I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused:
meelemürkide poole , et oma stressi ja pingetega toime tulla, see aitab neil lõõgastuda, mõnikord väljendavad narkootikumide tarvitamisega oma mässumeelt, eakaaslaste heakskiidu saavutamiseks, või lihtsalt uudishimust. Aga sellel võivad olla tõsised tagajärjed. Samuti on ohtlike tagajärgedega "nuusutamine" . Nagu teistegi meelemürkide puhul, on "nuusutamise" põhjused individuaalsed, aga enamlevinud on uudishimu ja igavus. Selle muudab ligitõmbavaks ka selle grupiline iseloom. Paljusid paneb "nuusutama" soov kuuluda gruppi ja tahtmine sellega teiste ees kelkida. Narkootikumide ja "nuusutamise" kõrval on probleemiks ka alkoholi tarbimine. Kuigi see võib näida süütumana. Teismelised ei tõsta mässu mitte üksnes oma vanemate, vaid kogu ühiskonna seatud piiride vastu. Neist saavad õiguserikkujad, kellele pannakse süüks kuritegusid ja üleastumisi. Kui vanem on sattunud vastastikku antud probleemidega, siis tuleks meeles pidada, et ei ole üksi.
rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline, ning selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude osas, mis ületavad kriitilist I´, kindluse mõttes võib kõrgemas astmes kasutada selektiivset kaitselülitit. 11.JUHTMETE JA KAABLITE AKTIIV- JA INDUKTIIVTAKISTUS 12. JUHTMETE JA KAABLITE RISTLÕIKE MÄÄRAMINE LUBATUD PINGEKAO ALUSEL 13. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMISE VAJADUS 14.KOMPENSEERIMISSEADMETE PAIGALDUS (induviduaal-, grupiline ning tsentraliseeritud kompenseerimisviis) Induviduaalkompenseerimise puhul paikneb kompenseerimis seade tarbija vahetus läheduses või selle klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE KOMPENSEERIMISSEADME ABIL 16. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE SEADMETE RATSIONAALSE
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi
kondensaatorpatarei lubatud pinget. Kondensaarite rööpühenduse korral saab tõsta kondensaatorpatareid läbivat voolu ja sellega koos võimsust. Kondensaatorite paigalduse koht eristatakse- · individuaalset kom...???? Individuaalne kompenseerimine- on kui kompensseimisseadmed üles seatud reaktiivvõimsuse tarbija juurde, võimalusel tarbijate klemmidele. Eelis: reaktiivvõimsust ei kanta tarbijani. Puudus: suurenevad üldkulud.madal kasutustundide arv Grupiline kompenseerimine- on kui toidetakse ühest seadmest mitut reaktiivvõimsuse tarbijat. Kompenseerimisseade võib olla: mittereguleeritav ja astemilselt reguleeritav. Seadme suurus valitakse ülekompenseerimise vältimiseks reaktiivvüimsusgraafiku min järgi. Tsentraaalne kompenseerimine- on kui suhteliselt võimsa kompenseerimisseade seatakse üles mõne suure alajaama keskpingelattidele Eelised: seade ei pea olema reguleeritav, kasutustundide arv kõrge, käidukulud madalad Elektriline koormus
Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused - indiviidi omadustest tulenev eba ilu, mõistus, tahtejõud on parem - religioosne tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus - rahvuslik teisest rahvusest iskute mittesallimine ning tagakiusamine KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n
subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekkivad alati kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev .Kuna küikides ühiskonndades esineb tööjaotus ,spetsialiseerumine ning erinevusedvõimus ja prestiizis,võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas 33.Kultuuritasandid KULTUURITASANDID 1. tsivilisatsiooniline 2. regionaalne 3. rahvuslik 4. grupiline 5. perekondlik 6. individuaalne 34.Kultuuri komponendid KULTUURI UNIVERSAALSED KOMPONENDID: 1. Väärtuseline komponent 2. Normatiivne komponent 3. Tunnetuslik e. kognitiivne komponent 4. Keel, märgid ja sümbolid 5. Esemeline komponent 35.Normatiivne kultuur ja tema väljendused NORMATIIVNE KULTUUR Normatiivse kultuuri sees eristatakse: - õiguslikku normatiivset kultuuri - eetilist normatiivset kultuuri - käitumise normatiivset kultuuri
võimed ja harjumused, mis on inimese ühiskonna liikmete poolt omandatud. See on sotsiaalne pärand. See on inimese käitumismustrite integreeritud kogum, kuhu kuuluvad tõekspidamised, mõtted, kõne, tegutsemine ja kunst. Kultuur sõltub inimese õppimisvõimest ja võimest anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud. Kultuuri tasandid: *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, *Multikultuursus, *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna),
c) kõrgemas astmes kasutatakse sulavkaitsmeid, madalamas kaitselülitit; kaitseaparaatide rakendustunnusjoonte lõikumine on tõenäoline; selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude juures, mis ületavad kriitilist I; 14. Kompenseerimisseadmete paigaldus (individuaal-, grupiline ning ( madalamas astmes tuleb kasutada voolu piiravat kaitselülitit ). tsentraliseeritud kompenseerimisviis): d) mõlemas astmes kasutatakse kaitselüliteid, rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline; selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude juures,
reglementeeritud. Ajalugu tunneb kaste mitmel erineval kujul: (preestrid Egiptuses, samuraid Jaapanis, India klassikaline süsteem, sai alguse muinas-Indiast, kus oli 4 varanduslikku ja usulist kihti (braahmanid, ksatrijad, vaisad, sudrad). Väljaspool kaste seisid nn puutumatud e. paariad. 1950 põhiseadus kaotas küll kastid de jure (õiguslikult), kuid de facto järgitakse tavasid siiani. Eri kastide vahel on individuaalne sotsiaalne mobiilsus praktiliselt võimatu. Võimalik on ainult grupiline liikumine või struktuurne mobiilsus.) 2. Avatud klassiühiskond (tavaline kodanlik ühiskond, e. industriaalühiskond) . Teoreetiliselt võimalik igasugune individuaalne mobiilsus (ajalehepoisist ---> miljonäriks) 3. Segaühiskond . Selline ühiskondlik süsteem, kus mingi tunnus (rassi, usu, etnilise kuuluvuse ) jaotab ühiskonna üksteisest isoleeritud hierarhilistesse süsteemidesse, tuntakse ajaloost mitmeid.
tähele, siis ka ka tema ind kaob, kuna ta ei taha olla tüssatav. 43. DEINDIVIDUATSIOON Teiste juuresolek virgutab inimest. Selle tulemusena kaovad ära normaalsed keelud ja inimesed võivad hakata tegema erinevaid kummalisi tegusid alates kergest enesevalitsemise kaotamisest (nt toidu loopimine söögisaali pörandale, karjumine rock - kontserdil) kuni mitmesuguste impulsiivsete tegudeni (orgiad, grupiline vandalism, vargused) ja destruktiivsete sotsiaalsete plahvatusteni (märatsemised, lintsimised, piinamised). Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised
taha olla tüssatav. Deindividuatsioon Teiste juuresolek virgutab inimest, samas võib aga grupis ka vastutustunne. Selle tulemusena kaovad ära normaalsed keelud ja inimesed võivad hakata tegema erinevaid kummalisi tegusid alates kergest enesevalitsemise kaotamisest (nt toidu loopimine söögisaali pörandale, karjumine rock - kontserdil) kuni mitmesuguste impulsiivsete tegudeni (orgiad, grupiline vandalism, vargused) ja destruktiivsete sotsiaalsete plahvatusteni (märatsemised, lintsimised, piinamised). Deindividuatsiooni soodustavad need asjaolud, mis hägustavad eneseteadvust (nt alkohol). Deindividualiseerunud inimesed on vähem ohjes, nad sõltuvad enam vahetust situatsioonist. Selle teiseks pooleks on aga suurenenud eneseteadvus. Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees
ega ähvardusi oma eesmärgi saavutamiseks. Esmapilgul võib tunduda, et vahekord oli vabatahtlik. Abitu seisund jagatakse: 1 · Teadvusetu seisund (siia kuulub ka vaimuhaigus, kui kannatanu ei saa aru oma tegudest ega suuda neid juhtida) · Füüsiline abitus (haigus) · Situatsioonist tulenev abitus (grupiline vägistamine üksikus kohas) Vägistamise liigid: · Verepilastuslik vägistamine, kus psüühiliselt negatiivsed tagajärjed on eriti aktuaalsed, kui kannatanu on alla 12 aasta vana · Grupilised vägistamised, kui ohvrile ei tekitata kehavigastusi ning mis harva põhjustavad raseduse. Üks asjaolu võib olla see, et mehed katkestavad vahekorra, sageli seemnepurset ei toimugi. Katkestamise põhjuseks võib olla: - sõprade kiirustamine
Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon. Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Hälbivus deviantsus deviance Hälbiv käitumine deviantne käitumine deviant behaviour · Hälvik puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat)
lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. 21. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhulik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel
Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhulik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis
Tegevused plaani muutmiseks. Selgitatakse välja kõrvalekalded ja muutmise vajadused. 33. Individuaalne ja organisatsiooniline otsustamine. Individuaalne otsustamine. 1. Majandusmehed, mis on kasulik ja praktiline. 2. Esteedid, ilu ja toreduse saavutamine. 3. Teoreetikud, uurimine ja analüüsimine, mitte tulemuste saavutamine. 4. Seltskonnainimesed, teiste soovid ja nende rahuldamine. 5. Poliitikud, isikliku võimu ja kuulsuse suurendamisest. Grupiline otsustamine 1.kui probleemon keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda lahendama. 2.kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed 3. kui tippjuht teatud asjaolude tõttu ei soovi otsuse tegemisest tulenevat vastutust enda peale võtta. Valik kahe või enama alternatiivse võimaluse vahel. Nõuab eelistuste ja võimalike tulemuste hindamist. Kaasatud on mõtlemine ja emotsioonid
Ringe muutub avatuks, s.t rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurde andmisega väljaspoolt (väetisena). Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi eeskujul. Ringet aitab suletumana hoida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. 41. Tasakaal ökosüsteemis. 42. Suktsessioon: esmane e. primaarne, teisene e. sekundaarne, allogeenne ja autogeenne. Kliimaks. Evolutsioon. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhuslik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. 45. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. 41. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Sageli räägitakse ökosüsteemide või looduse tasakaalust, mis muutub inimtegevuse tagajärjel. Ent tasakaalu mõiste ise pole ökoloogias selge. 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel vaieldi selle üle, kas liigiline
· Spontaane grupp hakkab tegutsema kui tekib huvi, hirm, paanika, viha · Massipsühholoogia G. LeBon domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus. · Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine. · Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. · Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema. Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu. · Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljas, eelistused ... · Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon(ebakindluse väljaelamine) · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid ... Eksperimentaalne grupidünaamika. !! M.Sherifi katsed
2) avalike ametlike teenuste kvaliteedi langus 3) inimõigused 4) julgeolekusüsteemi tugevus on negatiivne 5) eliidi fragmentaalsus (eliit omavahel tülis) 6) väline oht (Eestis mitte väga suur) 7) demograafilised probleemid 8) põgenike ja määratlemata kodakondsusega isikud //põgenikke Eestis pole, aga kodakondsuseta palju – 8-9 % 9) ajaloolist ebaõiglust tunnetavad grupid (keelelised, regionaalsed..) //Eestis venelased 10) ajude äravool (Eestis märkimisväärne) 11) grupiline ebavõrdsus (Gini indeksi põhjal) //Eestis on, proportsionaalne tulumaks soosib seda 12) terav majanduslik langus //Eestis jah 5. Demokraatia põhjal jaotamine (Freedom House põhiline) Freedom House jagab maailma kolmeks: vaba, osaliselt vaba, mittevaba slaid: Vabadusindeks tegelikult kasutatakse jaotust 7ks (kodanikuvabadused ja poliitilised õigused) – täpsem kui 3ks jagades 8 riiki, kelle hinne 7,0: Birma, Ekvatoriaal-Guinea, Somaalia, Sudaan, Turkmenistan ja Usbekistan
Katse algab sellest hetkest, kui tekib kurjategija aj tulevase kannatanu vahel lähisuhe, kus on võimalik seda süütegu toime panda. Eeldatakse, et kavatsus on olemas. Siin on vaja alustada subjektiivsetest asjaoludest. Objektiivne pool ei anna midagi kasulikku. Delikti liigid: 1. Omakäelised: toime pandud isiklikult ehk endasüüteod. Süüdlane saab toimuda ainult vahetult. Nt vägistamine (on võimalik ka grupiline, kuid kvalifikatsioon on sama). 2. Mitte omakäelised: vahendlik toimepanemine (kui ei ole nende vahel kokkulepet, kui on, siis see on organiseeritud kuritegevus). Delikti liigid: 1. Viiteline koosseis: osundatakse mingile teisele sättele KarSis. 2. Blanketne dispositsioon: osundatakse mingi teise õigusharu normatiivaktiga. Delikti liigid: 1. Suhtesüütegu: eeldatakse kurjategija ja kannatanu vahelist suhtlemist. Suhe võib olla kas
and conforms to acceptable social standards and deindividuated behavior, which is based on primitive urges and does not conform to society's norms. People normally refrain from acting in aggressive manner partly, because there are social norms inhibiting such uncivilized behavior and partly because they are easy identifiable. Vrdl N.Elias: spontaanne ja tsiviliseeritud käitumine! Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine · Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema · Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu · Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljad, eelistused ... · Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised ..
eksisteerivad küll koos, aga ühisosa on väike. · Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk). Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule
LeBon domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus. Kollektiivne hing! Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Raadio, gripiviirus, teater ... Mood kui grupipaanika !? Moe utilitaarne käsitlus (tootjate huvisid esindav instrument), moe psühholoogiline käsitlus (mood kui enesepresenteerimine) Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine. Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljad, eelistused ... Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), 38
puhul edutuks. Mida suurem on tuvisalk, seda rohkem on seal linde, kes tegelevad ümbruse jälgimisega ja seda varem annavad nad keskeltläbi teistele hoiatuse. Kollektiivne kaitse Suurem rühm ka nõrku loomi voib suuta end vaenlase eest kaitsta. Eriti tugevad on selles sotsiaalsed putukad. Mõnel putukaruhmal (sipelgad, termiidid) on isegi pesakonnas sellele tööle spetsialiseerunud klass (sõdurid). Teine tuntud grupiline kaitseviis on teada muskusveistelt, kes kaitsevad end huntide eest moodustades tiheda ringi, mille sees on emased ja vasikad ja mida kaitseb sarvepaaridest ja laupadest moodustunud müür. Kui kiskja siiski saab karjale piisavalt ligi ja kari ei osuta vastupanu, on kiskja ees valik, millist saaklooma võtta. Paljudel juhtudel on täheldatud kiskja segadussesattumist. Lahjendusefekt Kolmas grupieluviisi eelis on puhtalt statistiline. Võrreldes loomagruppi, mis koosneb ühest,
People normally refrain from acting in aggressive manner partly, because there are social norms inhibiting such uncivilized behavior and partly because they are easy identifiable. Vrdl N.Elias: spontaanne ja tsiviliseeritud käitumine! Anonymous group behaviour ensures a reduced capability to engage in rational thinking Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine. • Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema • Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu • Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega – vihjed, naljad, eelistused … • Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), • Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste
mitteformaalselt organiseeritud spordis seotud liikselt sotsiaalse keskkonna poolt tulevate negatiivsete mõjudega. Nad näevad, et sportlik tegevus on parim viis oma liikumisvajaduse rahuldamiseks, kui nooruk on täiskasvanute kontrolli all. 4. Mõned vanemad näevad maailma oma laste suhtes vaenulikuna ja arvavad, et formaalselt organiseeritud sport on turvalisem, kui juhuslikult kujunenud (mitteformaalne) grupiline tegevus, mis leiab aset väljaspool kodukohta ja pole täiskasvanute poolt suunatud. Vanemad taotlevad oma lastele turvalisemat keskkonda, et neid endid kaitsta. 5. Kõrge tasemeline ja professionaalne sport on silmnähtavalt suurendanud inimeste teadlikust organiseeritud spordist ja 76 nad võtavad seda, kui ühe osana kultuurist. Kui lapsed
õiguspärased ning õigusvastased teod); 2) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes (st õigusliku reguleerimise objekt õigussuhte sisuna: subjektiivsed õigused ning juriidilised kohustused; vt selle teema § 2 p 2 ning p 2.3. - õigussuhte objektid konkreetsetes õigussuhte liikides); 3) vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud (nt kuriteo grupiline sooritamine kui vastutust raskendav asjaolu). Hüpotees on iga õigusnormi loogilise struktuuri obligatoorne element, sest ilma selleta ei ole õigusnormi. Seetõttu peaks iga õigusnorm algama sõnaga "kui". Normitehniliselt seda ei kasutata, kuid alati on sõna "kui" juurdemõeldav ja mõtteliselt tunnetatav. Näiteks KrK § 197 lg 1: "Mootorsõiduki ärandamise eest selle ajutise kasutamise eesmärgil -
Tsivilisatsiooniline – metaühiskondade teatud arenguperioodidel eksisteerivad kultuuripara- digmad, mis mõjutavad paljusid kultuure ja rahvaid suhteliselt pika aja jooksul. 78 Regionaalne – lähestikku elavate ja looduslike tingimustega seotud ühiskondade vastasti- kused mõjud. Rahvuslik – paljurahvuselise ühiskonna sisemised mõjutused. Grupiline – ühiskonna alagruppide mitmekesisus ja gruppide omavahelised mõjutused, subkultuuriline kohandumine. Perekondlik – eri perekonnatüüpide mõjutused. Individuaalne – indiviidide mõjutused. Kõik need kultuurilise kihistumise tasandid on omavahel keerulises hierarhilises ja horison- taalses vastastikuses toimes. Suurtes ja keerukates ühiskondades kujunevad ka eristatavad poliitilised subkultuurid:
Liikmete vahel eksisteerib tihe emotsionaalne side. b. Teisesed e sekundaarsed grupid - Liikmed on kokku tulnud ajutiselt mingi ühise huvi eesmärgil (nt bussi täis rahvast) c. Formaalsed grupid töökollektiivid, firmad, kus grupiliikmed on koondunud sarnaste tööülesannete täitmiseks. d. Mitteformaalsed grupid liikmed on koondunud mingite huvialade sarnasuse tõttu (klubid). e. Kollektiivne käitumine grupiline käitumine, kus situatsiooni lahend sõltub sellest kelle käitumine võetakse eeskujuks. 4. Suhteline lähenemisviis (tuleneb sõnast SUHE) selle järgi on oluline uurida inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid ja inimeste ja omavahelisi suhteid nende sotsiaalsest positsioonist ja rollidest lähtuvalt. 5. Kulturoloogiline lähenemine tuleneb sõnast KULTUUR analüüsitakse ja selgitatakse välja ühiskondlikud väärtused,
annaabi.ee 
