Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello Jacopo della Querica Desiderio da Settignano (1430-64) Luca ja Andrea della Robbia Michelang...
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise k...
GOOTIKA 1) Skulptuur- Korrastatud, selge ja harmooniline. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietus...
seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele. Ent Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Egiptuse reljeefi- ning maalikunsti peetakse väga sarnasteks kuna reljeef on madal ja enamasti värviline. Sarnasusest lähtuvalt tuuakse tihti maali- ning reljeefikunst ühtse nimetuse alla pinnakunst.Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis:nägu külgvaates,silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates . Käsitluslaad oli pinnapealine,s.t puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Niisamuti ei osatud edasi anda ruumi tagapool olevaid inimesi asetati lihtsalt ülemisse ritta
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katharina Elme Telemarki maakond Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale. Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kah...
KH-31 Tallinn 2008 SISUKORD: 1.Sissejuhatus . . . . . . . . . . . 3 2.Merepõhja geoloogiline ehitus . . . . . . . . 4 3.Merepõhja reljeef ja põhjasademed . . . . . . . . 5 4.Gidroloogiline töökorraldus . . . . . . . . . 6-7 5.Kasutatud kirjandus. . . . . . . . . . 8 1. SISSEJUHATUS Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus. Laht piirneb põhjas ja läänes Põhja-Ameerikaga, idas Florida poolsaarega, lõunas Yucatáni
Venemaa Föderatsioon ldinfo Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist , 1276 aastal. Venemaa on riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt te...
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ü...
Geograafia Kliimavööndid: · Polaarne · Lähispolaarne · Parasvööde · Lähistroopiline · Troopiline · Ekvatoriaalne Kliimatüübid: 1. mereline 2. mandriline Õhuringlus: Kliimat mõjutab reljeef: Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla
MESOPOTAAMIA - Asub Tigrise ja Eufrati jõgede vahel/sumerid(Iraagi ja Süüria alal) Ehitusmaterjalina hakati kasutama savi sellest valmistatud telliseid, päikese käes kuivanud Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujug...
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund. Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja geograafilise meridiaani suund...
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus...
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. ...
Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m)
Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väike...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte........
Jaapan Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädala...
Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Levinud olid ka kaljutemplid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. 2 Mastaba Cheopsi püramiid Maalikunst ja reljeef Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. VanaEgiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid
naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on mõõtkavas 1: 10 000 maa ala suurus 5x5 km, mõõtkavas 1: 20 000 10x10 km. 1995. jaotati Eesti territoorium kahekümneks ruuduks mõõtkavas 1: 200 000 GEOLOOGILINE EHITUS aluskord > pealiskord > aluspõhi> pinnakate
Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduv...
tugeva tundeelamusega, jaguneb sakraalseks e. kiriklikuks ja proffaannseks e. ilmalikuks), skulptuurikunst (mahuline vorm, 3D, väljaraiumine (kivi, puit, jää; lõikamine, tahumine, nikerdamine; kõvast materjalist tükke välja lüües; vabalt välja raiumine (silma järgi), punkteerimine), modelleerimine (pehmest materjalist; voolimine; põletatud savi on keraamika), kokkukogumine e. assamblaaz (erinevate valmisesemete ja nende jäänuste ühendamine); ümarplastika (ümber saab käia), reljeef (nähtav vaid ühest küljest; kõrg-, pool-, madal- ja süvendreljeef); mahuline vorm, materjal, pinge (tekib mõõtmete ja massi tajumise vahel); vabaplastika (aluseta), monumentaalplastika (kuju alusega), ehitusplastika (hoone küljes), installatsioonikunst (ruumi liigendamise eesmärgil)), maalikunst (Maal on värvidega loodud kujund tasapinnal, värv), graafika, tarbekunst ja fotograafia (peale II MS).
Tallinna Inglise Kolledz Topic United States of America Mari-Liis Pakats Tallinn 2007 2 Introduction..................................................................................................................4 Geographical Position..................................................................................................4 Geographical Regions..................................................................................................5 Climate ........................................................................................................................6 Natural Resources........................................................................................................ 7 History..........................................................................................................................8 Culture.................................................
Tatra ürgorg põhjas, Reola (Konsu) ja osaliselt Ahja ürgorg idas jt. Põhiliselt kõrgussuhete alusel fikseeritud piiriga langeb hästi kokku ka Otepää kõrgustiku kõige iseloomulikuma ja tema mitmeid teisi maastikulisi iseärasusi määrava maastikukomponendi -- künkliku, mõnes kohas künklik-lainja pinnamoe -- esinemise piir. Otepää kõrgustiku ulatus põhja-lõuna suunas on ümmarguselt 40 km, lääne-ida suunas 20-- 40 km. Reljeef ja geoloogiline ehitus Otepää kõrgustiku reljeef ja geoloogiline ehitus loovad aluse tema teistele maastikulistele iseärasustele. Seetõttu tuleb neil peatuda pikemalt. Kõrgussuhete alusel jaotub Otepää kõrgustik üld-joontes kaheks kõrgemaks osaks -- lääne- ja idaosaks ehk nn. lääne- ja idatiivaks. Neid eraldab teineteisest Pühajärve vagumus. Kõrgustiku lääneosa on pindalalt väiksem, kompaktsem ning suhteliselt kõrgem kui idaosa.
· Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. Erosioon Madagaskaril · Uute põllumaade saamiseks võetakse maha aina rohkem metsasid. Vee erosioon · Erosioon on mulla kaudu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse imenduda ning mööda maad voolav vesi kannab pealmised mullaosakesed endaga kaasa. · Pindmise mullakihi kaudu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak. · Vee-erosioon on looduslik protsess, mida soodustavad - Tugev vihmasadu, künklik reljeef. Tuul muudab põllud viljatuks · Järjest suuremate põldude rajamine suurendab tuuleerosiooni · Paljudes piirkondades tekivad tuuletormid Kuidas kaitstakse muldi erosiooni eest · Istutatakse puid tuulele ette · Küntakse nõlvaga risti, järsematele nõlvadele rajatakse terasse · Rajatakse ribapõlde · Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure · Uus seeme külvatakse kündmata põllule Põldude niisutamine põhjustab sooldumist
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
mõjul Mullatekketegurid 1) Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused : · mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse 2) Kliima Kllimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 3) Reljeef reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. 5) mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010...
Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel). Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd. Portreemaal oli juhtival kohal. Freskomaal seinamaalitehnika, mille puhul maaling tehakse värskelt märjale lubjakrohvile reaktsioonivabade muldvärvidega. (Masaccio(1401-1428) ,,Paradiisist väljaajamine") Reljeef kujundid seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud v. sellest eenduvad. (kõrgr., madalr., lamer., poolr., kontrar.) Baptisteerium ristimiskabel (kus ristimisnõu hoone keskel) Tsentraalperspektiiv lineaar- e. Joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte v. mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. Vararenessanssi päevil sündis uuesti ka monumendikunst. (Donatello
12. Mis on vabaplastika ? Skulptuurid vabalt valitud teemadel, Portreeplastika . Valmistatakse :marmor,pronks,graniit,kips,keraamika,puit,vask. 13. Mis on dekoratiivskulptuur ? Purskaevud,arhitektuuriga seotud skulptuurid.Dekoratiivsed skulptuurid , aias,pargis,tänaval. 14. Mis on pisiplastika ? Mitmesugused väikese formaadiga kaunistus esemed.Valmistatakse: tina,puit,pronks,vask,keraamika,portselan,hõbe,plastmassid. 15. Skulptuuris eristatakse (2) ? 1). ÜMARSKULPTUUR 2). RELJEEF 16. Mis on reljeef? - ainult esiküljelt vaadeldav(ligineb rohkem maalile kui skulptuurile) 17. Reljeef jaguneb (3)? 1). KÕRGRELJEEF figuurid on ümarplastiliselt välja töödeldud ja on tagapõhja 2). MADALRELJEEF plastiline kujutis tõuseb õige vähe tagapõhjast kõrgemale näit.Metallraha 3). SÜVENDRELJEEF figuurid asuvad süvendis ja kõige kõrgemad osad on ühel tasandil kogu pealispinnaga näit. Egiptuse reljeef. 18. Reljeefis eristatakse (2)
Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine m...
711 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 õppeaines Andmetöötluse alused Juh.Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 711 kvartaliks on RO204, eralduse number on 4, kasvukohatüübiks on mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 35 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 15 cm, raadius 2 rinde puude jaoks puudub (0). Reljeef on laugjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juulil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pide Diskreetn Arvulin Mittearvulin Järjestustunnu Nominaaltunnu v e e e s s Puuliik x x Rinne x x D1 x x D2 x x
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...
................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus............................................................................................................................... 6 Aluspõhi, reljeef ja mullastik.................................................................................................... 8 Metsakasvukohatüübid ja taimekooslused...............-................................................................ 9 Metsade levik ja pindala.......................................................................................................... 10 3. Metsaökoloogia ja vääriselupaigad.................................................................................
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse.
· Levinud olid ka kalju templid Sambad · Egiptuse sambad olid kaetud värviliste reljeefide ja hieroglüüfidega. · Sammas koosned kapiteelist, kannelüüridega tüvisest(vaodega) ning baasist e. Alusest Samba tüübid · Protodooria sammas · Lootossammas · Papüürussammas suletud pungkapiteelidega · Papüürussammas avatud õiskapiteelidega · Palmkapiteelidega sammas Maal, Reljeef · Vana riigi ajastust säilinud palju reljeefe · Reljeef on madal - kujutise kontuurid oli süvendatud, tihti maalitud · Perspektiivi ei tuntud · Vaaraod egiptuse poosis Jalad ja pea profiilis, keha ja silm otse · Line ja loomi kujutati loomutruult · Sageli olid hierolglüüfid kõrval, mis seletasid sisu Skulptuur · Suurejoonelised portree skulptuurid · Uskumuse kohaselt elas kaitseingel, kuni säilis surnu portree kujutis
Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vöö...
Skulptuurkunst süvendreljeef Reljeef Skulptuuriteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus Väga hästi kujutati reljeefidel loomi, aga ka inimeste kujusid Inimese ja loomafiguuride vahele oli lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut Päikesevalguses mõjuvad just süvend ja madalreljeefis valguse ja varju vahekord kõige paremini. Kunsti kõrgaeg 27001000a.eKr Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Vanas Egiptuses sät...
Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru.
1. Kus asuvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Kirjelda lühidalt (mida maaliti, mis värvidega ja miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 3. Mis on megaliitilised ehitised, milliseid nende liike tunned? Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest "mega" ja "lithos", mis tähendavad "suurt kivi". Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid (Carnacis, Saksamaal), dolmeneid (Iirimaal, Prantsusmaal) ja kromlehhe (Stongehenge) 4. Milliste tänapäe...
Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (tehakse: graniit, marmor, puit, plastmass) Pisiplastika?(kaunistusesemed)(tina, puit, pronks, vask, portselan, hõbe, plastmass) Skulptuuris eristatakse ? 1) ümarskulptuur(igast küljest vaadeldav) 2) Reljeef(esiküljelt vaadeldav) Reljeef ? 1) kõrgreljeef 2) madalreljeef 3) süvendreljeef Maalikunst ? Maalis kujutatakse kolmemõõtmelist maailma kahemõõtmelisel pinnal, põhiline väljendusvorm on VÄRVJaguneb? Tahvelmaal (puutahvlile). Monumentaalmaal (seinale) Miniatuurmaal (käsitsi kirj. Raamatutes) Tahvelmaal? Õli, tempera, akvarell, guass, pastell, akrüül. Monumentaalmaal? Seko, fresko, mosaiik, vitraaz. Miniatuurmaal? Akvarell, guass, tempera, duss.Maali temaatika terminid ?olustikumaal, ajaloomaal,
niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks ...
4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika ,metallehistöö ,nahkehistöö ,tekstiil ,klaas ,puitehistöö. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vorm ja reljeef 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa : ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks : joonistusgraafika ja trükigraafika 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimene või inimeste grupp 15. Natüürmordil kujutatakse ainult esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17
Tallinna Inglise Kolledž Australia Referaat Tallinn Table of contents: Introduction.....................................................................................................................3 Geographical Position.....................................................................................................3 Relief...............................................................................................................................4 Climate & Time Zones....................................................................................................5 Plants...............................................................................................................................5 Animals...........................................................................................................................6 Population........................................
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...
4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk kirikuarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa ümarplastika ja reljeef. 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks - joonistusgraafika ja trükigraafika. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või pliiati abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
