Paljunemine Ravi • Pöörduge arsti poole ja võtta antibiootikume Clostridium difficile • raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud
batsillid jt. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning mulla keskmine temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4. Mis on iseloomulik klostriididele? Tooge välja eoste tekkepõhjused. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad pulkbakterid. Eosed moodustuvad klostriidid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. (Allikas: Vikipeedia)
3. Mis mõjutab mikrobioloogiliste protsesside dünaamikat mullas? Nimeta olulisemad tegurid. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika sõltub keskkonna tingimustest nagu näiteks mulla pH ja orgaanilise aine sisaldus ning temperatuur. (Allikas: Google Mullamikrobioloogia) 4. Mis on iseloomulik klostriididele? Tooge välja eoste tekkepõhjused. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad pulkbakterid. Eosed moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. (Allikas: Vikipeedia)
· Selts: Bacillales · Sugukond: Staphylococcaceae · Perekond: Staphylococcus · Liik: S. Aureus Avastamislugu · 1880 Soti kirurg Sir Alexander Ogston uuris pärast põlveoperatsiooni sealt tulevat mäda. · Kirjeldas kui viinamarjade kobarat · 1884 Saksa arst ja mikrobioloog Friedrich Julius Rosenbach eristas staphylococcus aureust lähtudes selle värvist ja välimusest · Staphyle (kr. viinamarja kobar) + Staphylococcus aureus · Grampositiivsed bakterid · Üksikult või kobaras · Liikumatud ega moodusta eoseid · Läbimõõt on 0,81,2 m 10000x suurendus 1000x suurendus Edasikandumine · S. aureus kandub edasi läbi õhu või õhk- piisk teel · Otsesel kontaktil · 30% tervetest inimestest kannab S. aureus't oma ninas, kurgu tagaosas ja nahal. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. · S. aureus võib kanduda kergesti ühest liigist teise.
tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid . Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul),
tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Sõltuvalt väliskeskonna teguritest või pärilikust mutatsioonist võivad häiruda rakuseina biosüntees. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite struktuurid. Neid nimetatakse: Protoplastid − moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru.
ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata
antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. 1.3 Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel Pilt 3 Staphylococcus aureus hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus
Lactobacillus sp. Micrococcus sp. Candida albicans jt. seened Residentne floora- mikroorganismid, mis on kinnitunud nahale või elavad naha pindmistes kihtides, k.a. näärmetes ja karvanääpsudes. Nende hulk ja liigiline koostis on võrdlemisi püsiv, pesemisega ei hävine. Pesemine avab naha poorid ja seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk kasvab. Naha residentmikrofloora moodustavad peamiselt grampositiivsed mikroobid: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus sp, Proprionbacterium acnes jt. Transiitmikrofloora- sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest regioonist. Juhuslikud mikroobid hukkuvad nahal üsna kiiresti. Nad paiknevad nahal vabalt, katmata kehaosadel, hulk väheneb seebiga pesemisel või tõrjutakse organismi kaitsemehhanismide poolt välja. Mükofloora- mõned seeneliigid, mis ei põhjusta
Rakusein Rakusein (ehk rakukest) - asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid
tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. Saureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu vistrikud, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja septitseemia. Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused
Sugulise paljunemise puhul ühinevad kaks rakku, mis kattub paksu kestaga ja muutub eoseks 4. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 5. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime – surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime – bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid.
Suremus 5-10%. Komplikatsioonid. · Müokardiit · Neuriit · Hingamispuudulikkus 30.Tuberkuloosi kliiniline pilt · Palavik, kaalulangus, väsimus · Organspetsiifiline-Kopsutuberkuloos: köha, röga, +/- veri · Scrofula: suurenenud lümfisõlmed · Meningiit: peavalu, uimasus · Miliaarne TB: ühene kliiniline pilt puudub · Urogenitaaltrakst: "steriilne" püouuria 31.Gaasgangreeni tekitjate morfoloogia. · Klostriidid on grampositiivsed mikroobid, mis aga juba 24 t vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. · Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. · Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. · Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt. · Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast.
perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse kehapiirkonda), läbi vigastatud nahapiirkonna ja nakatunud toidu söömisel. Põhjustab bakterieemiat, gaasgangreeni, pehmete kudede infektsioone, klostridiaalset toidumürgitust ja nekrootilist enteriiti. STAPHYLOCOCCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 m. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral
8. Milles esineb aluseliste ja happeliste värvidega värvimise erinevus? Bakterirakk neutraalses keskkonnas kergelt negatiivne laeng. Seega aluselised värvid seonduvad kergesti ja toimub raku värvumine. Happelisete värvide puhul ei toimu värvide difundeerumist rakku, vaid värvub rakku ümbritsev taust. See on aluseks värvimise jaotamisel positiivseks ehk otseseks ja negatiivseks ehk taustvärvimiseks. 9. Millised on Grami järgi värvimise etapid? Kuidas värvuvad grampositiivsed ja gramnegatiivsed bakterid nendel etappidel? 1) Kõiki aseptika võtteid järgides valmista bakterikultuurist märgpreparaat (laialiaetud tilk), lase kuivada õhu käes. 2) Fikseeri preparaat tõmmates esemeklaasi 3 korda üle põletileegi 3) Kanna preparaadile kristallviolett ja lase värvil toimida 1 minut, seejärel pese värv maha 4-5 sek jooksul. 4) Kanna preparaadile värvikinniti Lugoli ja lase toimida 1 minut, seejärel pese preparaati. 5) Kanna preparaadile värvilahustaja
Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides. STAPYLOCOCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 mikromeetrit. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused
Vältimine: Toidu termiline töötlus temperatuuril 75° C 1minut tagab mikroobi hävimise ja väldib salmonelloosi haigestumist. Bakterite juurdekasv aeglustub temperatuuril alla 15° C Bakterite juurdekasv peatub temperatuuril alla 5° C pH alla 3, 8 takistab arengu Täita üld- ja isikliku hügieeni nõudeid Kindlustada toidu õige töötlemine (temp. pH) Toidu õige säilitamine, Vältida ristsaastumist 25. Staphylococcus aureus on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused, lihasehaigused, ebasoodsatel
Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud
mesofiilseid aeroobe <100CFU/ml, ei leidu kolivorma, L.monocytogenest ega Salmonellat Kui termiseeritud piima valmistamiseks kasutatavat lehmatoorpiima ei kuumtöödelda 36h jooksul pärast ettevõttesse saabumist, tuleb määrata mikroorganismide arv toorpiimas temperatuuril 30°C. Arvukus enne termiseerimist peab olema väiksem kui 300 000 CFU/ml. Termotolerantsed bakterid piimas: 1. Grampositiivsed: Microbacterium (M.lacticum) Aureobacterium (A.flavescens, A.liquefaciens) Clostridium (Cl.tyrobutyricum) Bacillus (B.licheniformis, B.stearothermophilus, B.cereus, B.sporothermodurans (UHT) Micrococcus Enterococcus (E.faecalis) Streptococcus (S.salivarius, ssp thermophilus, S.brevis) Sporogeenid: B.cereus, B.licheniformis Spooride säilumine 100%, arvukus 5x 10 3
c) nukleaasid - desoksüribonukleaasidel on hüdrolüütiline toime rakkude DNA-sse ja RNA-sse. d) fibrinolüsiin - lahustab fibriinikiude soodustades põletikukolde laienemist. 4) Eksudatiivse epidermiidi tekitaja sigadel ja haiguse patogenees S. hyicus on sigadel eksudatiivne epidermiit: tavaliselt võõrdepõrsastel esinev naha nekrootiline põletik (nõgitõbi), tabanduda võivad ka siseorganid, polüartriit 5) Streptokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Streptokokid on grampositiivsed, kerakujulised bakterid. Äigepreparaadis esinevad paaris või varieeruva pikkusega ahelatena. Vedelsöötmetest valmistatud äigepreparaadis esineb ahelaid rohkem. Streptokokid on liikumatud (v.a. mõned soolestikus esinevad enterokokkide liigid on liikuvad). Lihtsöötmetel (LA, LP) on streptokokkide kasv tagasihoidlik. Parema kasvu saamiseks lisatakse glükoosi, pärmiekstrakti või normaalseerumit, kuid tänapäeval pakutavate söötmete hulgast sobivate leidmine ei ole raske
Osad tüved, nagu Penicillium roquefort`i, leiavad kasutamist juustu valmistamisel (näiteks Roquefort´i juust), kus nad osalevad piimarasva hüdrolüüsil. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega), aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega. 6
söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8. Võihappeline käärimine Võihappelist käärimist põhjustavad mikroobid on grampositiivsed obligaatsed anaeroobid. Neid leidub rohkesti mullas, taimedes, vees, sõnnikus, aga ka piimas ja juustus. Moodustavad eoseid ja tavapastöriseerimisel ( 72 C 15-20sek, selle aja jooksul peavad enamuse baktereid hävinema) nad ei hävine. Toovad esile ebameeldivat lõhna ja maitset. Võihappelisel käärimisel tekib süsivesikutest, alkoholidest, piimhappest ja selle sooladest võihape. Seal juures eralduvad CO2, H2, vulkaanilised happed
söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8. Võihappeline käärimine Võihappelist käärimist põhjustavad mikroobid on grampositiivsed obligaatsed anaeroobid. Neid leidub rohkesti mullas, taimedes, vees, sõnnikus, aga ka piimas ja juustus. Moodustavad eoseid ja tavapastöriseerimisel ( 72 C 15-20sek, selle aja jooksul peavad enamuse baktereid hävinema) nad ei hävine. Toovad esile ebameeldivat lõhna ja maitset. Võihappelisel käärimisel tekib süsivesikutest, alkoholidest, piimhappest ja selle sooladest võihape. Seal juures eralduvad CO2, H2, vulkaanilised happed
Siia rühma kuulub suur hulk patogeene, nagu Escherichia, Salmonella, Vibrio perekonnad, samuti mitmeid teisi tähtsaid rühmi. * Clostridium pesfringens - Clostridium pesfringensi toksiidid on teatud bakterite , taimede või teiste elus organismide produktid. Clostridium pesfringensi bakterid võivad teha inimese haiges kui bakterid satuvad kehasse. * Stahylococcus aureus - Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast.Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 µm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral
perifeersest verest leitakse sageli arvukalt monotsüüte. Listeeriaid tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana. Tegemist on zoo- nootilise haigusega, millesse nakatuvad nii loomad kui inimesed. Teaduslikus kirjanduses mainiti listeeriatega sarnast organismi esmakordselt 1891. aastal, mil Hayem Prantsusmaal vaatles inimese koes väikseid grampositiivseid kepikujulisi organisme. 1911. a teatas Hulphers (Rootsi), et avastas väikesed grampositiivsed kepikujulised bakterid küüliku maksast, ning andis neile nime Bacillus hepatis. L. monocytogenes'ena tuntud bakteri täielik iseloomustus avaldati aastal 1926 Murray jt poolt. Nimetatud Cambridge'i Ülikooli teadlased uurisid loomadel esinevat infektsiooni, mille tekitaja kutsus esile ilmse monotsütoosi ning põhjustas küülikutel ja guinea-sigadel maksa kahjustusi. Mikroob sai nimeks Bacterium monocytogenes. 1940. a tegi Pirie ettepaneku määratleda organism nimetuse all L. monocytogenes
Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Valgulised rakukestad arhedel. Baktereid saab jagada rakukesta järgi: o Mükoplasmad - rakukest puudub. o grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist o gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan o valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) NB! Grami järgi värvumine ehk gramreaktiivsus näitab rakukesta ehitustüüpi! Rakukesta funktsioonid o mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk, 2-5 atm ja isegi enam).
Külv selektiivsele MRSA agarile, S. aureus’e identifitseerimine lateksaglutinatsiooni meetodil. MRSA kindlakstegemisel testitakse esmalt isolaadi tsefoksitiinresistentsust diskdifusioonimeetodil, järgneb PBP 2` test ja oksatsilliini MIK’i määramine. Resistentsuse olemasolul järgneb mec-A (metitsilliinresistentsuse geen) ja nuc-geeni (S.aureus spetsiifiline geen ) määramine. Streptokokknakkuste diagnostika Üldiseloomustus Streptokokid on grampositiivsed kokid diameetriga 0.5-1,0 µm, mis on mikroskoobis nähtavad paaridena või erineva pikkusega ahelatena. Streptokokid grupeeritakse • hemolüüsi järgi : mittehemolüütilisteks ja alfa- või beeta-hemolüütilisteks • Lancefield’i süsteemi järgi rakuseinas olevate süsivesikantigeenide alusel gruppideks, mis tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID
gruppi. § Directly Observed Therapy DOT § Ravi kestab kaua - kuid ja aastaid. § Ravimeid tuleb kombineerida. § Ravimiresistentsus on tõsiseks probleemiks. Anaeroobsed bakterid Obligaatsed anaeroobid ei kasuta hapnikku, nad on võimelised paljunema ainult sellises keskkonnas, mille hapniku kontsentratsioon ei ületa 2-8% ja kus esineb madal redoks potentsiaal (Eh < -150 mV). Õhu käes hukkuvad nimetatud mikroobid paari tunni jooksul. Morfoloogia Klostriidid on grampositiivsed mikroobid, mis aga juba 24 t vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt ("clostridium" värten). Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast
Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu Endospooride esinemine ja paiknemine 8.AJALUGU Cohn - julgustas R.Kochi oma uuringutega jätkama. Ta väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on lähedased vetikatele (tsüanobakterid). 20 aasta jooksul kirjeldas ta paljusid erinevaid baktereid. Esimesena kirjeldas bakteriaalsed endospoorid (Bacillus subtilis'el). Gram - bakterite värvumine erinevati. Tänu erinevustele rakukesta ehituses värvuvad eritüüpi bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt. Vinogradski - ökoloogilise bioloogia rajaja Selektiivsöötmed - valikulised söötmed,; vedelad ja tahked, lisatakse toiteaineid, mis valikuliselt soodustavad ühe või teise mikroobirühma arengut Söötmed kus pole lämmastikku, lisati mulda, anaeroobne bakter. N2 molekulaarlämmastik, õhus 70% - kõrgemad bakterid ei saa seda sünteesida. Kemolitoautotroofne toitumistüüp - oksüdeeritakse keemilisi anorgaanilisi aineid,
Membraanis paiknevad elektrontransportahela komponendid. 4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Membraanile kinnituvad basaalkeha abil viburid. 39. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. 1. mükoplasmad- rakukest puudub. 2. grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist 3. gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan 4. valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6
organism olenemata sellest, milline mikroob organismi tungis. 3 a. Nahk on mehhaaniliseks barjääriks mikroobidele; Pesemisel naha pinnal leiduvate juhuslike mikroobide üldhulk väheneb. Samal ajal pesemine avab nahapoorid ning naha pinnale jõuab residentmikrofloora (asub näärmetes ja karvanääpsudes), sagedasemad esindajad on Grampositiivsed kokid. Naha transiitmikrofloora sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest nahapiirkonnast. Juhuslikud mikroobid hukkuvad tavaliselt paarikümne minuti jooksul, kuna naha higi- ja rasunäärmete sekreetidel on tugev bakteritsiidne toime. b. Silm silmas on väga vähe mikroobe sest pisarates leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Pisaratel on mikroobe uhtev toime. c. Hingamiselundid ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku
Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. Laetud membraan (membraanist väljas on +laeng, raku sees on -laeng- võimaldab teha tööd (ATP süntees). 4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks (vajalik nende replikatsiooniks ja jaotumiseks tütarrakkude vahel) 5. Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. Rakukesta (cell wall) ehitus 1. Mükoplasmad: rakukest puudub. 2. Grampositiivsed bakterid: rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist. 3. Gramnegatiivsed bakterid- rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani rakukestas vähe, rakukestas välismembraan. 4. Valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad). Peptidoglükaan puudub. GRAMREAKTIIVSUS NÄITAB RAKUKESTA EHITUSTÜÜPI!!! Rakukesta funktsioonid 1. Mehhaaniline kaitse (kaitseb RAKU SEEST tuleva surve eest: raku sees kõrge
annaabi.ee 
