PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...
käsitlus, uurimistase) Fossiil(kivistis)- organismi või tema osa kivistunud jäänud või jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikaline koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide ja mitmekesisuse teke, galaktikate, tähteda ja planeedisüsteemide areng. Geokronoloogia-geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivistite vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurmiad ajaüksussed alates pikimast on eoonid,aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises skaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. Aastat)toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomhõimkondade algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja lagse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine
1. Mõiste mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, selle järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist 2. Vormid Füüsikaline evo. - universum viis keem. elem, galaktikate, tähtede, planeetide arenguni. Keemiline evo. - aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsamatest anorg. ja org. Molekulidest tekkisid keerukamad ühend. Bioloogiline evo. - elu areng Maal algas keem. evo. Tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseerivatest süsteemidest. Sotsiaalne evo. - ajalooline inim. ühis. areng. Kultuuride, tsivilisat. riikluse ja tehnol. Areng 3. Keem. evo. Etapid 1. bio. Monomeeride teke 2. bio. Polümeeride teke 3. polümeermolekulide oragniseerumine rakutaolisteks süsteemideks.(läheb üle keem.lt bio.le evolutsioonile) 4. Mikrokerad on aminohapete segu kuumutamisel tekkinud polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure 5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris ...
mõnel teisel liigil vajalikud olla. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. Evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Geokronoloogia-geoloogilise ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud. Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Keemiline evolutsioon- aatomite ühinemine molekulides ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja plümeersete orgaaniliste ühendite teke.
salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline)
salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt. Gravitatsioon (tõus, mõõn), laineteenergia (tuulelained, lainetus), kineetiline (vee liikumine, tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline)
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid.
Fossiil Kivistis. Organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evolutsioon universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuseteke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15mln. Aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite
suuri P-koguseid. Tagajärjeks muutused kooslustes ja eutrofeerumine. Biogeokeemiliste tsüklite ja vee tsükli seos Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti: 1) osaleb fotosünteesi protsessis, 2) tagab transpiratsiooni, 3) tagab elementide ja ühendite transpordi. Geoloogiline ajaskaala Skaala suurimateks jaotusteks on eoonid: Fanerosoikum viimase 542 miljoni aasta vältel, sellele eelnevad Proterosoikum ehk Agueoon ning Arhaikum ehk Ürgeoon. Eoonide piires jagatakse skaala Aegkondadeks ja need omakorda Ajastuteks ning Ajastute piires Ajastikeks. Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn.
FOSSIIL-kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON-universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. GEOKRONOLOOGIA-geoloogiline ajaarvamine, geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad, ajastud. KEEMILINE EVOLUTSIOON-universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. KUNTSLIK VALIK-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine.
Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised – kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. Lisainfo Eoonid, aegkonnad ja ajastud on vanuse järjekorras järgmised: Proterosoikum ehk Agueoon Fanerosoikum (eoon) o Paleosoikum ehk Vanaaegkond Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm o Mesosoikum ehk Keskaegkond Triias Juura
hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistase) Fossiil (kivistis) organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Füüsikaline evolutsioon universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus piltlik väljend Kambriumi-ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaan ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
