Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia Maailmamajanduse KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turism, kapital, infoühiskond, agraar, industriaallliliit, ühisturg, kaubavahetuses, tõkked, kontrolltööks, tunned, tööstusühiskond, linnastumine, urbaniseerumine, garantiid, soodsam, võõrtöölised, agraarühiskond, naturaalmajandus, ülejääk, vahetatakse, rahamajandus, maavaldus, koguväärtus, imikusuremus, hõive, üro, indek, resurssriikidele kui arengumaadele- positiivne negatiivne Kvaliteetsem ja odavam kaup Kultuurilisuse mitmekesisuse Kaupade valik suureneb vähenemine Tehnoloogia kiirem areng Haiguste, epideemia kiirem levik Tööjõo pidev koolitus 5. Rahvusvahelised ettevõtted (RVE), oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. 6. Rahvusvahelise majandusliku koostöö vormid (vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusliit). 6,1 Vabakaubanduspiirkond- liikmesmaad kauplevad omavahel piiranguteta. 6,2 Tolliliit- omavahel vabakauplemine, teiste riikidega ühtsed reeglid 6,3Ühisturg- lisaks vabale kauplemisele ja ühtsele reeglitele ???? 6,4 majandusliit- EL 7. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) – eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed. 8
) c) postindustriaalne tootmisviis (20. saj tänapäeva tootmisviis, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, füüsilise töö asendumine vaimse tööga) Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT ühe elaniku kohta, energia tarbimine/tootmine inimese kohta, olmetehnika/telefonide/arvutite jms arv 1000 inimese kohta. Inimarengu indeks (elujärje, hariduse ja tervise näitajad) Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: *tooraine olemasolu *odav energia *oskustöökjõu olemasolu *kohapealne kapital *lähedus turule, teistele ettevõtetele Globaliseerumine e. üleilmastumine majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumine, mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. PÕHJUSED: *uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng (info kiire liikumine) *uus rahvusvaheline tööjaotus *kapitali vaba liikumine, rahvusvahelised finantsorganisatsioonid *rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine, piirangute vähenemine
Lisaks sellele kõik suuremad ja edukamad liiderfirmad muutuvad rahvusvahelisteks ettevõteteks. Alltöövõtuga sarnaseid lepinguid sõlmitakse ka toormega varustajate, toodangu müüjate ja äriteenustepakkujatega. Kujunevad suured ja keerulised ettevõtlusvõrgustikud. Infotehnoloogia kiire areng tõi kaasa: 1) Suurenes panganduse osatähtsus 2) Õigusteenindus 3) Äriteenuste hulga kasv; marketing 4) Rohkem tööd, heaolu suurenes, 5) Turism ja meelelahutus. 2 ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID: Ettevõtlusklaster ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud oleva toodangu valmistamisele. Tunnuseks brändi olemasolu. Bränd oma kaubamärk Tehnoloogia tööoperatsioonide kindel järjestus Teaduspargid tootmisega tegelevad üksused, rakendavad teadust ellu, paiknevad ülikoolide juures. 1 Ettevõtte paigutust mõjutavad järgmised tegurid: 1) Tooraine
Kohalik turg toodang kiiresti riknev, raskesti transporditav või muutuv ( ruttu reageerida turu maitsele ) Turg sõltub ka tarbjate hulgast : selle vähenedes tootmine ümber paigutada. Erineva suunitlusega ettevõtted Aglomeratsioonitööstus orienteeritud koostööle teiste ettevõtetega,vajab palju erinevaid tugiteenuseid ( pangad, kindlustus.. ) Suurtes linnastutes, vähenevad transpordikulud autotööstus. Kõrgtehnoloogiline tööstus infoühiskond, mida iseloomustab uuringute teetearenduse suur osatähtsus ( ülikoolide lähedus ) . Linnast maale Kapitalimahukas tööstus ( paber, mälukiibid) tootmine väga suurtes tehastes. Ettevõtluse ruumiline korraldus Ettevõtlusklaster e kobar mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgusti, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele ( metsandus masinaehitus puidutööstus-paberitööstus-pangandus-äriteenused-koolitus-ehitus jne )
6.Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7.Elatus- ja kultuuritaseme üldnäitajad kirjasoskuse%, väikelaste suremus, sündimus, suremus Inimarengu indeks (IAI): 1. Hariduse osaindeks 2. Tervishoiu osaindeks 3. Majanduse osaindeks (kõrgeim Norra 0.96, väikseim Niger 0,304) 3.Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Nt: Alumiinumsulatus ettevõte: tooraine, looduslikud tingimused, jäätmemajandus, turvalisus, kapital, tööjõud, transport, hind, energia, seotid ettevõtted, valitsuse poliitika 4.GLOBALISEERUMINE – üleilmastumine. Kogu maailma haarav majandus-, kultuuri-, haridusalaste jm sidemete laienemine. Sai alguse ettevõtete tekkimisega, mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade seotus. Aitab kaasa: Riikidevaheline koostöö ja rahvusvahelise org-id Transpordi areng tehnoloogia kiire areng rahvusvaheline tööjaotus kaubanduse liberaliseerimine Selle suurust näitab:
· auto leiutamine tootmise paigutamine veelgi paindlikum · lennukid, hiigellaevad tõuge globaliseerumisele · maa ökoloogiline seisund halb inimesed rikuvad suurte alade keskkonnaseisundit ja raiskavad loodusvarasid, eriti fossiilkütuseid Kondratjevi lainete teooria · ehk tööstusühiskonna pikkade majandustsüklite teooria kõrg- ja madalperioodide tsüklid vahelduvad · kapitalistlikus ühiskonnas tekib uus areng läbi kriiside · infoühiskond kui viies laine o tööstuste koondumine sooja kliimaga, looduslikult ja kultuuriliselt atraktiivsetesse piirkondadesse o teadusmahukas tootmine o heade ühendus- ja kommunikatsioonivõimaluste olemasolu · ,,Loojuvate" piirkondade taandarengu põhjused o Juhatuse peakorterite kaugus o Uurimistöid tehakse maapiirkondades o tootmisüksused viiakse üle odava tööjõu maadesse
RKP – rahvuslik koguprodukt (antud riigi poolt valmisatud toodangu koguväärtus, sõltumata ettevõtte asukohast, arvutatakse USA $/1el) Majandusstruktuur, väliskaubanduse suurus ja struktuur, ekspordi ja impordi saldo, töö tootlikus – ühe töötaja poolt valmistatud toodangu hulk aastas, energia tarbimine (1el), transport ja sidevahendid, elatustase (inimeste eluiga, laste surm/sünd, hulk in/kohta, inimarengu indeks) 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. Tegurid on: kapital, materjalid (vesi, energia, maa, tooraine), tööjõud (hind, kvaliteet), turu suurus ja kaugus, jäätmed (keskkonnakaitse), seotud ettevõtted, valitsuse poliitika. 4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused, positiivsed ja negatiivsed küljed. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus-, kultuuri-, ja haridusalaste sidemete laienemine. Sai alguse rahvusvaheliste ettevõtete tekkimisest.
riikide majanduse kiireks taastamiseks ja arenguks. RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED w Vabakaubanduspiirkond on ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked, säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (NAFTA, EFTA). w Tolliliit on koostöövorm, kus liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid w Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine (MERCOSUR). w Majandusliit on kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (Euroopa Liit).
kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju kapitali. Detailide ja osade valmistamine Tööjõu hind on odav Kokku monteerimine Peab arvestama turu suu
saj. 80. aastatel. Finants -ja Põhirõhk teenindusettevõtted. tootearendusel ja Müüakse kaubamärki, ise brändi müümisel ei toodeta midagi, Ettevõttevõrgustikud virtuaalfirmad. Microsoft, Allianz, Skype Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine olemasolu Odav energia Oskustööjõu olemasolu Kohapealne kapital Lähedus turule, teistele ettevõtetele 15.Tea peamisi majandusorganisatsioone ( WTO, IMF, EL, NAFTA, ASEAN,OPEC) ja nende rolli majanduses. WTO: Maailma kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisation) Eesmärk rahvusvahelise kaubanduse elavdamine, reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust, alandab kaubandus ja tollitariife, Eesti kuulub ka WTO-sse (1999) IMF: Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund) kooskõlastab
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas ku
Sotsiaalne · Turistide hulk · Rahvusvaheliste kõnede arv, rahvusvahelised ülekanded · Interneti kasutajate arv Näited globaliseerumisest: · Eestis on välismaiste firmade kette (nt. Mc Donald'si kiirtoidurestoranide kett) · Eesti kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (nt. EL, NATO) · Eesti on osalenud ja osaleb ÜRO missioonides (nt Iraagis, Afganistanis) 7. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: · Kapital · Tööjõud Tööjõu odavus (lihttöölised) Tööjõu kvaliteet (spetsialistid) Transport · Materjalid Tooraine Maa Vesi Energia transport · Jäätmed Ümbertöötlemine Mõju keskkonnale · Turg Transport · Seotud ettevõtted Side
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid
mingis ajavahemikus, nt aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja eksport- import= kaubandusbilanss Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest... 1. ettevõtteid tekib juurde 2. inimesed saavad töö 3. riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse (3 tk): Kauplemine kaupadega 1. põllumajandustooted 2. Kütused ja maavarad 3. Tööstustooted Kauplemine teenustega 1. transporditeenused 2. turism 3. finantsteenused (raha) 4. IT- teenused 5. (raamatupidamine) 3 kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega + Kauplemine rahaga (selle peaks ka sektordiagrammile juurde vist lisama) 1. ehk investeeringud 3 peamist kaubavoogu (alustades suurimast): 1
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne-
tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmes jms.) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms). Finantsterminina on investeering väärtpaberite ehk finantsvara ost tulu saamise eesmärgil. Kapital raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, honed, tarbekaubad jne 2) finantskapital sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. Sotsiaalteaduses kasutatava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist, kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist ning poliitilisest ehk tuntuse kapitalist. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma
EMBARGO teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld (näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jm): INVESTEERING majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms) KAPITAL raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida o võimalik investeerida inimeste isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse.Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, hooned, tarbekaubad; 2)finantskapital sularaha, aktsiad jms. ÄRITEENUSED e tootjateenused teenised, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel. 2.)Suurimad eksportijad ja importijad riigid. Importijad: USA, Saksamaa, Jaapan, Suurbritannia,
maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ja leevendada eri riikide finantskriise. Majandusühendusi moodustavad majanduslikult lähedased ja ühiste huvidega riigid. Vabakaubanduspiirkond on ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. Samas säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (NAFTA ja EFTA). Tolliliit on koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning kaubavahetuses teiste riikidega on kehtestatud ühised reeglid (MERCOSUR). Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustumine. Majandusliit on kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus ja rahanduspoliitika ning ühisraha. Kõige tuntum majandusliit on Euroopa Liit (EU)
põllumajanduse suur osakaal SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks. Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest
SKP-s, primaartoodete eksport, rahvastiku kasv, urbaniseerumine, tulude ebavõrdne jaotus, tehnoloogia madal areng, sõltuvus teistest riikidest, kultuuriline orientatsioon. 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? 1)Ebapiisav varustatus tootmisteguritega;2) arengu astmelisus; 3)dualistlik majandusstruktuur; 4)rahvusvaheline kaubandus Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad. Inimressursid inimresursside analüüsimisel omab tähtsust eelkõige rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Kapital võrreldes teiste kasvuteguritega on kapitalipanuse korrelatsioon majanduskasvuga kõige tugevam tema abil saavutatavat majanduskasvu nimetetakse ekstensiivseks kasvuks. Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Ressursid omakorda määravad iga riigi ja maailma majanduse loomulikud piirid. Ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab küll majanduskasvu kestust pikendada kuid piire täielikult kõrvaldada ei ole võimalik. Ebapiisav varustatus tootmisteguritega: Looduslikud ressursid (tähtsamateks põllumajanduslik maa ja energiakandjad); Inimressursid (tähtis rahvastiku hulk ja struktuur ning tööjõu kvaliteet. Arengumaades ülerahvastatus, soodustab vaesuse levikut); Kapital (suurendab töö tootlikkust); Tehnoloogia; Arengu astmelisus; Dualistlik majandusstruktuur; Rahvusvaheline kaubandus 10. lineaarsete astemete teooriad uurivad pikaajalisi muutusi majanduses Rostow kasvustaadiumite teooria viis majandusarengu staadiumit: 1) traditsiooniline ehk turueelne ühiskond (arengumaad) 2) vähearenenud ühiskond 3) äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (peavad olema täidetud kolm tingimust: tootlike investeeringute osa
Kõik liikmesriigid võivad astuda Maailmapanga liikmeks, mis annab riikidele laenu. 3. Vabakaubanduspiirkond ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked ( kvoodid, imporditollid, eksporditoetused). Säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool olevate riikidega . N: NAFTA ja EFTA 4. Tolliliit koostöövorm, mille liikmesmaade vahel puuduvad kaubandustõkked ning kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühtsed reeglid (MERCOSUR) 5. Ühisturg laialdane ühendus, kus tolliliidule lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluste ühtlustamine. 6. Majandusliit laiahaardelisim liit, kus on keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus-ja rahanduspoliitika ning ühisraha. Tuntuim neist on EU Euroopa Liit. 7
18. Rahvastiku kasvu mõju majandusarengule-vähendab heaolu sest, kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid,tekib surve toiduainete pakkumisele,linnad hakkavad üle- rahvastuma,tööpuudus suureneb,säästumäär väheneb,kapitali ja tööjõu suhe halveneb.Tänase kasvukiiruse juures kahekordistub rahvastik iga 65 aasta jooksul.Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.Kuna mitmed tootmistegurid nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud,siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.Piisavalt suure languse korral,kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele,hakkab ta tulutase ühe elaniku kohta alanema.See analüüs ei võta arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefeki mõju,mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. 19
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; RAHVASTIK JA ASUSTUS 8. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; miljard
141 Monetary Fund). IMF on rahvusvaheline finants- kaasaegne rahvastiku tüüp - rahvastiku demo koostöö organisatsioon, mis on loodud tasakaa graafilise arengu etapp, mida iseloomustab ma lustama ülemäära järske maailmamajandust dal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane ohustavaid valuutakursside kõikumisi, tagama kasv või isegi kahanemine. 43, 45 majanduskasvu ja tööhõivet ning leevendama kapital - raha või realiseeritav väärtuste hulk, eri riikide finantskriise. 35,142 mida on võimalik investeerida inimese isiklik impeerium - emamaa koos allutatud koloniaalval ku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majan dustega. 13,14 dusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsi im port - kaupade ja teenuste sissevedu teisest rii line vara - maa, hooned, tarbekaubad jne; 2) fi gist
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav
Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu. Ameerika autoturg on kokku kukkumas. Post-moderne infoühiskond www ameerika militaar infosüsteem. (vaata netist silicon valley) Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine. See informatsioon, mis täna on uus on homme vana. Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita. Võrgumajanduse eripära: Info kui toore ja kaup. Eksponentsiaalne kasv ja sarnasus bioloogilistele süsteemidele.
tehniline murrang: N: kogu Euroopa, Venemaa, Balkani, Põhja-Ameerika, Jaapan (3. tehniline murrang 19.-20.saj.) teras bensiin raadio elekter auto telefoniside nafta lennuk mineraalväetised 19 3. Postindustriaalne tootmisviis ehk infoühiskond · hästi arenenud geograafiline tööjaotus · suurem osa majandusest hõlmab teenindav sektor · globaliseerumine üleilmastumine 4. tehniline murrang: · tuuma- ning kosmosetehnika · arvuti ilmumine · sidetehnika pööre 36. Riikide arengu taseme iseloomulikud näitajad: 1. Rahvuslik koguprodukt (kogutoodang) RKP (RKT) Antud riigiettevõte poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus. 2
krooniline puudumine Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandusteaduslik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse. On lisaks ka VVVT ehk Väga Väga VabaTurg, mis on rahatu turg ja kõigile avatud, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkides või vahetamise teel. Sellise põhimõttega o avatud Tartus pood. Pilet 2 1. Ühiskonnamudelid. Põllumajandusühiskond. Tööstusühiskond. Infoühiskond. Ühiskonnamudelid jagunevad kolmeks: põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. PÕLLUMAJANDUSÜHISK TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND OND Põllumajanduslik ehk Tööstusühiskonna Infoühiskonna argaarne ühiskond oli alguseks saab arengule andis tõuke II kõige esimene nimetata tööstusliku ms järgne elektro- ja ühiskonna vorm. See oli revolutsiooni, mis arvutitehnika areng,
annaabi.ee 
