Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. 1993 Viljandi Folk Music Festival sai alguse kõik sellest, et 1993. aasta 15. mail toimus Viljandis ...
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
Kildu Basic School Viljandi by Eisi Kõiv Supervisor: Margit Kirss Kildu 2008 Our 700 years old Viljandi Viljandi is a town (24,000 inhabitants) in Estonia, 160 km south of the capital Tallinn. The town is the administrative capital of the county with the same name as the town. In Viljandi there is theater Ugala, cinema Rubiin, museum, art gallery. Give a concert in Culture centre, Jaani- and Pauluse church, but in Cultureacatemy, too. Folk Summer in Viljandi culminates with the annual folk music festival. The Viljandi Folk Music Festival is a music festival in Estonia with a central focus on European folk music.In the year 2006, over 24,000 people attended the concerts, but many more just came to take part in the festivities. As such, it is the largest annual music festival in Estonia, and one of the largest folk music festivals in Europe. Lake Viljandi Viljand...
Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Meie esivanemate aal põhines rahvamuusika regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt inimesele suulisel teel. Neist, minu jaoks igavatest värssidest, on tänapäeval tehtud huvitavaid ja omapäraseid seadeid erinevate alternatiivmuusika viljelejate poolt. Inimesed on taas hakanud kuulama rahvamuusikat, mida on täiustatud, mis on arenenud, ja mida on muudetud kommertslikumaks ning moodsamaks. Rahvamuusika elustumise kasuks räägib Viljandi Kultuuriakadeemia pärismuusika osakond, kuhu oodatakse noori inimesi, kes on valmis edasi kandma meie kultuuripärandit ja taaselustama rahvatraditsioone. Just Viljandi Kultuuriakadeemias sündis Paabel, uus pärimusmuusikakollektiiv, kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit. Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Rahvamuusikaga te...
RÜÜT RÜÜT Rüüt on ansambel, mille muusikas kohtuvad näitleja, jazzmuusiku ja kahe lõõtsamehe erinevad maailmad ning kombineeruvad kokku ühiseks tervikuks Mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid või regilaule ning enda loomingut Aastal 2013. sai Rüüt Põlva folkfestil parima kohustusliku loo seade auhinna RÜÜT Rüüdi nimekaim on soolind rüüt Lind on määratud III kategooria kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Coll...
Viljandi Morten Siht 5.c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi...
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuril...
Viljandi pärimusmuusika festival Ajalugu Esimest korda toimus Viljandi linnas 1993.a Esimene festival kestis ainult ühe päeva Kuid 1994.a oli üritus juba kolm päeva pikk ning postimees võttis kokku toona ürituse sõnadega: ,,Kolm päeva, mis vapustasid maailma." 1996.a oli festival juba neli päeva pikk, ning see toimus nii öösel kui päeval ehk 96 tundi järjest. 1996.a oli juba 102 erinevat esinejat 8st erinevast Euroopa riigist 19. Viljandi pärimusmuusika festivali, mis toimus 2011.a külastas üle 20000 inimese Alates 1999.a on festival pühendatud kellelegi või millelegi Näiteks 1999.a pühendati festival August Pulsti 110 sünnipäevale August Pulst oli maalikunstnik ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija 2017 aasta festival See saab olema juubeliaasta festivalile sest 25 aastat on täis saamas esimesest festivalist Näiteks selle aasta festival kannab pealkirja ,,Uut ja...
Estonia Anna-Kaisa Adamson Estonia, officially the Republic of Estonia, is a state in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by the Gulf of Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia, and to the east by the Lake Peipsi and the Russian Federation. The territory of Estonia covers 45,227 km2. The capital, Tallinn, has around 400000 inhabitants.Tallinn's ability to blend medieval architecture with Scandinavian modernity with all the comforts you'd expect from a modern, competitive and innovative capital. Estonian language, does not belong to the Indo-European group. It belongs to the Finno-Ugric language family, which also includes Finnish and Hungarian. Estonian dialects are divided into two groups, Northern and Southern, usually associated with biggest cities of those regio...
SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledzi 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm
,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis k...
11. klass 1. Esimene Üldlaulupidu Toimus aastal 1869, 18.20. juunil, Tartu linnas. Idee algataja ning ürituse läbiviija oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. Aasta juunis koguneski Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon. 2. Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis. Tähtis, kuna see on Eesti ainuke võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. 3. Viljandi pärimusmuusika festival (Viljandi Folk) Toimus esimest korda Viljandis 22. – 24. juuli, aastal 1994. Sellest ajast ...
Eesti muusikas on nii negatiivseid kui ka positiivseid nähtusi. Heast küljest näitavad Eestit pikaajaline traditsioon - laulupidu, juurdunud rahvamuusika ning ka see, et meil on suhteliselt palju ka Eesti-siseselt tuntud tegijaid. Samas on ka mitmeid mitte nii häid omadusi eesti muusikas, nagu näiteks see, et ühed ja samad tuntud tegijad on pidevalt vaateväljas, uusi nägusid on vähe. Teiseks see, et väga palju on ebakvaliteetseid bände, kes teevad mittetasemel muusikat n.ö. isehakanud, ebaandekad ja mitte originaalsed. Kindlasti ka see, et ülemaailmselt on väga vähe tuntud muusikuid. Kõige positiivsem nähtus eesti muusikas on see, et korraldatakse palju kontserte ning esinemisi, kus rahavas saab nautida nii välismaist kui ka kodumaist muusikat. Suured üritused, kuhu kutsutakse tavaliselt esinema mitmed esitajad, pakuvad Eesti rahvale mõnusat ajaviidet ning ka head meelelahutust. Kui mõned sellistest korraldatud üritustest välja tuua, ...
Dagö First time, when I heard band Dagö playing, was at Viljandi Folk Music Festival in 2007. I liked them very much and I went to all three concersts they gave at Festival. Although they have made music for about a decade, they have never been widely known. Maybe because they write and play music with their own style rather than try to win hearts and ears of masses. But always known in certain circle of people, who go to theatre and enjoy quality music, because lead singer of the band, Lauri Saataplu, is well-known actor and singer. I like their music, because of the addicting off-beat rythm they have. They have announced that their new album ,,Plan Delta" will be released in April of 2011.
LAAGER Grupitöö Juhendaja: Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene päev........................................................................................................................................4 Teine päev.............................................................................................................................................5 Kolmas päev.........................................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................
What Might Attract Tourists to Estonia? Despite Estonia being a little country, it still manages to attract thousands of tourists to visit that beautiful place. One of many virtues in Estonia is its nature. We have amazing virgin forest, may little islands, different landscapes, a lot of lakes and small rivers where you can go hiking. We also have towns that are worth visiting. For example our capital Tallinn, which has an amazing old town. Also Tartu is very beautiful, known as the capital of University. Smaller towns, like Otepää, Võru, Põlva may charm you with their scilence and calmness. During the summer, there are very many cultural events to visit. For example, the Folk Festival in Viljandi, Rabarock in Järvakandi, Opera Days in Pärnu, different open-air plays etc. In conclusion, in Estonia you can never be bored, because that little country has something to offer to everybody.
VAATAMISVÄÄRSUSED Turismi atraktsioonid VAATAMISVÄÄRSUSED 1. Looduslikud 2. Inimkäte poolt loodud Spetsiaalselt turismi eesmärgil Esialgselt mingil teisel eesmärgil Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid,...
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lilleso...
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude li...
Pärimuskultuur ja kaasaeg Pärimuskultuur on rahvuse minevik. See on levinud suulise pärimuse või väljenduse teel ning jaguneb mitmeks väiksemaks alaliigiks. Pärimuskultuuri alla loetakse rahvaluulet, -muusikat, -tantse, -mänge, -teadmiseid, -kombeid ja -oskuseid. Viimastel aastatel on peale tunginud telefonid, arvutid, muu tehnoloogia ja släng ning kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma üles" on kasutatud v...
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
Estonia Tjorn Treu KP-31 Information · Area- 45,227 km2 · Population- 1,282,963(2011 july) · Location- Baltic Region of Northern Europe · Capital- Tallinn · Main cities- Tallinn,Pärnu,Tartu,Narva · Official Language- Estonia · Political structure- democraic republic National symbols Flag- Coat of arms- Anthem-"My Fatherland, My Happiness and Joy,, Plant-cornflower Bird-chimney swallow Stone-slate Tree- Oak History DATES Independence Day (Iseseisvuspäev) - February 24 May Day (kevadpüha) - May 1 National Flag Day (Eesti lipu päev) - June 4 Victory Day (võidupüha) - June 23 St. John's Day (Jaanipaev) - June 24 Day of Restoration of Independence (taasiseseisvumispäev) - August 20 history EVENTS Viljandi Folk Music Festival - July Ollesummer (Beer Summer) July The All-Estonian Song Festival (Laulupidu) takes place every five years in Tallin...
Eesti muusika areng ja ajalugu 19. sajandi keskpaigas elanud Aleksander Saebelmann-Kunileid, keda peetakse eesti rahvusliku muusika rajajaks, kirjutas 2 eesti algupäraga laulu: “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mida sai kuulda ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869.aastal Tartus. Teine üldlaulupidu oli üheks suureks tõukeks eesti muusikakultuuri arengus. Kokku oli laulupeol 1070 lauljat ning 202 erinevat pillimängijat. Laulupeo eel tekkis konflikt, sest ei suudetud otsustada, millised laulud võisid kõlada ning millised mitte. Eestlastele häbiks taheti korraldada saksa laulupidu eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. ...
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka k...
Folklooriüritused tänapäeva Eestis Eesti Laulupidu Eesti laulu- ja tantsupidu on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Iga viie aasta tagant toimuvast peost võtab veidi üle miljonilist rahvaarvu arvestades osa iga kümnes eesti keelt kõnelev inimene.Eesti laulupeotraditsioon sai alguse 19. sajandil muudki Euroopat haaranud rahvusliku ärkamisaja innustusest. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 Lõuna-Eesti keskuses ja Eesti suuruselt teises linnas Tartus. Ehkki laulu ja tantsupeod käivad eestlaste jaoks täna lahutamatu paarina kokku, said tantsupeo traditsioonid alguse alles 1934. Aastal.Alates 1928. aastast on võimsate laulupidude toimumispaigaks Tallinna Lauluväljak, mis täitub kümnete tuhandete rahvariides lauljatega sadade kooride koosseisus. Lisaks lauljatele osalevad laulupidudel pillimängijad. Laulupeo kontserte käib vaatamas umbkaudu sada tuhat inimest. Lisaks laulupeole kuulub meile mitu maailma esimes...
Soome muusika Ettekanne J. Tulvik 5. klass Soome rahvamuusika • Soome rahvamuusika on väga omanäoline ja originaalne. Soomlastele on läbi aegade muusikal olnud praktiline ja ka maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimusli...
Theatres in Estonia Native Estonian theatre, born in 1870 with the plays of the patriotic poetess Lydia Koidula, came into being on the crest of national awakening. Its tastes were at first pretty simple, the favourite genres being folk comedy and romantic melodrama, although both also transmitted halfhidden social and political attitudes. In less than forty years, in 1906, the leading amateur companies, the "Vanemuine" in the university town Tartu and the "Estonia" in Tallinn, could become professional, and in 1911 the "Endla" of P ärnu joined them. Theatre became especially popular amongst Estonians in the second half of the 19th century. Before that time, theatre had mostly been staged in German for the benefit of the local nobility and merchants. Theatre in Estonian emerged in various song and drama societies, the strongholds of national thought. In the early 20th century, th...
Kontserdi retsensioon Antud retsensiooni aluseks on minu külastatud kontsert Pärimusmuusika Aidas.Kontserdi peaesinejaks oli Eesti jazzi ringkondades tuntuks saanud kollektiiv nimega Ajavares. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada nende äsjavalminud plaati nimega ,, Kaks maailma." Kontserdi eestvedajaks oli Viljandi Jazziklubi, kes korraldab igal kolmapäeval Pärimusmuusika Aida kohvikus jazzi õhtuid. Kontserdi käigus esitas kollektiiv oma plaadil olevaid kümmet lugu, mis kõik kujutasid endast jazzmuusikat. Kollektiiv koosnes 6-st liikmest: Liina Saar (laul), Danel Aljo (saksofon, klarnet), Teet Raik ( trompet, flüügelhorn), Paul Daniel (kitarrid), Mingo Rajandi ( kontrabass, basskitarr) ja Ahto Abner (trummid, löökriistad). Bänd kujutab endast 2007. a loodud kollektiivi, kes viljeleb peale jazzmuusika veel folk- ja popmuusikat. Bändi eeliseks on see, et bänd esitab ainult enda loomingut. ...
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
The Most Interesting Historical Events in Estonia Liana Põldver · The nationwide Song Festival tradition began with the first Song Festival in Tartu, June 18 20, 1869. · 1860 marks the beginning of the period of the National Awakening. A singing society led by Johann Voldemar Jannsen started and carried through the nationwide idea of Song Festival. · During 1879 1910 six Song Festivals were held that played an important part in the nation's cultural and economical awakening and growth. In the independent Estonian Republic the Song Festivals were held in every five years (1923 1938). After World War II, the Song Festival tradition began again in 1947. Since 1950 General Song Festivals were held in every five years again. 1969 was an exception though when 100th anniversary of the Song Festival was celebrated. · The foreign authorities have tried to use the ...
Project ESTONIA MAP OF ESTONIA Southern Viljandimaa The southern part of Viljandi county catches the eye with its sublime scenery. The area today lies in the very heart of the historical Mulgimaa the home of hills, deep valleys and lakes brought together by a beauty spot Halliste primeval valley. According to several folk tales, it is also in these valleys, woods and bogs that Old Nick found refuge.The great variety displayed in the nature is also reflected in the local cultural heritage. At the beginning of the 19th century growing linen spread and became the basis of the legendary wealth of Mulgi farms. The ancient barn-dwellings and decaying manor houses are the mute witnesses of those times. The riches and cultural heritage of Mulgimaa owe to the diligence and tenacity of the local people. Village handicraftsmen and masters have always been honoured. Mulgikapsad (stewed sauerkraut with barley gro...
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,...
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
1. Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva mä...
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
Holidays, Festivals, Cultural events TALLINN - If you're looking for entertainment in Estonia this summer, you are really spoiled for choice. Festivals and events dedicated to the consumption of beer are a lot of fun, but if you want to get the true feel of the country, you need something a little more ethnic. Like a town fair. Just as July becomes August, the seaside town of Haapsalu will host a grand spectacle of rural Estonian entertainment. The White Lady Days is a summer celebration filled with amusement for all the family. Held in and around the remains of the Teutonic-knights-era castles, the fair combines enchanting medieval legends with modern countryside charm to create a comprehensive experience of Estonia beyond the big cities. But the legend of the White Lady of Haapsalu, which is at the heart of the festival, is perhaps the most famous tall tale of the many that are so abundant in Estonia's folklore. It is the story of...
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse m...
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
