2 väidet, mis iseloomustavad eksensiivseid teraviljatalusid -kogu saak läheb müügiks -põllud on väikesed -Levivad eelkõige P-Ameerika, Austraalia, Venemaa ja Kashastani rohtlate aladel X -Põldudel kasvatatakse peamiselt otra, riisi, maisi ja hirssi X -levivad peamiselt niiske kliima ja viljakate muldadega rannikute piirkondades Istandus on suur taimekasvatusmajand, kus toodetakse peamiselt müügiks kohvi, suhkrurooga, puuvilla jne Nimeta 2 piirkonda kus metsade pindala väheneb -Hiina, brasiilia Miks nendes piirkondades raiutakse metsa nii intensiivselt? -ekspordivad palju puittooteid, teevad ruumi elumaadele Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem? -vihmamets Miks kaardil tähistatud piirkondades ei kasva mets? 2tk -A-tundra ja igikelts, B-liiga kuiv kliima Millised väidetest iseloomustavad ekstensiivset ja millised intensiivset põllumajandust
58. teab metsade majandamise põhimõtteid ning oskab iseloomustada arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) · Võrdle arenenud ja arengumaade metsatööstust (võib ka nii, et antud diagrammid või muu statistiline materjal) · Loe internetist www.fao.org · Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel (3punkti)
Pole inimestel teadmisi nt džunglis. 13. Mille poolest erineb loomakasvatus hiigelfarmides ja rantšodes? Hiigelfarmides - müük; hiigelfarmides koondatakse loomad mitmekarrulistesse farmidesse, nt kanu hoitakse puurides. rantšo - enda jaoks; n-ö vabakasvatus , loomad elavad vabamalt. Rantšodes kantakse loomade eest paremini hoolt. 14. Milliseid kultuure kasvatatakse istandustes? Mis piirkondades esineb kõige rohkem istandusi? kohvi, suhkruroogu, viinamarju, puuvilju, puuvilla, tubakat. Istandustel on suur osa paljudes arengumaades 15. Mis on õiglane kaubandus e fairtrade? Kui ostad fairtrade-märgisega toote, siis milles võid kindel olla (mida see märk tootel tagab)? Õiglane kaubandus (inglise fair trade) on kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid kaubandustingimusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi[1].
väiksematele põllumajandusettevõtetele. Intensiivne põllumajandus on otstarbekas spetsialiseerunud ja suurtele põllumajandusettevõtetele. 3. Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste tootmine ekstensiivses teraviljatalus ja istanduses? Ekstensiivses teraviljatalus toodetakse saadusi tavaliselt palgatud tööjõudude abil, töö tehakse ära enamasti paari nädalaga. Istanduses toodetakse saadused müügiks ja tegeletakse saaduste esmase töötlemisega. Istandus saab töötada ainult odava tööjõuga, kelleks olid ajalooliselt orjad ning hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. 4. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud istandused? Istandused on iseloomulikud arengumaades. 5. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud ekstensiivsed teraviljatalud? Ekstensiivsed teraviljatalud on iseloomulikud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja
majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid (kliima), veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel
a) Rändelaine algas (X, XV, XX saj. keskel, XX saj. lõpul) . b) Rändelaine kutsus esile demograafiline plahvatus (arengumaades, Euroopas, Ameerikas, Austraalias) c) Peamiselt rännati välja (Lääne-Euroopast, Põhja-Ameerikast, Lõuna-Ameerikast, Austraaliast, Aafrikast, Aasiast) d) Peamised sihtkohamaad olid (Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Aafrika, Aasia) Tooge 2 näidet vabatahtlikust migratsioonist ja 2 näidet sundmigratsioonist. Võrdle tasakaalustatud ja tasakaalustamata rände mõju riigi majandusele. Iseloomustage rände suundi Põhja-Ameerika ja Ladina-Ameerika vahel ning nimetage peamised rände põhjused. Kaardil on kujutatud mõned peamised rahvusvaheliste rännete suunad 20. sajandi teisel poolel. Vali üks
Asukoha järgi eristatakse mere- ja maabriise. Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt. 7. Merevee soolsus mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse. Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord, suubuvad jõed, (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat
reeglina väikese valglaga, (kurtna järvestikus). Düstroofsed järved kujunevad rabamaastikus, kus turvas isoleerib mineraalse pinnase(orgaanikarikkad), Kõrgema troofsusega järvede valgla on enamasti suur ja hõlmab rikka mineraalse koostisega pinnaseid (Eestis palju). SO2 ja NOx reageerivad õhuniiskusega ja on sel teel happeliste sademete allikaks. Araali meri- Muutused veebilansis tõid kaasa soolsuse kasvu 9 ¹ 30 g/l. Kui järve ümber hakati kasvatama puuvilla ja vesi läks põllu niisutamiseks, vesi kadus, aurustus ja järv hakkas kokku kuivama. Soolased veekogud: 1. meri 2. epikontinentaalsed veed - sise- ja ranniku veekogud, millel käesoleval ajal puudub merevee juurdevool. 3. riimveed, kus merevesi seguneb magedaga (estuaarid). Soolajärved nt. Saksamaal, Poolas, Suurbritannaias, Austrias (maa-alustest soolaallikatest toituvad), Hispaanias ja Austrias- suurenenud aurumise tõttu. Kanadas ja USAs. Surnumeri
AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Rannikud, avatud maastikud PortugalUSA, Hispaania, Hiina, India, Saksamaa, Taani, Hispaania, Laamade äärealad USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia
30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine)
· Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
· Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
.............................................................................................................................................. 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; ............................................................................................................................................................. 58 56
2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise.
hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem kui seda ümbritsev ookeanivesi, seda nimetatakse soojaks hoovuseks. Hoovustel on suur mõju maailma kliimale. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuvate maismaa- alade talved tunduvalt pehmemaks kui mujal samadel laiuskraadidel. Külma hoovuse kohal liigub aga külm õhk, mis jahutab lähedaste masimaapiirkondade palavust. Mere soolsus Tegurid mis mõjutavad: · Sademete hulga ja vee auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga Soolsus mõjutab mere liigilist kooseisuelustikku, see on suurem kui mere soolsus on 35-40 promilli ja väiksem kui soolsus on 5-15 promilli. Puudu on rannikuprotsessid... Maailmamerede reostumise põhjused: · Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre.
30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine)
arengutaset. Paljudes vastustes võrreldi näitajaid kõrgelt arenenud riigi vastavate näitajatega. See ülesanne tõi ilmekalt välja selle, et paljud õpilased teavad vastavaid fakte, kuid ei oska näha ega seletada nende tausta. 5.2. (osaülesanne 7) Tooge Malawi näitel välja arengumaale tüüpilised väliskaubanduse jooned. Vastus andis maksimaalsed 2 punkti, kui oli välja toodud nii ekspordi kui ka impordi eripära. Malawi eksport on väga ühekülgne, ülekaalus on põllumajandustooted/tooraine (1 punkt) ja impordis tööstuskaubad/valmistooted (1 punkt). Sagedasemad eksimused: ei esitatud tüüpilisi jooni, vaid loetleti joonisel nimetatud kaupu. 5.3. (osaülesanne 8) Selgitage, mis probleemid võivad kaasneda taolise väliskaubanduse struktuuriga. Üks selgitus andis ühe punkti. • Ekspordi artiklid väga ühekülgsed ja sõltuvad ilmastikutingimustest, mistõttu mõnel
~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50% Atlandi ookean 25% India ookean 21% Põhja-Jäämeri 4% ~3% sisevesi: liustikud 75% põjavesi 24% jõed, järved, veeaur 1% 25. Hoovuste tekkepõhjused ja liikumise seaduspära ning hoovuste roll maa kliima kujunemisel Hoovui tkitavad peamiselt mailmamere eri osade temperatuuri ja soolsus erinevus, püsivalt ühesuunalised tuuled ja looded. osa hoovuste kulg on püsiv, osa muudavad suunda.Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu mõjul kalduvad merehoovused põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Soojas hoovuses on vesi soojem kui ümbruskonnas. Õhk sellse hoovuse kohal sisaldab rohkem veeauru ja sattudes mandrile, pehmendab see veelgi sealset kliimat. Näiteks on
Peamised Sõidukid, masinad, seadmed, Džuudikiud* ja -tooted, rõivad, eksportkaubad elektrotehnika- ja nahk, kala, tee, tubakas. elektroonikatooted, kemikaalid. Peamised Kütus, metallimaagid, masinad, Naftasaadused, teravili, importkaubad kemikaalid, toidu- ja transpordivahendid, seadmed, tekstiilikaubad. teras, keemiakaubad. *Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal. (osaülesanne 16) a) Väliskaubanduse maht inimese kohta: on Jaapanis märksa kõrgem kui Bangladeshis. SA Innove (osaülesanne 17) b) Väliskaubanduse bilanss: Jaapanil positiivne, Bangladeshil negatiivne. (osaülesanne 18) c) Väliskaubanduse struktuur: Jaapani väliskaubanduse struktuur on mitmekesisem kui Babgladeshil
Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem.Maailmamere vee omadusi mõjutavad lisaks päikesekiirguse hulgale veel sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur-92% päikesekiirgusest neeldub vees ja 8% peegeldub tagasi,tervikuna on jaheda veega,soojem piirkond asub 5' ja 10' laiuskraadi vahel. Soolsus-merevesi on mitmesuguste mineraalainete,soolade,gaaside ja org.aine lahja lahus,mis sisaldab ka hõljuvaineid.Merevee soolsus on tingitud aurumise hulgast.Merevee soolsus mõjutab elustikku,nt-liikide arvu(suurem soolsus=liigirikas,väiksem soolsus=liigivaene.Mere peamiseks energiallikaks on fütoplankton(mis tekib soojustingimuste ja taimetoitainete olemasolul) - Hoovus on mere või suure järve vee horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine,põhjustajaks peamiselt tuul. - Lainetus on mere-või järvevee kõikuv liikumine,mida põhjustavad tuuled,maavärinad,vulkanism
)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.))
Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus:
Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 17601780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
ülepüük. Ülepüügi tõttu kaob osa veekogude algupärased kalapopulatsioonid ja asenduvad teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks
....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
