Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänerindel muutuseta fotoromaan (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

„Lää ne r i nde l  muutuset a“
Erich  Maria  Remarque
K o o s t a j a :
I i r i s   S a v i k
Ta r t u   Ta m m e   G ü m n a a s i u m
1 0 a
Clic
C k
li  i
c c
k on
 ic  to a
on t dd
o a  pict
dd piucrte
See raamat 
ure
ärgu olgu 
süüdistus ega 
ülestunnistus. 
Ta olgu üksnes 
katse 
jutustada 
ühest 
põlvkonnast, 
kelle sõda 
hävitas – isegi 
siis, kui ta 
pääses tema 
granaatide 
käest.
Esimeste granaatide 
ulgumisega viskub 
üks osa meie 
Click  icon  to add  picture
olemasolust
kiire ropsiga 
tuhandeid aastatid 
tagasi.See on elaja 
instikt,
mis meis ärkab,palju 
Click icon to add picture
kindlam ning 
eksimatum kui 
teadvus.Seda ei oska
seletada.Sa kõnnid 
ega mõtle  millestki  _ 
ühtäkki  lamad  ühes 
lohus
pikali ja mürsukillud 
vihisevad sinust üle, 
kusjuures sa ei 
suuda
üldse meenutada ,et 
oleksid granaati 
tulemas  kuulnud  või 
mõelnud ,et
peaksid pikali 
viskama .
Clic
C k
li  i
c c
k on
 ic  to a
on t dd
o a  pict
dd piucrte
ure
Veel üks öö. Oleme nüüd 
pingutusest  tuimad .See 
surmav  pinge,nagu 
kraabiks täkiline nuga 
meile piki selgroogu.Jalad 
ei 
taha enam sõna kuulata, 
käed värisevad, keha on 
kui õhuke nahk pingule 
tõmmatud
üle  vaevaliselt  vaoshoitud 
hulluse,
üle otsemaid 
väljapurskava,  
ohjeldamatu,lõputu 
möirge.
Meil pole enam liha ,ega 
muskleid,me ei suuda 
enam üksteisele otsa 
vaadata,  kartuses ,
et saadame korda midagi 
mõeldamatut.Nii surume 
huuled kokku....see läheb 
mööda...see läheb mööda.
Võib­olla pääseme eluga
Me näeme elamas inimesi, 
Click icon to add picture
kellel puudub kolju; me 
näeme jooksmas sõdureid, 
kellel mõlemad jalad on 
ära kistud; nad 
komberdavad oma 
luukildudes jalaköntidel 
Click icon to add picture
lähimasse mürsulehtrisse; 
üks  roomab kätel kaks 
kilomeetrit ja veab enda 
järel purukspekstud 
põlvedega  jalgu ; teine 
läheb sidumispunkti, käed 
vastu kõhtu surutud, ja 
üle ta käte libisevad 
aegamisi soolikad; me 
näeme mehi ilma 
huulteta, ilma alalõuata, 
ilma näota; me leiame ühe 
sõduri, kes kaks tundi 
hoidis ja surus 
hammastega kinni oma 
käsivarre tuiksoont, et 
mitte verest tühjaks 
joosta; päike tõuseb, öö 
saabub, granaadid 
vilistavad, elu on 
lõppenud. 
Click icon to add picture
[...] õudust 
Click icon to add picture
saab taluda 
senikaua , kui 
sa olukorrale 
lihtsalt allud, 
ent see  tapab
kui sa hakkad 
selle üle järele 
mõtlema.
Click icon to add picture
Me muutusime 
karmiks, 
umbusklikuks, 
Click icon to add picture
halastamatuk, 
kättemaksu
himuliseks, 
jõhkraks – ja 
see oli hea, 
sest just neid 
omadusi oli 
meil vajaka. 
Albert  ütleb selle välja: 
"Sõda on meid kõige 
Click icon to add picture
jaoks ära rikkunud."
Tal on õigus. Me pole 
enam noorus. Me ei 
taha enam maailma 
vallutada. Me oleme 
põgenikud. Me põgeme 
Click icon to add picture
iseenda eest. Omaenda 
elu eest. Me olime 
kaheksateistkümneaas
tased ning  hakkasime  
alles maailma ja elu 
armastama ; kuid me 
pidime nende pihta 
tulistama. Esimene 
granaat, mis märki 
tabas, tabas me 
südant. Oleme välja 
lülitatud mõistlikust 
tegevusest, 
edasipüüdmisest, 
progressist. Me ei usu 
enam sellesse; me 
usume sõjasse.
Click icon to add picture
Rinde jubedus 
Click icon to add picture
kaob, kui me talle 
selja pöörame ning 
siivutute ja 
raevukate 
naljatustega talle 
kallale kargame; 
kui keegi sureb, siis 
ütleme, et  viskas  
vedru välja, ja 
niimoodi  lobiseme 
kõigest, sest see 
päästab meid, et 
me hulluks ei lähe; 
senikaua kui me 
kõike seda selliselt 
võtame, avaldame 
vastupanu. 
Click icon to add picture
Meie kamraadid 
on surnud,me ei 
saa neid 
aidata,nad 
puhkavad rahus­
kes teab,mis 
Click icon to add picture
meid veel ees 
ootab? 
Sellepärast 
poeme põhku ja 
põõname
või õgime nii 
palju, kui vatsa 
mahub,ja  joome  
ning suitsetame,
et üksluiseid 
tundeid 
peletada.Elu on 
üürike
Click icon to add picture
On 
Click icon to add picture
sügis. Vanadest  
sõduritest ei 
ole enam 
paljusid.Meie 
klassi 
seitsmest 
vabatahtlikust 
olen mina 
viimane.
Olen üpris rahulik. 
Click icon to add picture
Järgnegu kuud ja 
aastad, nad ei võta 
minult  midagi enam, 
neil ei ole minult 
enam midagi võtta. 
Ma olen nii üksi ja 
Click icon to add picture
nii ilma ootuseta, et 
ma neile hirmu

ta 
vastu võin vaadata. 
Elu, mis mind läbi 
nende aastate 
kandis, on veel minu 
kätes ja silmes. Kas 
ma temast jagu olen 
saanud, seda ma ei 
tea. Ent seni kui on 
elu, otsib ta endale 
teed, tahtku too, mis 
minus  "mina" ütleb, 
seda või mitte.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Läänerindel muutuseta fotoromaan #1 Läänerindel muutuseta fotoromaan #2 Läänerindel muutuseta fotoromaan #3 Läänerindel muutuseta fotoromaan #4 Läänerindel muutuseta fotoromaan #5 Läänerindel muutuseta fotoromaan #6 Läänerindel muutuseta fotoromaan #7 Läänerindel muutuseta fotoromaan #8 Läänerindel muutuseta fotoromaan #9 Läänerindel muutuseta fotoromaan #10 Läänerindel muutuseta fotoromaan #11 Läänerindel muutuseta fotoromaan #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Iiris123 Õppematerjali autor
fotoromaan

Sarnased õppematerjalid

Läänerindel muutuseta-Erich Maria Remarque
3
doc

Läänerindel muutuseta. Erich Maria Remarque

Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Noorte poiste jaoks oli sõda isegi idealiseeritud ning romantiseeritud. Kui nad astuvad aga sõtta selle kogu selle reaalsuse juures, on kogu nende entusiasm kadunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikutes, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin, iga sekund võib saada neile saatuslikuks. Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, võitluses

Kirjandus
Läänerindel muutuseta - mõtteteri
1
doc

Läänerindel muutuseta - mõtteteri

Huvitavaid mõtteid Erich Maria Remarque romaanist ,,Läänerindel muutuseta" Peategelane Paul Bäumer: · Me muutusime karmiks, umbusklikuks, halastamatuks, kättemaksuhimuliseks, jõhkraks ­ ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka. · Meie ei murdunud, me kohandusime; meie kakskümmend aastat, mis meile nii mõndagi raskeks tegid, aitasid meid sel puhul. Kõige tähtsam oli aga see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud ­ seltsimehelikkuse! · (A. Kropp: ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud.") Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat,

Kirjandus
Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta
2
docx

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta"

Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" minategelane Paul Bäumer * Albert Kropp * ,,kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja kes sellepärast on alles ühepaelamees" (lk6) Müller V * ,,kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab ­ isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi" (lk6) Leer * ,,kes kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu" (lk6) Tjaden ,,kõhn lukksepp, samavanune kui meie, kompanii su

Kirjandus
Tsitaadid-Remarque
2
docx

Tsitaadid. Remarque

Tsitaadid Remarque E.M. Remarque ,,Armasta oma ligimest" · Kui sinu kõrval keegi sureb, siis sa ei taju seda. See on maailma õnnetus. Kaastunne ei ole valu. Kaastunne on varjatud kahjurõõm. Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad. · Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud! · Pool meetrit sinust eemal hukkub kellegi jaoks maailm möirgamises ja valudes - aga sina ei tunne midagi. Selles seisnebki maailma häda. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" · Graeber Elisabethile: ,,Sina ei värise. Elu sinus väriseb. Sel pole midagi pistmist julgusega. Julge oled siis, kui sa ennast kaitsta saad. Kõik muu on edevus. Meie elutahe on

Kirjandus
Läänerindel muutuseta
1
doc

Läänerindel muutuseta

Läänerindel muutuseta ­ kadunud põlvkonna tekkelugu "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Kirjeldused on naturalistlikud ja verdtarretavad. ,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeld

Kirjandus
Läänerindel muutuseta-E M-Remarque
6
doc

Läänerindel muutuseta. E.M. Remarque

Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat. Teda laatsaretti tassides tabab juhuslik granaadikild Kati pähe, nii et kohale jõudes on Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ­ ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." 4. Olulisemad tegelased Paul Bäumer, 19, minategelane; Albert Kropp, 19, väikesekasvuline, filosofeerija; Müller V, 19, kooliraamatud ikka kaasas, unistas eksameist; Leer, 19, täishabemega, ainus, kel oli naistega kogemusi;

Kirjandus
Läänerindel muutusteta-kokkuvõte
4
doc

"Läänerindel muutusteta" kokkuvõte

,,Läänerindel muutuseta" E. M. Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, s

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun