Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond (territoriaalsus, aeg, inimese-looduse suhe, privaatsus) ja füüsiline keskkond (kliima, geograafia, arhitektuur, maastik) (Jüristo 2010 :3). 2
maksmist. Kui kandidaat osutub valituks, makstakse talle kautsjon tagasi, kui itte, kantakse see riigikassasse. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosisteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid Mis mõjutab valijate käitumist? Majanduse struktuur, sotsiaalne struktuur, ajaloolised tavad, valitsuse tegevus, grupikuuluvus, väärtusorientatsioonid, sõprade mõju, valimiskampaania mõjutused, arvamused vaidlusküsimustes, kokkupuude parteiga, kandidaadi meeldivus, massimeedia mõju, majanduslikud tingimused, poliitilised tingimused. Hääletamine ja valimistulemused. Kasutatakse eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab umbes nädal enne valimispäeva, nii posti teel kui valimisjaoskondades. Tähtis on hääletamas käinud inimeste osakaal. Erakonnad tänapäeva poliitikas. Miks on erakondi vaja?
(1/10) Jäämäe veealune osa: alateadlik, sisemine osa kultuurist. Hõlmab uskumusi, väärtusi, mõttemustreid, mis on käitumise taga. (9/10) INTERKULTUURILINE KOMMUNIKATSIOON On erinevatest kultuuridest pärinevate inimeste suhtlemine, milles mõjutavad sõnumite mõistmist 4 filtrit, läbi mille partnerid oma keskkonda ja informatsiooni valivad ja kategoriseerivad. Filtrid/mõjurid on: · kultuurilised /väärtushinnangud,normid · sotsiokultuurilised /rollid, rolliootused, grupikuuluvus · psühhokultuurilised /hoiakud, stereotüübid · situatiivsed /füüsiline keskkond 10 KULTUURI MÕJU ILMNEMIST LÄBIRÄÄKIMISTELE 1. Läbirääkimiste eesmärk (leping või suhe) 2. Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7. Kokkuleppe vorm (spetsiifiline või üldine) 8
Hääli loetakse 3x 1. isikumandaat 2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid Staatus, elukutse Ajastu iseloom Juhuslikkus Kordamine 1. Erakonna struktuur 2. Tabel Eesti erakonnad (nimed, juhid) 3. Poliitilised ideoloogiad 4. Programm 5. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 6. Valimissüsteemid 7. Valimiste põhimõtted Demokraatliku valitsemise vormid Piiramatu võim- diktatuur Piiratud võim- demokraatia: 1. Presidentalism- USA
· Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid · Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid · Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu · Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos · grupikuuluvus muutunud.Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond · Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu.Ohverdamine.Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine. · Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja ühiskond. · Täna kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes. · Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi Grupi mõju
on, koliseb, kohutavalt libe tee jne) ja tasapisi tullakse isiklikele teemadele. Kõigepealt kombitakse teine inimene läbi nö ohututes ehk neutraalsetes teemades. Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid Grupitaju: pilt eri rühmadest Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Isikutaju Võtmetunnused Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid. Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus. Stereotüübid ja eelarvamused Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid 10 See kui võetakse kontakti selle kaudu, ... Selle alusel kategoriseeritakse. Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailma stereotüpiseerimine Stereotüüp püsiv, üldistatud suhtumine. Solomon Aschi pildikatsed
pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur VI Käitumise determinatsioon · isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus isiksus = isiksusejoonte komplekt isiksuse reaktsioon on funktsioon isiksusejoontest ja situatsioonist isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators) · iseloomustav võrrand (specification
pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur VI Käitumise determinatsioon · isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus isiksus = isiksusejoonte komplekt isiksuse reaktsioon on funktsioon isiksusejoontest ja situatsioonist isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators) · iseloomustav võrrand (specification
Teine suund uurib konkreetselt hoiakuid mingi käitumise suhtes. Tänapäevane seisukoht Hoiak on hinnanguline valmisoleks positiivne, negatiivne käitumine. Uurimisel peab näide, küsimus olema võimalikult spetsiifiline, et tulemus oleks tõepärasem. Hoiakute funktsioonid (Shavitt (1989) käsitlus: · teadmine (lihtsustada infotöötlust) · utilitaarsus (suurendada positiivset tulemust) palju ühist kasu. · Sotsiaalne identiteet grupikuuluvus · enesehinnang seostada mina positiivsega. 9. Milliste tegurite tõttu on sotsiaalse õppimise teooriat kritiseeritud - ei ole see, et tulemusi saab seletada samaaegsete protsessidega. Sotsiaalse õppimise teooria (Bandura 1977) õppimine ei pea alati toimuma läbi kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides. Seda nimetas Bandura mudeldamiseks. Indiviidi agressiivsus
Palju tegevusi korraga + 42 28 Lakkamatu tegutsemine + 39 28 Kõikjal kohalolek + 39 28 Grupikuuluvus + 33 24 Väljakutsete otsimine - 29 36 Identiteetide paljusus - 26 34 Isikupära rõhutamine - 25
minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest. Sageli on otstrabekam elada toetusrahast kui tööl käia. (Rootsi) Marginaliseerumine - inimese- ja ühiskonnavaheliste suhete nõrgestamine. Marginaliseerumisprotsess saab kõige sagedamini alguse kas materiaalsest kaotusest või isiklikust traagilisest elusündmusest. Inimene loobub võitemast oma koha pärast ühiskonnas, tema grupikuuluvus säilib, kuid side ühiskonnaga on kadunud (nt ,,geoloogid"/prükkarid). Inimeste marginaliseerumine ei ole ühiskonnale kasuli,, sest abivajajadon ühiskonnale lisakoormuseks. Inimesi tuleb toetada enne sotsiaalse tõrjutuse tekkimist, kui inimene on veel ise aktiivselt huvitatud ühiskonnas osalemisest. 3. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraludst ehk süsteemi.
Ülemine tasand on stabiilsem, mida madalam aste, seda rohkem muutub see situatsioonist sõltuvaks ning ebastabiilsemaks. See mudel on alt-üles käistlus. Enesehinnangu eristamine: a) Globaalne vs spetsiifiline- mõlemale tuleks valida eraldi mõõtevahend, sest need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer- ratings); uuem meetod: implitsiitse eneseh.uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet.
stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv. Seega, kui ei suhtuta stereotüüpidesse teadlikult, kaldub kord alanud negatiivne suhtumine end taastootma. 2. 1 Stereotüüpe kujundavad tegurid Stereotüüpe kujundavad mitmed tegurid nagu · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused (isiksus, kasvatus, enesehinnang); · grupikuuluvus, etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes ja rollides; · avaliku elu tegelaste tajumine; · sotsiaalsed ja majanduslikud muutused sihtgrupis; · geograafilised faktorid. 2.2 Eestlaste stereotüübid endi ja teiste suhtes Eestlaste stereotüübid lähemate naabrite suhtes ei ole negatiivsed. Kõige kriitilisemalt suhtutakse hoopis iseendasse. Headest omadustest peavad eestlased endale
vinnastatakse löögimehhanism, kuid lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule (üksiklasud) 5. Tulirelva identifitseerimine Tulirelva saab identifitseerida: · pihtamislaengu või · padrunikesta järgi Vintraudset tulirelva identifitseeritakse kuuli ehitusliku tunnuste ja kuulile tulistamisel jäänud vindi välja jälgede järgi. Algul määratakse kuuli järgi relva grupikuuluvus (s.o liik, süsteem, mudel). Kuuli ehituslikud tunnused on kuju, kattematerjal ja kaliiber. Tulirelva grupikuuluvuse määramisel tuleb arvestada, et standardsete padrunitega saab tulistada mitmest erinevast relvaliigist. (TT, , - püstol-kuulipilduja). Grupikuuluvuse väljaselgitamiseks tuleb peale kuuli ehituslike tunnuste uurida veel tulistamisest kuulile jäänud vindi välja jälgi, nende kaldenurka ja vindi väljade laiust. Identifitseerimine padruni kestade järgi
inimesed, kelle keskel see töö toimub, ja kuidas koostöö nende inimestega võiks edasist arengut stimuleerida. Tööpakkumises peaks olema selgelt välja toodud töö sotsiaalne iseloom ehk siis professionaalsete Personali värbamine ja valik 8 arenguvõimaluste kõrval ka emotsionaalsed väärtused ja grupikuuluvus. (Vahur 2007: 41) Nii tööpakkumise sõnumi kui selle avalikustamise kanali valikutes on edukamad need, kes lähenevad küsimustele loovalt ning on mõelnud oma sihtgrupi vajaduste ja harjumuste peale (Pedras etc 2007: 98). 1.3. Värbamise allikad Kavandades värbamist, peab ettevõtte juhtkond otsustama, milliseid allikaid kasutada ja kui palju võib kulutada (Alas 2001: 62). Sõltuvalt ettevõtte
ajastamine, nende järjekord, muutujate (isikuomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead - murdeea probleemid ja mässumeelsus on omased ainult lääne kultuurile, sest seal peab langetama suuri valikuid ja on suurem valikuvabadus 1) Kultuuridevahelised uuringud: 1) individualistlikud kultuurid (Euroopa ja P-A) väärtustatakse vabadust ja iseseisvust 2) Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) grupikuuluvus ja kohustuste täitmine Mõtlemise areng Jean Piaget lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne loogilise mõtlemiseni jõudmist 1) Senso-motoorne staadium ei mõista objektide konstantsust 2) Preoperatsionaalne egotsentrist, arvab et kõik näevad maailma nii nagu tema. o Mõistuse teooria arusaamine et teistl on teadvus 3) Konkreetsed operatsioonid mõistab ainult eksisteerivaid asju 4) Formaalsed operatsioonid loogiline mõtlemine
· Grupp teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad ühiseid hoiakuid, väärtusi, rolle. Need rühmad on olemas sedavõrd kuivõrd on olemas ühisosa grupi liikmetel. nt: perekond, sõpruskond, ususekt jne Grupikuuluvust peetakse üheks inimese põhivajaduste hulka kuuluvaks vajaduseks. · Sotsiaalpsühholoogia uurib grupi mõjuallikaid, grupisurvet, -sõltuvust, -mõtlemist, -konflikte jne. · Ajaloo vältel on grupikuuluvus muutunud. Mida kaugemale, seda integreeritum, kooskõlalisemad olid inimrühmad, kes koos elasid. Gruppide jaotus Rühmasid võib jagada väga erineval viisil: · Sotsioloogiline: nominaalsed - inimesi ühendab ühine nimetus. nt veregrupp, vanusegrupid tüpoloogilised seost inimeste vahel ei ole, aga inimesed on rühma kuulumisest teadlikud. `'meie'' nt üliõpilaskond assotsiatsioonid Inimeste vahel formaliseeritud seos.
· Kontrollib erakondadekulusid valimiste lõppedes Millised tegurid avaldavad mõju hääletamisele: Valitsuse tegevus Väärtusorientatsioonid Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur Massimeedia mõju Ajaloolised tavad Kandidaadi meeldivus Grupikuuluvus Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) + selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb
Kontrollib erakondadekulusid valimiste lõppedes Millised tegurid avaldavad mõju hääletamisele: Valitsuse tegevus Väärtusorientatsioonid Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur Massimeedia mõju Ajaloolised tavad Kandidaadi meeldivus Grupikuuluvus Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: Ühemandaadilised valimisringkonnad Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb
tantsuoskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Tütarlaste käitumise aluseks oli seisuslik uhkus. KRISTLANE .LINLANE Linlaste jõu ja tahte aluse moodustas raha. Linn oli ülerahvastatud. Privaatsuseks, ei isiklikuks ega perekondlikuks polnud ruumi- elati ühes suures ruumis, magati ühes voodis ja istuti ühe suure tule ääres, mis sooja andis. Tänaval oli oma kindel kasvatuslik mõju. Ta kasvatas. Keskaegse linlase elu oli korporatiivne. Grupikuuluvus tagas kaitse, kujundas õiguslikku käitumise ja eneseteadvuse. Kaupmehed olid kõige aktiivsem, uudishimulikum, riskialdim sotsiaalne grupp. Kaupmehe aust Sai Seisuslik uhkus. Kaupmehed õpetasid oma poegi ja õpipoisse samuti õpipoisimeetodil nagu ka kõik teised kaasaegsed seisused. Eriti oli hinnatud taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad
postkommunistlikes KeskEuroopa maades. •Lääneriikides on muutuste üldsuund vastupidine – seal toimub üleminek materialistlikult väärtussüsteemilt postmaterialistlikule. •Eesti inimareng on üks edenenumaid traditsioonilise- sekulaarse autoriteedi teljel. Religiooniga, autoriteediga, patriotismiga jms seotud väärtused on Eesti inimese jaoks suhteliselt vähemolulised, grupikuuluvus ei ole võrreldes enamiku teiste rahvastega Eesti inimese valikuid oluliselt piirav/suunav tegur. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on Eesti koos Rootsi ja Saksamaaga selles osas üks kaugelejõudnumaid. • Eestiinimarengonsuhteliseltmahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Erinevuste sallimine, poliitiliste- ja kodanikuvabaduste rõhutamine, avaliku väljendusvabaduse toetamine ja selles osalemine, inimeste usaldamine ning püüd
Nii loojad kui peegeldajad. St ühest küljest meie nägemus asjadest on ,,üldistatud teise" poolt mõjutatud, aga teisest küljest meie suhe asjadesse muutub samuti ,,üldistatud teise" omaks. Kuna identiteedi aluseks on teiste inimeste vastused, siis asjade tähendus ,,elab" teiste inimeste antud tähendusel. Isiklik identiteet - isikuomadused, keha, liikumine, hinnang eetilisusele. Põhineb nii endal kui teistel Sotsiaalne identiteet - koht struktruusi, kategoorias (rass, sugu), grupikuuluvus, roll (kaasajooksja, õpilane) Kultuuriline identiteet - probleemide allikas: ajad muutuvad/kultuurid muutuvad, valikuid on palju, valikuküsimus. 24. Milline oli peamine tarbimisega seotud teema Margit Kelleri arvates post-sotsialistlikus Eestis ning kuidas see muutus? Tarbimiskultuur eksisteeris Nliidus ehkki kõverpeegli moel. Vaatamata sellele, et tarbimiskultuur tähendab vaba inimese vaba valikut vabal turul, siis tarbiti, vabaduse eest võideldi jne.
poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla Kultuuridevaheline psühholoogia tegeleb erinevate käima, mistõttu tekib uuesti vajadus emarebaste järele kultuuride võrdleva analüüsiga. Kuivõrd eliidis ning viimased hakkavad taas eliiti imbuma. individualistlikud või kollektivistlikud on inimesed ühiskonna sees (grupikuuluvus vs. iseseisvus). Klassikaline sotsioloogia oli ennekõike Euroopas, aset leidsid teoreetilised arutelud suurte klassikute vahel. Mõtlemise areng Jean Piaget, kes on välja pakkunud Tänapäevane sotsisoloogia on praktilisem, tehakse palju mõjuka mõtlemise arengu strateegia. Selle staadiumid on: empiirilisi uurimusi. On kujunenud klassikalised sensomotoorne, eel-operatsionaalne (ületatakse koolkonnad ja voolud
Kõik on noored. Nostalgia on nende vorm. Samas ka pretsedenditust mis oli 60ndatel, enam ei ole. (de Sieversi artikkel) - mässajad läksid tööle ja said edukateks. Mässu kanti edasi raadiost õhtusöögi ajal Ehk noorusest on saanud iga, mis on kõigi lemmik ja mida kõik võivad teatavate toodete abil saavutada. Crompton (1996) Tarbimine ja klassianalüüs: Individuaalne igapäevaelu on stiili, vastuseisu/konformismi jm teemade puhul olulisem kui grupikuuluvus. Inimeste ,,performatiivne" väljund on muutund igapäevaelu osaks, mitte mingi eriline aeg, koht või kuuluvus, kus seda harrastatakse. Goot, kes käib tööl officeis. McRobbie 1994 Kui arvatakse, et subkultuur ei eksisteeri enam seal, kus nad vanasti eksisteerisid - poodide ees, tänavanurkadel, kohvikutes, siis võib ka arvata, et subkultuurid eksisteerivad teistsuguste organisatsioonide või tootjate poolt suunatud ruumis näiteks seal, kus on kirbuturud või plaadipoed.
Margater Mead (1901-1978). Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis). Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid teismeliseea probleeme nagu lääne noortel. Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis. Kujunes välja kultuuridevaheline psühholoogia. See on psühholoogiliste protsesside võrdlev uurimine erinevates ühiskondades. Individualistlikud kultuurid oluline on inimese iseseisvus, isiklikud saavutused. Kollektiivsed kultuurid oluline on grupikuuluvus, kohustused. Saavutusmotivatsioon (inimestel on kõrge saavutusvajadus) ja majanduskasv. MÕTLEMISE ARENG 14 Jean Piaget (1896-1980). Psühholoog. Ütles, et inimese mõtlemise areng kujuneb välja läbi nelja staadiumi: 1. Sensomotoorne periood (0-2 a.) objektide konstantsuse omandamine 2. Eel-operatsioonaalne periood (2-7 a.) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi
pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus. PSÜHHOPATOLOOGIA: Psühhopatoloogia põhjused: - tasakaalustamata struktuur ( suur, väike faktori osakaal). - patoloogilised isiksuse jooned (skisofreenia, paranoia faktor jne). Psühhoteraapia: Diagnostika-ravi. P-tehnika. Eklektiline psühhoteraapia. GRUPP JA ISIKSUS: Isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist. Isiksus=isiksuse joonte struktuur. Grupp=grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur. KÄITUMISE DETERMINATSIOON: isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus. isiksus = isiksusejoonte komplekt isiksuse reaktsioon on funktsioon isiksusejoontest ja situatsioonist isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators)
integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. · Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg) Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele. (joonisel horisontaaltelg) EMOR-i 2004.a. uuring väärtustest Peamised väärtused: · raha ja paindlikud suhted · vähenenud soov panustada ühiskonda
kaudu · Igal inimesel on vajadus konsensuse järele · Sotsiogramm graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevahelise suhete võrgustiku 7.1.6. Grupistruktuur · Grupi suurus mõjutab suhteid ja grupis kättesaadavaid rolle ja staatuseid · Diaad kahe inimesega grupp, mida iseloomustab intiimsus ja väga laialdane informatsiooni vahetus, võimalus saavutada väga sügav grupikuuluvus, samas suurim konfliktivõimalus, ühisvastutus · Triaad vähem intiimsust, kuid püsivam, keerukam tööjaotus ja rphkem üksteisest sõltuvust Sotsiaalsed võrgustikud... · ...koosnevad tihedalt läbipõimunud esmase grupi ja/või lõdvematest teisese grupi suhetest · Iseloomustab, kui lähedased või kauged on suhted teiste võrgustiku liikmetega 54 · Sotsiaalne toetus 7.1.7. Interaktsioon grupis
annaabi.ee 
