselanitööstus. Haritavat maad 24% territooriumist, millest 90% kuulub kooperatiivmajanditele. Põhilised toidukultuurid on riis ja mais, loomakasvatus teisejärguline. SKT-st annab teenindus 36%, tööstus 34% ja põllumajandus 30%. Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on pindalalt (543 965 km2) Lääne-Euroopa suurim riik. Piir Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaal on 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Reunion), samuti on Prantsusmaal palju teisi valduseid ja nõudlusalasid. Rahvaarv 2007.a. andmetel 61 350 000 inimest. Pealinn on u. 2,2 miljoni elanikuga Pariis, mille süda asub Seine jõe Cite saarel. Prantsusmaa on jaotatud 22 piirkonda, mis omakorda jagunevad 96 departemanguks. Riigikeeleks on prantsuse keel ja rahaühikuks euro. Prantsusmaa on vabariik, mille riigipeaks on suurte volitustega viieks aastaks rahva poolt valitav president
.cl Chile .cn China .co Colombia .cr Costa Rica .cu Cuba .cy Cyprus .cz Czech Republic .de Germany .dk Denmark .dm Dominica .do Dominican Republic .ec Ecuador .ee Estonia .eg Egypt .es Spain .et Ethiopia .fi Finland .fj Fiji .fm Micronesia .fo Faroe Islands .fr France .gb Great Britain .ge Georgia .gi Gibraltar .gl Greenland .gp Guadeloupe (French) .gr Greece .gt Guatemala .gu Guam .gy Guyana .hk Hong Kong .hn Honduras .hr Croatia .hu Hungary .id Indonesia .ie Ireland .il Israel .in India .ir Iran .is Iceland .it Italy .jm Jamaica .jo Jordan .jp Japan .ke Kenya .kg Kyrgyzstan .kr Korea (South) .kw Kuwait .kz Kazakhstan .lb Lebanon .lc Saint Lucia .li Liechtenstein .lk Sri Lanka
idarannikul (Mosambiik). Hispaanlased säilitasid oma valdusena Filipiinid. Uue Maailma koloniaalne hõivamine algas Lääne-India saarestikuga, millest kujunes koloniaalkonkurentsi sõlmpunkt. Hispaania kätte jäid Kuuba, Haiiti saare idaosa (tänapäeva Dominikaani Vabariik) ja Puerto Rico, inglased haarasid oma valdusesse Bermuuda saared, Jamaica, Guatemaala Moskiitoranniku (Belize) ja mõned Väike-Antilli saared (Neitsisaared), prantslastele läksid Guadeloupe, Martinique ja Haiti lääneosa (Haiti Vabariik), hollandlastele Venetsueela rannikusaared Aruba ja Curaçao, taanlastele St. Thomase saar. Mõnda aega oli Tobago näol Lääne-India saarestikus oma koloniaalvaldus koguni Kuramaa hertsogiriigil. Brasiilia põhjaranniku hõivasid hollandlased, kes pärast portugallaste väljatõrjumist kasutasid seda ala strateegilise tugipunktina teel Aafrika lõunatippu. Hollandlased jätkasid ka portugallaste
Asia UAE Finland Asia Kuwait France Asia Qatar French Guiana Asia Japan French Polynesia Asia Armenia Gabon Asia Kazakhstan Gambia Asia Oman Georgia Asia Lebanon Germany Asia Georgia Ghana Asia Azerbaijan Gibraltar Asia China Greece Asia Bahrain Greenland Asia Myanmar Grenada Asia Palestine Guadeloupe Asia Uzbekistan Guatemala Asia Kyrgyzstan Guinea Asia Singapore Guinea-Bissau Asia Malaysia Guyana Asia Afghanistan Haiti Asia S, Korea Honduras Asia Sri Lanka Hong Kong Asia Maldives Hungary Asia Tajikistan Iceland Asia Syria India Asia Hong Kong Indonesia Asia Thailand Iran Asia Yemen Iraq Asia Vietnam Ireland Asia Mongolia Isle of Man
islands 85 54'OON 6'OO'E Guadalupe Peak. peak . 54 32' OON 104' OOW Ibague, Colombia 78 4°24'N 7S01SW ' 32'W '5 JX . ........ 50 32'4/'N 96°48W Ellsworth Mts., mountains 15 80' 00'5 8S' OOW FrODlsher Bay, bay 75 64'OO'N 66'OOW Guadeloupe, Iberian Pen , peninsula 85 41'OO'N 4'OOW ' 10'W .reglon. .. . ..... 85 44' ooN 16"00'E EIObeld, Sudan 90 13°l 1'N 3O'13'E Front Range, mountains 54 40' OO'N 10S'OO'W dependency, Fr. 44 18'OO'N 62' OOW Iblza, Island 85 39'OO'N I' OO'E _ Iand. legion, .
Riiklik korraldus: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks ning: 101 departemangu (département, emamaal 96, sh Korsika) 342 alamdepartemangu (arrondissement) 4039 kantonit (canton) 36685 kommuuni e valda (commune) Emamaa piirkondi (région métropolitaine) on koos Vahemeres asuva ja eristaatuses oleva Korsika saarega kokku 22 Ülemeredepartemangud (régions d'outre-mer) on Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Réunion. Departemangu halduskeskust (valitsuse ja prefekti ning valitud ülemnõukogu e conseil général) asukohta nimetatakse prefektuuriks (préfecture). Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur (sous-préfecture), milleks ei saa olla prefektuur ise. Peale ülemeredepartemangude on veel järgmised ülemere territooriumid (Territoires d'Outre-Mer), millest igaüks oma statuudi
make people laugh!" Several curly tailed cats have been reported in random-bred cats in Britain in the 1990s and early 2000s. A curly-tailed tabby and white male cat was reported in Perthshire, Scotland in 1986. The degree of curl ranges from loose through to a tight corkscrew. In one case, the tail curled at the base and for the rest of its length lay flat along the spine. In the 1980's, Katrina Lee of Washington, DC, vacationed on the island of Guadeloupe . In a small restaurant on the lower island she saw about half a dozen various colored cats with corkscrew tails. The tails were not looped over, but stuck out from the body like a normal cat's tail while looking like they'd been wrapped around something to make them spiral! In Britain, one curly-tailed cat has achieved fame with South Ribble Pet Cat Club. Raffles is a white semi-longhair born in June 1998 and homed via a cat shelter in Oldham. When sitting, his tail forms a curl behind him
annaabi.ee 
