Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka ...
ja oksüdeerib paljusid aineid, normaaltingimustel sinakas gaas. Looduses leidub osooni atmosfääris, kuid tööstuses vajaminevat gaasi toodetakse osoonigeneraatori abil. See mitmekülgne gaas desinfitseerib, oksüdeerib, lagunedes seejuures ohutuks hapnikuks, on seetõttu kasutusel mitmetes valdkondades. Põhiliselt kasutatakse osooni joogivee puhastamiseks, toiduainetetööstused kuid juba alates Esimesest maailmasõjast on teada, et saksa arstid kasutasid osooni haavatud sõdurite raviks, et välitada infektsioonide teket. Teaduslike uuringute tulemusena on tõestatud, et osooni kasutamine meditsiinis on toonud positiivseid tulemusi rohkem kui saja erineva terviseprobleemi puhul. Eelkõige on osooni kasutamisel meditsiinilistel eesmärkidel oluline kontsentratsioon, mis sõltub sellest, kas seda kasutatakse sees- või välispidiselt. Peamiselt kasutatakse osooni bakteriaalsete infektsioonide ja seenhaiguste korral ning immuunsussüsteemi tugevndamisel
Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist
funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule CA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c A y = ln rA = ln = ln kc +nln c A ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2 Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneeri misreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 - 20 minutit. Kui osoneerimine lõpetatakse, algab osooni lagunemine. Lagunemisreaktsiooni
Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Essee Osooni kiht asub stratosfääris 12-50 km kõrgusel. Kõige suurem teda tihedus on kõrgusel 23 km. Kuigi teda väga väike kogus (0.0001%), aga ta neelab laastavat mõju lühilainelise ultraviolettkiirguse. Palju aega see kiht väga kiiresti vähenes ja hävitas. kõige suuremad probleemid, et osooni kiht lagunes oli inimese tegevus. Esimene põhjus oli, käivitamine kossmosesse kosmosselaenu, sest pärast iga lennu jäisid augus osoonikihil. Kuigi inimesed mõtlesid, et seda augud tulevad maha kiiresti, teadlased öelsid, et naad jäävad päris palju aega. Teiseks põhjuseks oli lennukite lennud kõrguses 12-16 km. Nad kaa mitte hästi toovad kasu osooni kihile, kuigi lennukid, milliseid lennavad kõrgusel kuni 12 km, toovad kasu osooni kihile ja ta kiirem taastub.
kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. (E-õpe, 2012) 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti.(E-õpe, 2012) Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt
kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 2. Töö käik. Perioodilise osoonimise katseseadme skeem 1 perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor, 2 osoonigeneraator, 3 kompressor, 4 osoonimõõtja, 5 jääkosooni lagundaja, 6 - rotameeter Tallinn 2013a. Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O 3 3O 2 . Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus. - Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 20 minutit.
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11
Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine
• Osoon (neelab UV kiirgust ja pikalainelist kiirgust) • Osoonikiht kaitseb elusloodust UV kiirguse eest. Tooge näiteid liigse UV kiirguse mõjust organismile. MIS MIS PÕHJUSTAB OSOONIKIHI HÕRENEMIST? • Freoonid (kloor- ja fluororgaanilised ühendid) • Lämmastikoksiidid • Vanad külmikud ja kliimaseadmed • Aerosoolid • Tulekustutid • Vulkaanipursked Osooniaugud • Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni konsentratsioon on vähenenud. • Osoonikihi õhenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained ja freoonid. OSOONIKIHI HÕRENEMISE TAGAJÄRJED • Mutatsioonide teke • Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi • Pidurdab taimede kasvu • Aeglustab fotosünteesi • Kahjustab inimeste immuunsüsteemi MESOSFÄÄR • Ulatub 50-80 km-ni. • Kõguse kasvuga temp. kahaneb. • Õhk külm ja hõre. • Helkivad ööpilved.
Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate vältel kogunud materjale muuhulgas ka osoonikihi olukorra ja seda puudutavate probleemide kohta. õnneks on
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist
Kooli nimi Osooniaugud Klass Nimi Õpetaja: Nimi Koht Osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus...................................................................
Maale on hapnik tekkinud enamasti fotosünteesi tulemusena ning on meie elukeskkonna jaoks väga tähtis oksüdeerija. Hapniku leidumise võib omakorda jaotada 4 üksusesse - Inimorganism (0-61,4%); Atmosfäär (0-21%); Litosfäär (0-47,3%) ja Hüdrosfäär (0-86%) Hapniku esinemine õhus on määrava tähtsusega, kuna moodustab õhu koostisest 21%, tagades põlemise ning ka hingamise võimalikkuse. Samuti on hapniku esinemine oluline ka mõneti mügrise gaasi ehk osooni esinemises. Kõige olulisemat rolli mängib tänapäeval kindalsti meie kõigi jaoks hapniku kasutamine elusorgani hingamiseks kasutatava hapniku näol , kusjuues puhas hapnik on tegelikult hingamisteedele hoopiski kahjulik. Meditsiinis on kasutusel hapnik õhust kergemate hingamissegude valmistamiseks ja anaeroobsete mikroorganismide hävitamiseks (gangreen). Hapnik on oluline gaas, millel on suur tähtsus kogu maailma meditsiinilises abis: alates korrapärasest kasutamisest ja kodusest
HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. 1785 aastal tähendas hollandi teadlane
kihis. Osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10–50 km kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20–22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10% kogu atmosfääris leiduvast osoonist. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub
Osooniaugud Mis on osoon? Teisesõnaga trihapnik(O3) Hapniku vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub maa atmosfääri ülemises osas kui ka alumises kihis. Tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine Osooni molekul Miks on see vajalik? Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab
Osooniaugud Mis? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Montreali protokoll Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali
maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke põhjustab osoonikihi lagunemine, kusjuures lagunemine ei ole ühtlane kogu kihi ulatuses, vaid tekivad osoonikihis ümbritsevast oluliselt madalama osooni sisaldusega piirkonnad. Kihti lõhuvad ja osooniauke tekitavad peamiselt kloori, fluori ja
· Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine · Organismide ökoamplituudid kahanevad Mida tuleks teha? · Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist · Vahetada välja vana tööstustehnika kaasaegsema vastu · Edendada keskkonnaalast haridust · Kohaneda kliima soojenemisega Osoonikihi paiknemine Tähtsus Sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest Osoonikiht hõreneb Inimese kahjustav tegevus põhjustab osooniaukude teket: · Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. · Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? · Maa pöörlemise tõttu on õhkkond
Osooniaugud Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas
Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi ning taimekahjustusi. Osoonikihi terminit kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris. Osoonikiht paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, mis mõjuvad kahjulikult nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 90% osoonist paikneb ülemises atmosfääris e. stratosfääris 10-50 km kõrgusel maapinnast. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast ja ulatudes kuni 90 km kõrguseni. Kuid õhus on osooni äärmiselt vähe võrreldes stratosfääriga, kus on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). 2. Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed Osoonikihi hõrenemise põhjustajateks on atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid.
...............................................................................................7 Kasutatud matejalid............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli.Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse.Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist
ALG-KEEMIA/FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ 7KLASS Hapniku aatom – O Hapniku molekul – O2 Osooni molekul – O3 Õhus olev hapnik on molekulaarne aine! Osooni leidub vähesel määral männi metsas ja osooni tekib välgu korral! Osooni kasutatakse veepuhastamisel ja õhu värskendamisel! Sama liiki aatomid – Lihtained Eri liiki aatomid – Liitained H2O JA CO2 Vesiniku aatom – H Süsiniku aatom – C Vee molekul – H2O Süsihappegaasi molekul – CO2 Vee molekul koosneb, ühest hapniku aatomist ja 2-est vesiniku aatomist! Süsihappegaasi molekul koosneb, ühest süsiniku aatomist ja 2- est hapniku aatomist! Aatomid annavad elektronile kerakuju! Molekulid ei ole kerakujulised!
Osoonikihi hävitamine Osoon • Mürgine, ebameeldiva lõhnaga • Oma olemuselt hapnik • Leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis • Osoon võib olla “hea” või “halb“ Osooni tekkimine ja lagunemine Osoonikiht • Enamik osooni (ca 90%) paikneb stratosfääris • Troposfääri piiridesse mahub umbes 10% • Osoonikiht mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et
Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone). Osooni kasutatakse ka toitainete säilitamisel - külmutite osoonitud õhus säilivad lihasaadused kaks korda kauem. Meditsiinis kasutatakse osooni sokiseisundist ja narkoosi alt väljatoomiseks. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel määral tekib osooni ka elektrikeevitusel, röntgeniaparaadi ja elektripuuri töötamisel.
helitugevuseks (helivaljus). Kuulmisaistingu tekitab õhus või vees leviva elastsuslaine poolt kuulmekilele avaldatav rõhk. Kuuldepiirkonda piirab madalate energiate poolt kõrva tundlikkus (kuuldelävi) ja kõrgete poolt valulävi, millest suurema rõhu toimel tekib valuaisting. 5. osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse.
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni.Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk
Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning
oksüdeerib jodiidid vabaks joodiks, pliisulfiidi pliisulfaadiks, hõbeda hõbedaoksiidiks ja divesiniksulfiidi väävel- ja väävlishappeks. Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone). Osooni kasutatakse ka toitainete säilitamisel - külmutite osoonitud õhus säilivad lihasaadused kaks korda kauem. Meditsiinis kasutatakse osooni sokiseisundist ja narkoosi alt väljatoomiseks. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel
Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoon on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi tähtsus: 1. Sisaldab osooni, trihapnikku - terava lõhnaga gaasi 2. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest Osooni halvad omadused: 1. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ja happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1
Osoon ja osoonikiht Sissejuhatus Osoon ja osoonikiht on ühiskonnakaup, mille tarbimises on näha ratsionaalse majandusinimese tegutsemise tagajärgi. Algselt kasutusele võetud osooni tekitavad ja osoonikihti lagundavad ained näisid ohutud, nende valmistamine soodne ja kasutamine mugav. Kuid pärast pikaaegset kasutusolekut on teadlased jõudnud järeldusele, et kemikaalid kahjustavad looduslikke protsesse ning tekitavad inimorganismile kahju. Osoon Osoon koosneb kolmest hapniku aatomist. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Atmosfääris toimuvate
gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1]. 1.2 Osoon Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist [3]. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (osoon ehk trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad
orgaanilised ühendid); PAN peroksüatsetüülnitraat; fotokeemiline sudu; isopreen; terpeen. · Rasekemetallid õhus- eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil(kivisüsi, turvas, põlevkivi). Plii- tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium- heited tööstusest, suitsetamine. · Fotokeemiline sudu- orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega. · Vihm- uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Tööstusrajoonides on vohm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide kontsentratsiooni tõttu. Puhta vihma happesuse määrab süsinikdioksiid. Happed tekivad oksiidide reaktsioonil veega: H2O + SO2 = H2SO3 H2O + SO2 + 1/2 O2 = H2SO4 · Happevihmad- väävel on eriti ohtlik keskkonnale, ta lagundab lubjakivi. H2SO4 + CaCO3 = CaSO4 + H2O + CO2
Stratosfäär Kain Merilai 10.a Stratosfäär • Paikneb kõrgusel 13–45 (10-50 m) • Stratosfääris puudub konvektsioon • Esineb inversioon • Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist • Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon • Enamik osoonist tekib ja laguneb troopikas stratosfääri ülemises osas • Kõrgusel 20–30 km paikneb osoonikiht • Enamus osoonist tekib ja laguneb troopikas • Dissotsieerub alumises osas • Osooni lagundajad on – Vabad radikaalid – Lämmastikmonooksiid – Halogeeniühendid • Veeaur stratosfääris peaaegu puudub, sest kontsentratsioon väga
Süvaoksüdatsiooniprotsessid Oksüdatsiooniprotsess, mis toimub ümbritseval temperatuuril ja rõhul ning genereerib piisaval hulgal hüdroksüülradikaale, et mõjutada veetöötlust. Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom või molekul,on äärmiselt reaktsioonivõimelised ning väga lühikese elueaga. Kõige tähtsam vaba radikaal hüdroksüülradikaal võib tekkida vee fotolüüsi tagajärjel: H2O + hv= HO* + H ning osooni fotolüüsil: O3 + hv ( <315 nm)= O* + O2 ja O* + H2O= 2HO* OH-radikaalid reageerivad orgaaniliste molekulidega kiiresti - vähene selektiivsus. OH-radikaal on tugevaim anorgaaniline oksüdant elementaarse floori kõrval. Hüdroksüülradikaal on stabiilne laias pH vahemikus, kuni 10-ni. Keemilise oksüdatsiooni eesmärk on toksiliste orgaaniliste saasteainete mineralisatsioon kuni süsinikdioksiidi, vee ja anorgaanilisteks ühenditeks või vähemalt nende
Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osoonikiht Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel
puhtam, kui see, mida meie hingame. See on vajalik selleks, et skafandrite paindlikkust tagada. Kunstlikult toodetud hapnikku kasutatakse ka allveelaevades, kus on aga normaalse rõhu ja koostisega õhk, mitte nagu astronautidel. Hapnikku kasutatakse ka metallitööstuses. Suure hapniku rõhu all eraldatakse sulametallist üleliigne väävel ja süsinik. Reaktsioon on eksotermiline ning temperatuur tõuseb seega 1700°C juurde. Osoon ja osoonikiht Osooni leidub veeauruta õhukihis, mis algab maapinnast 18 km kõrguselt ja lõpeb umbes 50 km kõrgusel. Osooni võib leiduda ka kuni 90 km kõrgusel. Seda õhukihti nimetatakse stratosfääriks. 90 % sellest paikneb stratosfääris Õhus on osooni äärmiselt vähe, stratosfääris on teda 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Maad ümbritseva osoonikihi paksus on kõigest 2,5 7 mm. Kõige paksem (7mm) on osoonikiht polaaraladel, kõige õhem (2,5mm) troopikaaladel. Keskmine paksus on 3 mm.
Osoonikihi hõrenemine Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. Naha kiire vananemine. Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid
hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud. Näiteks on osooniaugud Antarktika kohal loomulik nähtus, kuna seal on osooni lagunemine intensiivsem kui selle teke. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige aga atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat
kaasnev Maa kliima globaalne soojenemine. Lisaks süsinikdioksiidile on kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 ... 40 km kõrgusel asub nn. O2 + O O3 osoonikiht, mis takistab Päikeselt tuleva UV kiirguse jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori, lämmastiku jm. ühendid,
soojenemine. Lisaks süsinikdioksiidile on kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 … 40 km kõrgusel asub nn. O2 O O3 osoonikiht, mis takistab Päikeselt tuleva UV kiirguse jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori-,
vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne. Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Kuna gaasid levivad atmosfääris väga kiiresti ja avaldavad ulatuslikku globaalset mõju, siis on nende vähendamine kõikide riikide ülesanne. Globaalse soojenemise tagajärjed
Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide
Mis osoonikihti kahjustab? Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid. Näiteks sisaldavad kloori freoonid, mida 1930. aastatel hakati (erinevate nimetuste all) väga ulatuslikult kasutama külmikusüsteemides ja aerosoolpakendites. Veel hiljuti kasutati Euroopas ja Jaapanis iga inimese kohta 0,9 kg sellist gaasi aastas, USAs poolteist korda enam. Õhku pihkunud freoonid hakkavad aga päikese ultraviolettkiirguse mõjul lagunema, neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama. Osoonikihti hävitav broom aga satub atmosfääri näiteks taimekaitsevahenditest. Kuid osoonile ohtlikke ühendeid leidub veel tulekustutussüsteemides, keemilise puhastuse vedelikes, kahjuritõrje vahendites jt kemikaalides. Kuidas saab osoonikihti kaitsta?
on väga tugev · Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks · Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik · Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks · Hapniku aatom võib ka liituda hapniku molekuliga, moodustades trihapniku · Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas · Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti · Väga tugev oksüdeerija · Osooni võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks · Osooni moodustub protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku · Hapnikku saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel · Puhtama hapniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi · Põhiliselt toodetakse hapnikku odavaimal meetodil vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil, mille tulemusena saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik · Hapnikku kasutatakse paljudes valdkondades:
Ühinemise tulemusena moodustuvad OKSIIDID C + O2 = CO2 CH4+ 2O2 = CO2 +2H2O SÜSINIKDIOKSIID SÜSINIKDIOKSIID TRIHAPNIK ehk OSOON (O ) · Trihapnik on iseloomuliku terava, veidi kloori 3 meenutava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. · Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine. · Osooni kasutatakse kliimaseadmete, paberi ning toiduainetetööstuses, toitainete säilitamisel ja meditsiinis. · Osoonikiht ehk osnosfäär asub 1050 km kõrgusel maapinnast. · Osonosfääri lagunemine tõttu jõuab maale rohkem UVkiirgust. · Osooni tekkimine: O + O2 = O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID CO2 SO2 SÜSINIKDIOKSIID VÄÄVELDIOKSIID SÜSIHAPPEGAAS · Mürgine
Osoonikihi hõrenemine Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese ja kosmilise kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud
Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931. aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. Uurimised näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäousust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloor ja broomi sisaldavad süsivesikud. Neid ühendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
