asjad muutuvad üldisteks ja ühisteks ning levivad erinevates maades. Lisaks sellele, et globaliseerumine märgib üle ilma hajumist, sisaldab see mõiste endas ka mõtet, et tänu sellele hajumisele ja ka transpordi ja meedia arengule ning maailma kiirenemisele on maailma kokku surutud, muutumas väikeseks ja külataoliseks. Ronald Robertson on väitnud et globaliseerumine on ,,kogu maailma kristalliseerumine üheksainsaks paigaks" (Robertson 1987: 38). Anttonen, P. (1999), Mis on globaliseerumine, http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html, 13.02.2012 Globaalprobleemid Globliseerumine kujutab endast tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine või põhjustada ka konflikte ja arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab, et erinevalt ühiskondadest, mis jagasid omavahel
teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. (Anttonen. P, 2012) 1.2. Kultuur Kultuuri valdkonnas on iseloomulik erinevate maailma maade äri- ja tarbekultuuride lähendamine, suhtluses lai inglise keele kasutamine, info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine, Ameerika filmide, teleülekannete ning programmide levik üle kogu maailma, samuti rahvusvahelise turismi kasv. Globaliseerumist iseloomustab masskultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. (Anttonen. P, 2012) 1.3. Poliitika
loodusvarade kontrolli kaudu vähemalt mingil määral kõigutada vanu keskuse-perifeeria struktuure, mille lääneriigid lõid oma moderniseerimis- ja industrialiseerimisprotsessis. Globaliseerumine ei loo ühtset ülemaailmset majandust, vaid selle asemel soodustab suurte majandusruumide, nagu Euroopa Liidu, USA ja Jaapani vahelist konkurentsi. On ka ennustatud, et tulevikus võistlevad maailma majanduses omavahel terved kontinendid. (Anttonen 1999) ,,Võib öelda, et maailma praegune, peamiselt 1940/50ndatel aastatel kujundatud majanduskorraldus ei vasta globaliseeruva ja ühtekasvava maailma vajadustele. Maailma majanduskorraldus vajab kiiret radikaalset muutmist turgude suurema avatuse ja erineva arengutasemega riikide tootjate konkurentsitingimuste võrdsustamise suunas." (Reiljan 2000) 4. Kokkuvõte Globaliseerumine on külma sõja ajal alguse saanud protsess mida on võimatu peatada.
Aeg on struktureeritud (sakraalne + profaanne; püha ja argine) Pühad kui rituaalide toimetamise aeg Jumalik taasloomise kogemine sel ajal Müüt kui paradigmaatline mudel kõiksuse talletamiseks ja mõistmiseks Inimene kui müütides antud näidete järgi elamine Küsimusi: Milliste vahendajate/rituaalide/institutsioonida kaudu on toimunud inimeste korraline suhtlemine püha ja teispoolsusega? Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut – keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine
· Aeg on struktureeritud (sakraalne + profaanne; püha ja argine) · Pühad kui rituaalide toimetamise aeg · Jumalik taasloomise kogemine sel ajal · Müüt kui paradigmaatline mudel kõiksuse talletamiseks ja mõistmiseks · Inimene kui müütides antud näidete järgi elamine Küsimusi: · Milliste vahendajate/rituaalide/institutsioonida kaudu on toimunud inimeste korraline suhtlemine püha ja teispoolsusega? Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) · Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) · Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast · Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks · Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus),
annaabi.ee 
