6. Mis on piirivalve erivahendid ja milline on nende kasutamise kord? Erivahendid on: 1) käerauad 2) jalarauad 3) sidumisvahendid 4) rahustussärk või -tool 5) teenistusloom 6) tehniline tõke 7) sõiduki sundpeatamise vahend 8) veekahur 9) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid 10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu 11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis 12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend Erivahendi kasutamise kord ja tingimused: paragaraf 32 1 Piirivalve kasutab relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole teise isiku või enda elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.
Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi (põhjustab silikoosi). Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt. Märjalt kasutamine on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega mineraale (läbipaistvad granaadid on pool vääriskivid). Mohsi skaalal on kõvadus 6...8. Enamasti on granaadid punase värvusega ja Eestis leidub neid sageli ränikivis(tüki läbimõõt võib olla paar sentimeetrit) jaenamasti läbipistmatu kristallikobarana. Parima abrasiivigranaati leukohad asuvad USA-s. Selle granaati koostises on 3FeO; Al2O3; 3SiO2. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive
elektrit juhtiv tahke aine. sulab temperatuuril 630 °C VISMUT Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimust el on 9,78 g/cm3 sulamistemperat uur on 271 Celsiuse kraadi. KOOBALT Värvuseks on hõbevalge. sulamistemperat uur 1495 Celsiuse kraadi FLUORIIT Fluoriit on mineraal. Fluoriit esineb peamiselt sulfi idse mineralisatsioonig a hüdrotermaalse tekkega lõhetäidetes. GRANAADID Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid. Granaatide kõige iseloomulikumad värvused on punane ning roheline. Kristallid kuuluvad kuubilisse süngooniasse, mistõttu granaatide hulka kuuluvad mineraalid esinevad enamasti isomeetriliste terakestena. MAGNEESIUM Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall,Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C TALK Talk on üks
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
· Säärane turmtuli on liiast neile vaestele noorukitele. Nad on rindelähedasest nekruti-laagrist otsejoones sellesse täbarasse olukorda sattunud, mis isegi kogenud mehele halle juukseid tuua võib. (Bäumer rindele saabunud väljaõppeta noorukite kohta). · Meid kistakse jälle edasi ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid. · Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud. · Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel
ärasõidupäeva hommikul algab Tallinnas mäss. Paralleelselt Taneli ja Anna draamaga avatakse verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad mitmed Eesti iseseisvuse jaoks olulised tegelased. Novembriöö varjus end Tallinna konspiratiivkorteritesse varjanud kommunistlike riigipöörajate rühmitused, kes kõik on ootamas käsku asuda rünnakule. Käsk saabub detsembrikuu esimesel ööl ning mässajad eesotsas Juristi ja Spetsialistiga asuvad Tallinna endale allutama. Talveöös plahvatavad granaadid ja pauguvad laskerelvad, rünnakuid asub tagasi lööma kindral Põdder ning koos temaga ka teised pealinna tublid kodanikud, Tanel nende hulgas. Öö edenedes ristuvad mässajate teed abielupaar Rõuguga, kuid kohtumisel on pingelised tagajärjed, sest Jurist kahmab Anna oma valvsa "hoole alla", mahalaskmisele määratud Tanel aga pääseb põgenema. Hommik tõi aga selguse vaenlane on selleks korraks alistatud, Tallinn endiselt Eesti Vabariigi
Nõukogude Liidu moon oli vast lihtsama ehitusega, kuid oma ülesande täitis. Näitena tõin, et Saksa käsigranaadid tuli visata kohe pärast nöörist tõmbamist, Nõukogude UZRG ja Kovesnikovi sütikuga granaate sai pärast splindi äratõmbamist käes hoida ja valida sobivamat viskemomenti. Muidugi, kui sel ajal sai sõdur haavata ja granaat kukkus käest, siis seal ta ka plahvatas. RGD-33 puhul seda ohtu polnud, kuid lõdva käega visatuna andsid need granaadid tõrke. Pealegi juhtus tihti, et granaadid olid ühte kohta ja eraldi transporditavad sütikud teise kohta sattunud. Nõukogude Liidu tankitõrjegranaadid olid soomuse vastu ebaefektiivsed, kuid sobisid hästi kindlustuste ja hoonete vastu kasutamiseks. Saksa magnetiga või kleepuvad granaadid olid efektiivsed, kuid need tuli käsitsi soomusele paigaldada. Visatavad kumulatiivgranaadid tulid hiljem, kui olid juba tankirusikad levinud.
Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad Sõjad on olukorrad, mida ei ole võimalik defineerida. Võibolla kõige täpsem seletus oleks, et sõda on situatsioon, kus kaks või rohkemgi osapoolt võitlevad üksteisega. Tavaliselt on ajendiks mõni pisike detail, kuid tegelikud põhjused on hoopis erinevad. Sõjad tekitavad ka uusi sõdu, mis teeb sõdimise veelgi mõttetumaks. Sellega kaasnevad tagajärjed, mis on pöördumatud. Sõdu kirjeldatakse ka mitmetes raamatutes. ,,Granaadid, vihisevad kuulid, turmtuli, leegiheitjad, pommitavad lennukid, kisendavad inimesed, tankid, plahvatused, õhus vilisevad killud, surevad inimesed need on lihtsalt sõnad, kuid nad omavad kõik maailma õuduse" kirjutas Remarque raamatus ,,Läänerindel muutuseta". Selles romaanis üritas Remarque oma kogemusi kirjeldada. ,,Me näeme inimesi kellel puuduvad jäsemed; me näeme inimesi, kes lasevad ennast täis; mõni mees roomab kätel kaks kilomeetrit...
nimel. Seega on Esimene maailmasõda kaasa toonud nii negatiivsust kui ka palju kaotusi. Esimeses maailmasõjas leidub ka positiivseid külgi. Sõjandus tegi väga suure arengu hüppe, sest kasutusele võeti lennukid, allveelaevad ja tankid. Need masinad viisid sõja pidamise hoopis teisele tasemele, kui see muidu oli. Kasutama hakati ka keemiarelvi, näiteks raketid, lennukipommid, mürsud, miinid, granaadid. Ning 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased Ypres´i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi. Minu arvates pole relvad ja mürkgaas just kõige positiivsemad asjad, kuid sõjanduses olid need siiski möödapääsmatud asjad, sest keegi ei soovinud olla kaotaja ja võita sooviti ju ükskõik mis vahenditega. Sõda tõi kaasa naiste jaoks raske aja, sest naised pidid hakkama tegema meeste füüsiliselt raskeid töid. Mehed olid ju enamused sõjas ning pere vajas ülalpidamist
lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota; me leiame ühe sõduri, kes kaks tundi hoidis ja surus hammastega kinni oma käsivarre tuiksoont, et mitte verest tühjaks joosta; päike tõuseb, öö saabub, granaadid vilistavad, elu on lõppenud. · Rinde jubedus kaob, kui me talle selja pöörame ning siivutute ja raevukate naljatustega talle kallale kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru välja, ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei lähe; senikaua kui me kõike seda selliselt võtame, avaldame vastupanu. · Olen noor kahekümneaastane, ent elust ei tea ma midagi muud kui meeleheidet,
vastav auaste mõnes armees) roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab järel oma purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, ja üle ta vastu kõhtu surutud käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota: me leiame ühe sõduri, kes kaks tundi hoidis ja surus oma hammastega kinni oma käsivarre tuiksoont, et mitte verest tühjaks joosta; päike tõuseb, öö saabub, granaadid vilistavad, elu on lõppenud. · Leer oigab ja toetub kätele; ta jookseb kiiresti verest tühjaks, keegi ei saa teda aidata. Justkui tühjaksjooksnud voolik vajub ta paari minuti pärast kokku. Mis on tal sellest nüüd kasu, et ta koolis hea matemaatik oli! · Olen üpris rahulik. Järgnegu kuud ja aastad, nad ei võta minult midagi enam, neil ei ole minult enam midagi võtta
lähimasse mürsulehtrisse; üks roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota; me leiame ühe sõduri, kes kaks tundi hoidis ja surus hammastega kinni oma käsivarre tuiksoont, et mitte verest tühjaks joosta; päike tõuseb, öö saabub, granaadid vilistavad, elu on lõppenud. Click icon to add picture Click icon to add picture [...] õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema. Click icon to add picture Me muutusime karmiks, umbusklikuks, Click icon to add picture halastamatuk, kättemaksu himuliseks, jõhkraks ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka.
kiire ropsuga tuhandeid aastaid tagasi. See on elaja instinkt, mis meis ärkab, mis meid juhib ja kaitseb. 8. Lk 56 lõik 1 „Kaks aastat tulevahetust ja käsigranaate – seda ei saa ju hiljem nagu sukka jalast võtta … .“ 9. Lk 72 lõik 5 „Kuid meid kistakse jälle edasi, ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid!“ 10. Lk 88 lõik 1 „Ja niimoodi me marsime, surnud seltsimehed, meie kõrval, rindeaastad selja taga – ent kelle vastu, kelle vastu?“ 11. Lk 107 lõik 2 „Mu silmad paeluvad neid: rääkige minuga – võtke mind vastu- võta mind vastu, endine elu, võta mind vastu – sina muretu, kaunis – võta mind jälle vastu!“
Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast
Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast
tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakordselt tugevale füüsilisele toimele on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. 2 1. Bioloogiline relv Bioloogilise relvana kasutatakse näiteks viirusi. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik
Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Keemiarelv (ka kemorelv) on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jpm. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri ca 91 000. Maailmasõdade
„Praegugi näen ma teda, kuidas ta meile läbi oma prilliklaaside otsa välgutas ja härda häälega küsis: „Te tulete ju kaasa, kamraadid?““ Nagu mainitud 4 ülesande teises vastuses siis pidid poisid vahiteenistuses kuuletuma täielikult Himmelstossile ning ei tohtinud midagi vahele öelda. 5. Millest unistasid rindemehed? Millega plaanisid nad sõjaõuduse lõppedes tegeleda? Üldista, anna hinnang! Poiste unistuseks olid saada häirimatu uni, mida ei segaks tulevahetus, mürsud ja granaadid. Kuna toitu nappis, siis unistasid poisid korralikult süüa saada, mõni unistas teiste saabastest. Muidugi unistasid nad sellest et sõda saaks läbi ning tuleks vaherahu. Lisaks sellele, rindemeeste üks unistus oli koju saada, kui Paul sai loa koju minna, õnnitlesid teda sõbrad. Peale sõda plaanisid nad oma eluga edasi minna ning tegelda sellega mis neile kõige rohkem huvi pakub. Muidugi tahtsid nad unustada kõik sõjakoledused mida nad nägid
2.3 Bioloogiliste relvade kasutamise tagajärjed: Hulgaliset inimohvreid ja vigastatuid, kuid ka loomade ja taimede hävimine. Samas kui võrrelda bioloogilist relva tuumarelvaga on bioloogilise rünnaku sooritamine lihtsam kui tuumarünnaku sooritamine. 3.Keemiarelv Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud, miinid, granaadid jpm. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda.(wiki 3) 3.1 Ajalugu, kasutamine ja tagajärjed Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal
Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed, sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raua-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on ka mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Magneesiumi sisaldavaid mineraale on väga palju, näiteks: oliviin, granaadid, magnesiit, kiseriit. Magneesiumi leiukohad Kõige suuremad ammendamatud magneesiumivarud asuvad meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t magneesiumiioone ja kuni 0.38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi
vahepeal surnud, koju jõuda .Ta viiakse punkrisse mille olid ehitanud vahepeal koju jõudnud Taavi oma kaaslastega. Vahepeal oli Marta muutunud kalgimaks ning ta soovib Page 9 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Taavile ja Ilmele kätte maksta.Marta meelitab enda juurde ringiluusiva Reku,kelle sai nõusse punkrisse granaadi viskama. . Reku plaanib granaadid punkri katusel olevast korstnast sisse lasta, kuid Andrese,Taavi mahalastud isa, vaim keelab teda.Reku hukkub. Külaelankele tullakse järgi,et nad Siberisse viia.Vailtseb minnalaskimis meeleolu,puhkevad tulekahjud.Metsavennad alustavad rünnakut venelasele vallamajas,mis vallutakse.Taavi pab tegema väga raske otsuse:talle tehakse ettepanek, et ta Läände sõidaks ja eestlaste saatusest räägiks,Taavi ei taha naise ja ema pärast minna kuid nod ütlevad Taavile,et ootavad tead igavesti ja
luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab oma järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, ja üle ta vastu kõhtu surutud käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota; me leiame ühe sõduri, kes kaks tundi hoidis ja surus hammastega kinni oma käsivarre tuiksooni, et mitte verest tühjaks joosta; päike tõuseb, öö saabub, granaadid vilistavad, elu on lõppenud." Lk 84 ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta /-/ me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab..../-/ me jookseme küürus nagu kassid, tulvatud sellest lainest, mis meid kannab, julmaks muudab, teeröövliteks, roimariteks, minugipärast kasvõi saatanateks, sellest lainest,
riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi. Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt. Märjalt kasutamine on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega mineraale. Enamasti on granaadid punase värvusega ja Eestis leidub neid sageli ränikivis ja enamasti läbipistmatu kristallikobarana. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on
ettetunginud laskurdiviisiga. Vashkovos ja selle lähikonnas oli sakslastest veel ainult paar suurtükipatareid. Nii üksi polnud eestlased Idarindel veel kunagi olnud. Venelased lähenesid külale lagedat välja mööda. Kõik väljad olid venelasi täis. Nende kahurvägi tulistas külla, kuid jalaväelaste tulel ei olnud veel tappeulatust. Eestlased, hõredalt paigutatult, ootasid, sõrmed päästikul. Saksa kahurvägi tulistas seekord hästi ning granaadid lõhkesid venelaste keskel. Punaarmeelasi oli nii tihedalt, et iga mürsk tekitas neile kaotusi. Viimaks ei pidanud venelaste närvid enam vastu, nad kargasid püsti ja lähenesid joostes, kuid ei tulistanud ega karjunud ,,hurraa!" Nüüd avasid eestlased tule. See oli tihe ja maruline ning esimesed venelaste ahelikud vajusid, kuid järgmised tulid peale. Saksa müüsrid tulistasid otse eestlaste ette ja venelaste sekka.
Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Saksa väed vallutasid Galiitsia. 9. sept. murti Vene rinne uuesti läbi. Septembri lõpul suutsid venelased rinde ikkagi stabiliseerida. Gaasisõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i kanali juures gaasi, rikkudes sellega rahvusvahelist konventsiooni. Kasutati kloori. Gaasimürgituse sai 15000 Briti sõjaväelast, kuid edu oli kohaliku tähtsusega. Septembris kasutasid gaasi ka inglased, hiljem võeti kasutusel gaasipommid ja granaadid. Kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid. Itaalia ja Bulgaaria sõtta astumine. Pärast sõja algust pidas Itaalia läbirääkimisi mõlema poolega. Itaalia otsustas Entente'i kasuks. 1915. mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja. 11. oktoobril astus Keskriikide poolel sõtta Bulgaaria. Bulgaaria alistas Serbia. Piiramatu allveesõda. 1915 veebruar kuulutasid sakslased välja piiramatu allvesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber muutus sõjatsooniks
..................................................................................................13 LISAD......................................................................................................................................14 1 KEEMIARELV Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt või balloonidest lastes tuulel seda vaenlase peale kanda.1 1.1 Keemiarelva ajalugu Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400. a eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855
Nad olid jõudnud üsna kaevikute lähedale. Nad möödusid metsatukast ja juba oli rindelõik nende ees. Nad raiusid raudvaiad reeglipäraste vahedega maasse. Mõne tunni pärast olid nad tööga valmis. Aga neil oli veel aega veoautode saabumiseni. Enamik heitis pikali ja magas. Viimaks uinus ka Paul. Ta ärkas ehmunult ülesse, kuid see oli vaid pime mürsk eemal põõsas. Nende taga oli kuulda tugevat plahvatust. Mõned nekrutid kargasid ehmunult püsti. Paari minuti pärast lendasid granaadid uuesti kohale, seekord olid lõhkemised lähemal kui enne. Kat ütles selle peale: „Kohe saame säru.“ Mõni hetk hiljem läkski lahti, nad roomasid eemale nii hästi kui see kellelgi õnnestus. Järgmine granaat plahvatas juba nende vahel. Paar meest karjusid ja silmapiirile jõudsid rohelised raketid. Keset tulemöllu roomas hirmunud nekrut Kati ja Pauli vahele. Ta oli pea käte vahele peitnud ja ta kiiver oli maha kukkunud. Nekrut polnud nõus kiivrit tagasi pähe panema, selle
Samuti rääkis ta isale, et kavatseb vallamaja töötajatele koha kätte näidata. Paar päeva hiljem avastas Marta, et tema seinale tapeedi alla oli peidetud mikrofon. Neljateistkümnes peatükk Reku tunnetas surnud inimeste hingesi ning tema armeegi koosnes nendest. Eriti hästi sai ta läbi Taavi isa August Raudoja vaimuga. Ta liikus segaste tunnetega punkri poole. Samal ajal puhastasid mehed punkrit imestades kuidas nad suutsid hallitusest kubisevas uberikus üldse elada. Reku plaanis granaadid punkri katusel olevast korstnast sisse lasta, kuid Augusti vaim keelas teda. Plahvatuse peale joosti välja vaatama, mis oli juhtunud. Reku oli raskelt haavatud ning oigas. Ta kanti punkrisse ning ta haavad seoti kinni. Paraku Reku suri. Reku vanemad korraldasid pojale matused. Viieteistkümnes peatükk Metsas olevad mehed käisid paaril päeval peale matuseid küüni pandud roogi söömas. Söömise ajal märgati haarangut. Leonard läks punkris olevaid mehi hoiatama
Samuti rääkis ta isale, et kavatseb vallamaja töötajatele koha kätte näidata. Paar päeva hiljem avastas Marta, et tema seinale tapeedi alla oli peidetud mikrofon. Neljateistkümnes peatükk Reku tunnetas surnud inimeste hingesi ning tema armeegi koosnes nendest. Eriti hästi sai ta läbi Taavi isa August Raudoja vaimuga. Ta liikus segaste tunnetega punkri poole. Samal ajal puhastasid mehed punkrit imestades kuidas nad suutsid hallitusest kubisevas uberikus üldse elada. Reku plaanis granaadid punkri katusel olevast korstnast sisse lasta, kuid Augusti vaim keelas teda. Plahvatuse peale joosti välja vaatama, mis oli juhtunud. Reku oli raskelt haavatud ning oigas. Ta kanti punkrisse ning ta haavad seoti kinni. Paraku Reku suri. Reku vanemad korraldasid pojale matused. Viieteistkümnes peatükk Metsas olevad mehed käisid paaril päeval peale matuseid küüni pandud roogi söömas. Söömise ajal märgati haarangut. Leonard läks punkris olevaid mehi hoiatama
Näiteks: ründame, II pooljagu katab, I pooljagu tiibrünnak vasakult, küsimusi, valmis liikuma, minu järel „LÄKS!”. Lisaks võib jaoülem kiirelt üle käskida asjad, mida üksikvõitleja peab tegema iseseis- valt. Näiteks tääkide kinnitamine, täis salvede kinnitamine relvadele, granaadiviskajatele anda käsk, et saaks granaate kiiresti kasutada. Näiteks: ründame, II pooljagu katab, I pooljagu tiibrünnak vasakult, tääk kinnita, täis salv alla, granaadid valmis, küsimusi, valmis liikuma, minu järel „LÄKS!” Üldjuhul juhib jaoülem alati rünnakgruppi ning jaoülema abi kattegruppi. Otserünnak: ●● Liigutakse omatule toetusel kogu jaoga vastase suunas, kuni granaadi- viske kauguseni (pooljagude kaupa, lahingupaaridega või KP toetusel). Visatakse granaadid ning üks lahingupaar jookseb vastasest läbi ●● Moodustatakse rünnakgrupp ja kattegrupp. Kattegrupp jäetakse katma
3 ) jt. 34. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Si, Al, Mg, Fe, Na, Ca, K. 35. Silikaatide rühm ja silikaate moodustavate erinevate räni struktuurimotiivide olemus? Silikaatide struktuuri põhiühik on ränihapniku tetraeeder (SiO4)4-. See võib olla iseseivalt või moodustada suuremaid struktuurüksusi. · Iseseisvad tetraeedrid neso- e. singelsilikaadid. Valemis radikaal [SiO4]4- oliviin (Mg,Fe)2[SiO4], granaadid · paardunud tetraeedrid soro- e. hantelsilikaadid. Valemis radikaal [Si 2O7]6- epidoot Ca2Al2Fe[SiO4][Si2O7](OH)O · rõngastunud tetraeedrid tsüklo- e. rõngassilikaadid. Valemis radikaal n[SiO3]2- n = 3, 4, 6; berüll Be3Al2[Si6O18] · Inosilikaadid - ahel- ja lintsilikaadid o tetraeedrite lindid valemis [Si4O11]4- amfiboolid (nt küünekivi)
Vahepeal on teised eestlased juba Aafrikasse tagasi saadetud, kuid kuulduste kohaselt olevat kaks uut eesti päritoluga leegionäri toel Indo-Hiinasse. Oma haiglasse sattumise kohta selgitab ta järgnevalt: ,.Juhtus, et käisime septembrikuus üle hulga aja jälle öises luurepatrullis. Olime kaheksa- mehelise grupiga. Osa mehi oli võtnud viina ning seepärast liikumisel ka juttu rohkem kui lubatud. Vaenlane muidugi kuulis meie tulekut ja ootas peidus. Varsti lendasidki granaadid. Kohe said paar-kolm leegionäri raskesti haavata, kelledest üks kohe suri. Mina sain kiliud reielihasesse ja põlveliikmesse. Sellest hoolimata võtsime lahingu vastu ning tegime oma parima kuni abi kohale jõudis, keda olime raadio teel kutsunud. Nii olen siinses haiglas (igavene hullumaja!) viimased kuud lamanud. Paar päeva tagasi lasti mind välja ning nüüd luukan ringi puhkekodus. Muuseas otsustasingi selle sita juhtumi pärast mitte enam pikendada oma teenistusaega."
või pöörlevate tulede, nagu sähvtulede kasutamist. Hädasignaalid 1. Järgmised signaalid, mida kasutatakser eraldi, näitavad, et laev on merehädas ja vajab viivitamatult abi: (a) umbes minutilise vahega korduvad paugud või plahvatused (b) mistahes udusignaaliseadmega antav pidev heli (c) lühikeste vahedega ükshaaval väljalastavad raketid või granaadid, mis paiskavad välja punaseid tähti (d) ükskõik, millisel signaliseerimisviisil edastatav signaal, mis koosneb kombinatsioonist ... --- ... /SOS) morsetähestikus (e) raadiotelefoni teel edastatav signaal, mis koosneb hääldatavast sõnast „MAYDAY“ 26 (f) rahvusvaheline signaalkoodi hädasignaal NC
Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi (põhjustab silikoosi). Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt. Märjalt kasutamine on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega mineraale (läbipaistvad granaadid on pool vääriskivid). Mohsi skaalal on kõvadus 6...8. Enamasti on granaadid punase värvusega ja Eestis leidub neid sageli ränikivis(tüki läbimõõt võib olla paar sentimeetrit) jaenamasti läbipistmatu kristallikobarana. Parima abrasiivigranaati leukohad asuvad USA-s. Selle granaati koostises on 3FeO; Al2O3; 3SiO2. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
Leiab aset siis, kui moondepiirkonda lisandub juurde fluideid. Tavaliselt ,,lukustub" kõige kõrgema aste moone, st, kõige sügavam, kuumem jne. Moonde astmed: Madal T < 400'C Keskmine T = 400-550'C Kõrge T > 550'C Moondeastme määramisel saab kasutada teatud indeksmineraale, mille tekketemperatuur on teada. Kivistumisel : savimineraalid. Madal aste : kloriidid, muskoviidid, kildalised. Kõrge aste : granaadid, gneisid. Moondefaatsies maapõue osa, kus esineb alati üks kindel mineraalide kooslus. Põhilised moondeliigid ja neis tekkivad kivimid: 1)vajumismoone kiiresti vajuvate nõgude all. Madal geotermiline aste. Nõgudes, kus setete paksus ulatub 4-5km. Tekivad kildad. 2)purustusmoone murranguvööndites. Purustatud kivimid, mida tsementeerivad teised mineraalid. 3)kontaktimoone ümber magmakollete. Kõrge geotermiline aste. Reeglina peitkristalsed kivimid.
Maa" hoopis Eesti Julgeolekupolitsei ülema major Ain-Ervin Mere teade, et varsti kuulutatakse välja sundtöömobilisatsioon. Teade võeti vastu küllalt rahulikult, sest oli kardetud sõjalist mobilisatsiooni. Meeleolude rahunemisele aitasid kaasa puhkusel viibivad rindesõdurid, kelle juttudest selgunud, et rindeolukord ,,polegi nii hull". Toit ja muu hoolitsuslik külg rindel nurinat ei põhjusta, küll aga relvastus. Eesti kaitsepataljonidel olevat vaid Vene vintpüssid ja granaadid ning üksikud Maxim-kuulipildujad. Aprillis köitis enim rahva tähelepanu Eesti Omavalitsuse Juhi Hjalmar Mäe korraldus eesti ohvitseride ja allohvitseride kohta, millega neid kohustati end registreerima Eesti Leegioni minekuks. Paljud arvasid, et sakslased viivad teiste siltide all ikkagi läbi mobilisatsiooni, ilma et nad seoksid end mingite lubadustega Eesti maa ja rahva vastu. Aprillikuu lõpus saabusid Saaremaale Velikije Luki all üle tulnud saarlased
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
teritamiseks. Abrasiivkattega materjalides on abrasiiviteradega kiht kantud painduva lehtmaterjali või kanga pinnale ning kasutatakse näiteks lihvimisel või poleerimisel. Looduslikud abrasiivid on kvarts(SiO2) üks vanemaid ja odavamaid, mida leidub peaaegu kõikjal nii liivana kui ka kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalas 7. Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruvad koostise ja värvusega mineraale, väga levinud , nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund on looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse
või ajateenistusse kutsumisest vabas- test selgelt eristatav objekt tamiseni püssgranaat käsitulirelvaga tulista- kutseline sõjavägi sõjaväemudel, tav spetsiaalne granaat. Kasutusel on mis põhineb lepingulises teenistuses nii spetsiaalsed relva külge kinnita- olevatel kaitseväelastel ehk kutselistel tud granaadiheitjad kui ka relva raua sõduritel otsast lastavad granaadid. Viimaseid lastakse sõltuvalt tüübist kas lahingu- käsk ülema või kõrgemas auastmes või paukpadruniga kaitseväelase teenistusalase tahte väl- jendus sõnas, kirjas või märguandes relv seadis või ese, mis on ette näh- tud elusolendi või materiaalsete väär- lahtine sihik kirbust ja sihikust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
