*teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad
tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2
1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised
w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks
Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maavarad Info vesi. Hõive põllumaja tööstus teenindus ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints.
a, 11 liikmesriiki, peakorter asuba Jakartas · Eesmärk on majandusliku, kultuurilise ja Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 3 APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum · Asutati 1989.a, 21 liikmesriiki · Eesmärgid on energiamajanduse , telekommunikatsioonide ning transpordi areng MERCOSUR- Lõuna Ühisturg · Asutati 1991.a, liikmesriigid on Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 4 OPEC- naftat eksportivate riikide organisatsioon · Asutati 1960.a naftat tootvate arengumaade ühendusena · OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. · peakorter asub Austrias Viinis · 12 liikmesriiki Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 5 EUROOPA LIIT · esialgse nimetusega Euroopa Majandusühendus asutati 1957. a. Roomas sõlmitud kokkuleppega. · Alguses kuulusid ühendusse Belgia, Saksamaa,
2 ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID: Ettevõtlusklaster ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud oleva toodangu valmistamisele. Tunnuseks brändi olemasolu. Bränd oma kaubamärk Tehnoloogia tööoperatsioonide kindel järjestus Teaduspargid tootmisega tegelevad üksused, rakendavad teadust ellu, paiknevad ülikoolide juures. 1 Ettevõtte paigutust mõjutavad järgmised tegurid: 1) Tooraine 2) Energia 3) Tööjõud ( inimesed) 4) Tarbija 5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur 6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja
sektor ehk sektor ehk sektor ehk hankiv töötlev tööstus teenindus majandus Põllumajandus Kõik Teenindus, , kalandus, tööstusharud, veondus, jahindus, energiamajandus äriteenused, metsandus, , ehitus pangandus, mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid, kaevandamine teadus jne, Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses. Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
· I maailmasõda totaalsed reziimid , majandus allutati võimule · 1923-1933 majanduskriis, alguse sai USAst o Keynesi majandusteooria ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust · 1944 Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ül stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil · 1940 koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate iseseisvumine tööstusriigid ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna · Tööstusriikides: heaoluühiskond riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem · Linnastumine; üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti eeldused üleminekuks infoajastule Üleminek infoajastule · Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine · Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
Hiina - loodusolud-laamade piir, religioon,rahva töökultuur. India - loodusolud ja rahvas-soe kliima, kastisüsteem. Edela - Aasia,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed. Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus. PÕHI LÕUNA Arenenud riigid Arengumaad Rikas Vaene Tööstuslik põllumajanduslik Heal tasemel teedevõrk ja transport Vilets teedevõrk ja transport Kõrge energiatarve Madal energiatarve Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus
Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2
mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Osade ettevõtete paigutamisel on oluline eelkõige tooraine või odava energia, teiste puhul arvuka oskustööjõu olemasolu. Kolmandad eeldavad kohapealset kapitali. Neljandad vajavad lähedust turule ja teistele ettevõtetel. 3.)Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) mis teguritest lähtuvad nimetatud tüüpi ettevõtted oma paigutusel? 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte-sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted-paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. 3) Tarbiale e turule orienteeritud ettevõtted-väga levinud. Lähedal paljudele tarbijatele. 4 )Aglomeratsioonitööstus-on tugevalt orienteeritud koostööle tesite ettevõtetega, vajades paljusid erinevaid tugiteenuseid( pangad, kindlustus- ja nõustamisfirmad jmt.), oskustööjõudu, koostööpartnereid jne
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng Industrialiseerimise kaks võimalust: 1. iseseisev üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud 2
E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm B. tööd tehakse peamiselt käsitsi C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades). Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine
Taani, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Prantsusmaa, Eesti, Rootsi ,Tsehhi) NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on Kanada, Ameerika ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus. ASEAN-Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. OPEC-Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustunud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. 41.Globaliseerumine: ehk üleilmastumine.Kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine
loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine.) c) postindustriaalne tootmisviis (20. saj tänapäeva tootmisviis, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, füüsilise töö asendumine vaimse tööga) Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT ühe elaniku kohta, energia tarbimine/tootmine inimese kohta, olmetehnika/telefonide/arvutite jms arv 1000 inimese kohta. Inimarengu indeks (elujärje, hariduse ja tervise näitajad) Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: *tooraine olemasolu *odav energia
maades kuid ka turgude vahetus läheduses. 4. Müük ja hooldus, mis paikneb rikastes riikides ehk arenenud maades. Liiderfirmad ehk suuremad firmad jätavad endale kõige vastutusrikkamad ja pikas perspektiivis tulusamad tootmisetapid ( tootearendus) . Vähemtulusaid töid antakse lepingu korras alltöövõtjale. Liiderfirmad asuvad arenenud maades, kellel on hulganisti alltöövõtjaid odava tööjõuga maades. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadamad. Tooraine töötlemine mahalaadimiskohtade läheduses hoiab kokku transpordikulutusi. N: Rotterdami sadam Tööjõule orienteeritud ettevõtted Paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tekstiili-,rõiva-,jalatsi- ja elektroonikatööstus
Globaliseerumist võib vaadelda erinevates valdkondades. Otsene välisinvesteering (OVI, FDI) rahapaigutus, millega kaasneb vähemalt 10%-ne osalus ettevõttes. Portfellinvesteering rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse, alla 10%-ne osalus. Muu investeering nt. hoius Kaubamärk Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport import Demograafiline üleminek e siire teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.
Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab müüa. Primaarne sektor ehk esmasektor- majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega
Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja meelelahutustööstus. Etevõtete paigutust mõjutavad tegurid: · tooraine (transport, kaugus) · tööjõud (odavus, kvaliteet) · turg (transport) · jäätmed (ümbertöötlemine) · kapital · seotud ettevõtted (side) Rahvusvahelise ettevõtte tunnused: Tegutseb paljudes riikides, firmasisesed majandussidemed ületavad riigi piire. Majandustegevuse maht on suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. Rahvusvahelise kaubanduse suunad: · Kõrgtehnoloogia(biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine.)
kasutuselevõtul põllumajanduse arengule? Millised olid esimesed tööstusharud? Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemiseks? Miks olid Euroopa riigid huvitatud kolooniate hõivamisest? Miks olid Põhja-Ameerikas tekkinud kolooniad arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad? 15 Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus
1. Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel) 2. Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada): PLUSSID MIINUSED laieneb turg kuritegevuse ja haiguste levik võimalus toota arengumaades (sest massiline sisseränne (ning sellega seal on odav tööjõud, madalamad kaasnevad sotsiaalsed probleemid) maksud, leebemad keskkonnanõuded) Globaliseerumise mõju arengumaadele (teada 2 miinust ja 2 plussi): PLUSSID MIINUSED luuakse uusi töökohti (sellega ka makstakse vähem- odav tööjõud maksud riigile) majanduse kiirem areng kasutatakse nende loodusvarasid Kolm jõukamat piirkonda- 1) Euroopa 2) Põhja-Ameerika 3) Ida-Aasia
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb,
Transport väga nõrgalt Transport hakkas välja Transport väga hästi arenenud kujunema, trasnpordi kulud arenenud, kulud väga suured väikesed Tomineeris inimese Tekkis haridussüsteem, töö Väheneb füüsiline töö füüsiline töö, inimtööjõud, viljakus tõusis, inimeste arv ja suureneb inimeste kasutati ka loomatööjõudu suurenes vaimne tööjõud Osalemine Algas fossiilsete kütuste Teadmiste roll maailmamajnduses: tarbimine infoühiskonnas väga üksikute kaupade osalemine suur maailmamajanduses Osalemine Kujunes maailmamajanduses: üksteisest kõrgteholoogia, isoleeritud majandussüsteemid kõrghariduse tähtsus
1) SKT või SKP arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta. 2) Valitsev tootmisviis. 3) Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud). 4) Energia tarbimine 1 elaniku kohta. 5) IAI Inimarengu indeks Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga. RIIGID Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm) * esimene maailm * uusindustriaal maad * teine maailm * vähim arenenud riigid * istandus riigid * nafta riigid * tavalised arengumaad KÕRGELTARENENUD RIIGID
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike.
Arengumaades lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid.Majanduse ühekylgne areng,ühekülgne ekspordistruktuur. 5. Miks on välisinvesteeringud riikidele kasulikud? Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti.Peamised rahavood USA,EL ja Jaapani vahel. Tekkinud on suured rahvusvahelised finantskeskused(börsid), kus kaubedakse ööpäevläbi. 6. Millised tegurid võivad mõjutada välisinvesteeringute paigutust? Globaalsete investeeringutega,kus kapital liigub kiiresti ühest riigist teise, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduspoliitika ei ole enam kohalikult tasandilt kontrollitav, riigi tähtsus väheneb ja suurmonopolide võimalus riikide majandust ja poliitikat mõjutada, suureneb. 7. Ühenda omavahel sobivad paarid, kirjutades punktide vahele tähe A) OPEC D) Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon B) ASEAN E) Lõuna-Ühisturg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
