Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Georg Friedrich Handel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siitan, õhtumaade, händel, ooper, oratoorium, händeli, ooperid, messia, hannover, halle, messias, hamburg, 1712, 1741, 1737, napoli, publik, 1685, õukonnas, hamburgi, buxtehude, kuurvürst, pankrot, veneetsia, aariat, ooperist, 1730, muusikaelu, sakslane, jefta, uuest, prohvet, helilooja, tän, friedrich, halles, kirurg, poega, salaja, pööningulGeorg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero"
Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Lapsepõlv ja (21. märts 1685 Eisenach 28. (23. veebruar 1685 Halle 14. aprill eluaastad juuli 1750 Leipzig) 1759 London) · Bachi isa ja kõik onud olid · Ta ilmutas varakult huvi professionaalsed muusikud. muusika vastu; isa soovis · Isa õpetas talle juba lapsena talle paremat tulevikku ja viiuli- ja klavikordimängu õhutas teda õigusteadust
Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on
1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706)
REFERAAT Georg Friedrich Händel Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku
Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal
Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID.................................................................................. 5 3. HÄNDELI LOOMING...................................................................................................... 6 3.1 Händeli ooperid......................................................................................................... 6 3.2 Händeli oratooriumid................................................................................................. 6 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika............................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 8
1. Lapsepõlv ja kujunemine muusikuks G .F. Händel sündis Saksamaal Halles 23.veebruaril 1685.a. Poiss tundis juba varakult huvi muusika vastu kuid isa ei kiitnud seda heaks. Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg ja soovis pojale paremat tulevikku ning õhutas teda õigusteadust õppima. Händel õppiski aasta Halle ülikoolis õigusteadust. Ühel perekondlikul visiidil Saksi-Weissenfelsi õukonda kuulnud hertsog noore Händeli orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Tänu sellele õnnestus Händelil õppida orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni aluseid kuulsa Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a
Georg Friedrich Händel Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi
Kaunist advendiaega! Georg Friedrich Händel Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon) ·1702 õppis Halle ülikoolis õigusteadust, samal ajal abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" º
Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. 13) 3 TÄHTSAMAT BAROKKAJASTU MUUSIKAMAAD JA NENDE MAADE HELILOOJAD Inglismaa Henry Purcell Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Saksamaa Georg Friedrich Händel
18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks.
18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks.
Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast
18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600- 1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Ooper
hääled olid võrdsed ja iseseisvad tuli monoodia ehk stiil mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo ehk generaalbass. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted on ka kontsert ja kontsertstiil. 11. Baroki muusikazanrid. Tähtsamateks vokaalzanriteks kujunesid ooper, kantaat ja oratoorium Uutest zanritest oli kõige suurejoonelisem ooper mis on ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17nda sajandi muusikaesteetikaleOratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Selle tähtsamaiks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon- Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist.
jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow' juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu
Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 11)Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusika zanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. 12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega"
Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia(suurimaks meistriks Claudio Monteverdi. Basso continuo, generaalbass-muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel) Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini, kes oli esimeste ooperilibretode autor. Esimene ooper „Daphne“ etendati 1597. aastal-tekst Rinuccini, muuiska Jacopo Peri. Esimene suur ooperilooja on siiski Claudio Monteverdi. 1607 valmis tema ooper „Orpheus“ Paljud tema ooperitest on kadunud, säilinud on veel „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea kroonimine“. Vokaalmuusika barokiajastu Itaalias Kirikumuusika-1602 Lodovico Viadana kogumik pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga
mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. 18-aastaselt läks ta kodust ära (õppis viiulit Buxtehude juures Lübeckis) Hamburgi kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719 tehti Londonisse tegutsev Kuninglik teater.Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.Händel tõi lavale 1-2 ooperit aastas. LOOMING: ,,Rinaldo"süit,"Veemuusika" orkestriteos, 1728-,,Kerjuse" ooper, Händel kirjutas oopereid inglise keeles,pärast seda teater suleti. Hakkas otsima uusi võimalusi, kirjutas oratooriume
õukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks. Uued zanrid. · Ooper- eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike". Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18
8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias
klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid: Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel.
CONTINUO. Kirikukantaat 17.saj lõpul Saksamaal, suurem koosseis ja keerulisem ülesehitus. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati ka spetsiaalselt kantaaditekstideks loodud vaimulikku luulet.Sellises kantaadis on mitmeid erineva karakteriga osi , mis on vormilt ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi zanr sündis Roomas. Nim. ''oratoorium'' pärineb sõnast oratorio (palvesaal), nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes kabelisarnast ruumi, kus loeti pühakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. 9) Oratooriumi alaliik passioon lk. 97
Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi,
altviiul, tsello, kontrabass). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe. Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on mitmehäälsus, kus peatähtsus on ühel häälel ja teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Uued muusikazanrid barokki ajastul: 1. Vokaalmuusika zanrid: 1. Ooper 2. Oratoorium 3. Passioon 4. Kantaat 2. Instrumentaalmuusika zanrid: 1. Concerto grosso 2. Instrumentaalkontsert 3. Tantsusüüt 4. Fuuga Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper ,,Dolphne"-1598.a. 2. Ooper ,,Eurydike"-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja
Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). · Ooperi kujunemine 17. Sajandi Itaalias Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes · muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst
· Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia
pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
